Räägime lähemalt Jüri kihelkonna rahvarõivastest

Aasta 2025 on eesti raamatu aasta, kuid lisaks sellele ka XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“ aasta, seega on igati paslik rääkida meie oma kihelkonna rahvarõivastest.

Jüri kihelkonna rahvarõivad kuuluvad Põhja-Eesti rahvarõivaste rühma. Meie kihelkonna rahvarõivaste moodi on tugevasti mõjutanud pealinna lähedus ning üle mere naabrite soomlaste ja rootslaste rahvarõivad. Jüri kihelkonna rõivamood läbi aegade on kiiremini muutunud kui mujal Eestis, seetõttu on siin ka täiesti ainulaadseid rõivaesemeid kantud nagu naiste kiiludega roositud sukad ja kaheksakanna mustriga drellriidest kampsunid, liistikud ning meeste vestid (prusslapid). Kaunid kiiludega sukad on alati olnud ainult naiste sukad, meeste sukad olid mustad, lambapruunid või potisinised.

Kuus erinevat triibuseelikut

Erinevad kirjalikud materjalid toovad Jüri kihelkonna naise rõivaid kirjeldades välja sageli vaid särgi, punasepõhjalise triibuseeliku ning punase vesti (liistiku). Tegelikult on meie kihelkonnast säilinud palju enam huvitavaid rõivaesemeid, mis taaskord avastamist väärivad. Erinevaid triibuseelikuidki on Jüri kihelkonnast Eesti Rahva Muuseumisse korjatud kuus eksemplari. Põhja-Eestis laialdaselt levinud käiseid on kandnud ka Jüri kihelkonna naised. Peakatetest oli pikka aega väga populaarne pottmüts, seda kandsid nii neiud kui naised. Ehiti ennast rikkalikult, vanal ajal näitas ehete rohkus pere jõukust. Kaela riputati 5–6 kannaga raha ja erinevaid helmekeesid, särgi külge kinnitati südamekujuline sõlg, silmadega prees ja kuhiksõlg, sõrme pisteti harisõrmuseid.

Toreduse pärast ohtralt läikivaid vasknööpe

Meeste rõivamood on pükste ja vattide osas üsna sarnane mitme naaberkihelkonnaga, kuid vestikangad on ainult meie piirkonnale iseloomulikud. Legendi kohaselt olla Nabala kandis elanud osav endine mõisakangur, kes kogu kihelkonna rahvale uhkeid kaheksakannakirjalisi drellkangaid kudus. Rõivastele oli õmmeldud toreduse pärast ohtralt läikivaid vasknööpe. Meeste pidulikuks peakatteks oli kaapkübar. Särgi kinnitamiseks kasutati vitssõlge.

ERMi põhjatute varasalvede sisuga saab tasuta tutvuda Eesti Muuseumide Veebiväravas www.muis.ee. Viimastel aastatel on rahvarõivakoolides valminud mitmeid komplekte Jüri kihelkonna rahvarõivaid, neid saab vaadata MTÜ Rahvarõivas kodulehel www.rahvaroivad.ee.

Roositud kiiludega sukad on ainulaadsed

Olles ise värskelt Jüri kihelkonna rahvarõivaste ajalugu uurinud ja erinevaid rõivaesemeid valmistanud, vaatasin viimastel Jüri Klunkeritel huviga ringi ning märkasin, et meie imelisi roositud sukki ei ole Jüri kihelkonna rahvarõivaste komplektide juures näha. Paljud rahvarõivakandjad pole oma silmaga ehtsat Jüri sukka näinud ning on üllatunud nende olemasolust. Jüri sukad on täiesti ainulaadsed ja neid kootakse ka isemoodi – kiilud kootakse pikkupidi suka külge! Meie kihelkonna sukad on ühed kaunimad ja omapärasemad terves Eestis!

Suvel suurele peole omavalmistatud sukkades

Sündis mõte hakata taas tutvustama ja edendama oma piirkondlikku eripära ning käsitöötraditsioone. Rae valla raamatukogu oli lahkesti nõus kõiki käsitööhuvilisi koondama ja nii saigi 2024. aasta sügisel välja kuulutatud Jüri kihelkonna kiiludega roositud suka kudumise kursus. Huvilisi kogunes palju ning tänaseks on koos käidud ja kootud juba mitu kuud. Toredas innustavas seltskonnas ning usina kudumise tulemusena on valminud mitmeid paare tõeliselt uhkeid kiilsukkasid ja sellel aastal lähevad need tublid Jüri naised ja neiud suurele peole uhkelt omavalmistatud sukkades!

Oleme jõudnud sukkadele lisaks ka säärepaelte põimimisega algust teha ning ees on ootamas kirivöö kudumine. Enne suurt pidu jõuab veel triibuseeliku kanga voltida ning seeliku valmis õmmelda. Ootame ka teisi piirkondliku rahvusliku käsitöö huvilisi endaga liituma. Käime koos paar korda kuus laupäeviti kell 11.00–14.00 Rae valla raamatukogus Jüris. Tule ja valmista ise mõni tore rahvuslik rõivaese või astu läbi, kui vajad nõu Jüri kihelkonna rahvarõivaste komplekteerimise ning täiendamise osas! Lisainfot saab raamatukogust või kirjuta e-posti aadressil piibepadari@gmail.com.

Valik kirjandust Jüri kihelkonna rahvarõivaste valmistamise ja kandmise kohta:

Kurrik, Helmi 1938. Eesti rahvarõivad. Tartu: Eesti Rahva Muuseum

Manninen, Ilmari 2009. Eesti rahvariiete ajalugu. Tartu: Eesti Rahva Muuseum

Piiri, Reet 2022. Rahvarõivas on norm. Tartu: Eesti Rahva Muuseum

Pink, Anu 2018. Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid. Türi: Saara Kirjastus

Toimetuskolleegium: H. Moora jt 1957. Eesti rahvarõivaid : XIX sajandist ja XX sajandi algult. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus

Tõnurist, Igor 2003. Rahvarõivakandja abiline. Tallinn: Vali Press

Fotod 1 ja 2: Kooskudumise tulemusena valminud Jüri kihelkonna roositud kiilsukad. 

Foto 3: Kohalike käsitöötraditsioonide uhked edasikandjad. 

Fotode autor Jane Vogt