Pilk Põhjamaade kultuurijuhtimisele

6.–11. oktoobrini toimus Eesti Rahvakultuuri Keskuse eestvedamisel kultuurijuhtide koolitusreis Rootsi ja Norrasse. Reisiseltskonnas olid kohalike omavalitsuste kultuurijuhid, -nõunikud ja -spetsialistid mitmelt poolt Eestist – Saardest Saueni ja Muhust Narvani. Reisi eesmärk oli tutvuda kultuurivaldkonna juhtimisega nende riikide kohalikes omavalitsustes.

Esimene kohtumine toimus aga hoopis Stockholmi Eesti majas, kus Sirle Sööt ja Taave Vahermägi andsid ülevaate oma tegemistest. Nemad on küll tõelised Eesti patrioodid ja eestluse hoidjad. Saime teada, et seal tegutsev segakoor on praegu lausa 47-liikmeline ja harjutab hoolega laulupeoks ja selle eel toimuvaks Esto 2025 festivaliks. Saime kiigata ka Eesti lasteaia ruumidesse, mis tegutseb eesti keeles, kuid Rootsi reeglite kohaselt.

Järgmisel päeval tutvusime Stockholmi lähistel asuva Södertälje linnaga. Keskajast pärit Södertälje on 20. sajandil väga palju kasvanud – eriti tänu sinna rajatud Scania ja AstraZeneca tehastele – ja praegu elab seal ligi 100 000 inimest. Tänu ulatuslikule sisserändele on tegemist väga multikultuurse linnaga. Kultuuris osalema on oodatud kõik rahvused ja vanused.

Külastasime ka Torekällbergetsi vabaõhumuuseumi, mis moodustab vahva kompaktse asula peamiselt 1800. aastate hoonetega, mis on põhiosas muuseumisse toodud lähiümbrusest. Seal saime maitsta ka Södertälje väikseid kringleid, mis on sajandite jooksul kujunenud linna üheks sümboliks.

Reisi teise poole veetsime Norras, Oslo lähedal Ullensakeri vallas, kus asub ka Gardermoeni lennujaam. Ullensakeris võttis meid kahe päeva jooksul vastu terve kultuuridelegatsioon, kes tutvustas ja esitles oma tegevusi. Kuna vallas elab üle 43 000 inimese, on ka kultuuriosakonnas terve hulk töötajaid, teiste hulgas näiteks füüsilise kultuuripärandi valdkonna spetsialist ning loomemajanduse spetsialist. Tore oli külastada Jessheimi Ametikooli ning Romerike Rahvaülikooli, kus mõlemas ka kultuuriaineid õpetatakse.

Saime tutvuda ka lähedalasuva Norra ajaloolise sõjaväerajatise, Trandumi sõjaväeosaga ning sõjaohvreid mälestava Trandumskogeni sõjamemoriaaliga. Mõlemad on Ullensakeri kultuuripärandi lahutamatud osad.

Viimasel päeval külastasime veel Norra Kuninglikule Õhuväele kuuluvat lennundusmuuseumi, kus väljapanekus on üle 40 lennumasina alates varajastest propellerlennukitest kuni tänapäevaste reaktiivlennukiteni, andes ülevaate Norra sõjalennunduse ajaloost. Giidiks oli eruohvitser, kellel oli nii mitmegi lennuki kohta isiklikku kogemust jagada.

Kokkuvõtlikult oli külastatud omavalitsuste kultuurijuhtimises ja -rahastamises näha nii sarnasusi Eestiga kui ka erinevusi. Silmaga nähtavatest erinevustest oli muljetavaldavaim nende kultuuriasutuste tehnikapark ja muud võimalused, mille poole kindlasti ka siin püüdleme. Hästi ja mõtestatult on kaasatud noored ja eakad. Paljudes kultuuripaikades tegutsesidki just eakad vabatahtlikena.

Mida sellelt reisilt märkamistena kaasa võtsin? Panen mõned siin kirja. Esiteks, kultuurivaldkonna teadlik käsitlemine salutogeneesi vaatest ehk tervise hoidja ja edendajana. Tasub julgustada kultuuri- ja noortesündmuste läbiviimist erinevates kultuuripärandi paikades, et neid noorte teadvusesse tuua. Tuleb väärtustada erinevaid ajastuid iseloomustavaid kultuuripärandi objekte, sealhulgas erakätes olevaid. Tasub tutvustada vallas tegutsevaid kultuurikollektiive, näiteks esinemistega kohaliku kultuuri nädalal. Raamatukogudes võiks proovida pakkuda laenutamiseks ka selliseid esemeid, mida ühe korra kasutamiseks osta pole mõtet, näiteks reisikohvrid, reisivoodid ja muud tarvikud. Ja ikka seista selle eest, et kultuurikeskus ja muud kultuuripaigad pakuksid ajakohaseid võimalusi kultuuri esitlemiseks.

Tore oli kogeda meie sügisesse jõudnud kultuuririkkuse teema-aastal Põhjamaade kultuuririkkust ja saada parem ülevaade sellest, kuidas sinnani on jõutud.

Foto:  Jessheimi kunstigalerii Ullensakeri vallas. Galeriid haldab seltskond eakatest vabatahtlikke. 

Foto Eeva Kumberg.