Nagu ikka, sünnivad kõige paremad ideed praktilisest vajadusest. Minu jaoks oli lahendamist vajav probleem enne raamatuklubi loomist parema isikliku lugemisharjumuse juurutamine. Ma küll lugesin ja pigem palju, kuid lugemissööstude vahepeale võis jääda pikki kuid, kus ei võtnud ühtegi raamatut kätte. Lugeda on mulle alati meeldinud, kuid tänapäevases kiire ja kerge meelelahutuse maailmas saab heaoluhormooni nii mitmest kanalist kätte – telefonis scrollida on ajule lihtsam (peamiselt ka seetõttu, et see ei nõua mingisugust arengut). Vajasin korraliku lugemisharjumuse tekkimiseks ja hoidmiseks kindlat regulaarsust ning ka n-ö meeskonda, kes aitaks reel püsida. Seega panin kaks ja pool aastat tagasi kokku esimese raamatuklubi. Olles selle hüvesid tunda saanud, sai selle aasta alguses loodud ka teine klubi koduvalda Raesse.
Kuidas meie raamatuklubi toimib?
Hääletame igakuiselt kolme erineva raamatu vahel ning loeme ühiselt seda, mis valituks osutub, ka siis, kui konkreetne teos iga liikme lemmikuks ei osutu. Lugemise ajaks on keskmiselt neli nädalat, kuid proovime kõigi graafiku osas paindlikud olla. Raamatute hääletamisele panemisel lähtume sellest, et teoseid oleks raamatukogudes saada ning roteerime erinevaid stiile ja žanre. Igakuisel kohtumisel jagame oma arvamust loetud raamatu kohta ja seejärel arutleme üldisemalt teose kohta käivate küsimuste üle. Kokkusaamiskohtadega on mugavalt aidanud Rae valla raamatukogu, kuid plaanime teha kohtumisi ka mujal, näiteks kohalikes kohvikutes.
Mida raamatuklubisse kuulumine annab?
Lisaks väga korralikule lugemisharjumusele veel nii palju muud! Ühte raamatut on võimalik kogeda justkui mitme erineva pilgu läbi ning arutlusel märgata detaile, millest ise sai mööda vaadatud. Põhjaliku arutelu kaudu saab raamatut otsekui uuesti lugeda ning kinnistada kõiki saadud häid mõtteid. Raamatuklubisse kuulumine sunnib lugedes ka veidi rohkem süvenema – mõtlema, miks autor tegelaskujud just sellisena lõi ning mida oleks saanud teisiti teha.
Ühistel kohtumistel oma arvamuse esitlemine arendab esinemise ning eneseväljendamise oskust, aruteludes osaledes õpib kuulama. Erinevad arvamused rikastavad maailmapilti ning õpetavad maailma rohkem ka teiste pilguga hindama. Ja, oi kui vahvaid uusi tuttavaid ning sõpru leiab raamatuklubist! Iga järgmise kohtumise ja „jutustamise“ ootamine on tore rutiin – on mida oodata. Ning raamatuklubi on tasuta!
Lugemise kui tegevuse plusse võib vist loetlema jäädagi. On teaduslikult tõestatud, et lugemine on üks parimaid puhkamise meetodeid, arendab silmaringi ja sõnavara ning teeb päriselt ka targemaks! Rööprähklemise ja ärevuse ajajärgul on lugemine midagi, mis sunnib hetkes olema ning igapäevaelu muredelt ja tegevustelt korrakski tähelepanu ära võtma. Kes ütleb, et loeb väga aeglaselt – ka seda on uuritud – mida rohkem loed, seda kiiremini suudad lugeda. Kui kõik need põhjused ära ei veennud, siis ehk mõjub lapsevanemlikule kohusetundele rõhumine – oma vanemate lugemas nägemine on lastele suureks eeskujuks!
Kuidas raamatuklubi liikmeks saada?
Meie jaoks on üheks klubiks paras kümme liiget ning hetkel on meie klubi täis. Oma raamatuklubi võib kokku panna kasutades kohaliku raamatukogu või kõikvõimsa sotsiaalmeedia abi. Alustuseks piisab juba mõnest liikmest. Kus on hea, sinna tuleb alati inimesi juurde! Võib muidugi ka juhtuda, et mõned liikmed lähevad aja möödudes klubist ära, sest muutub elutempo või vahetuvad hobid – sellisest liikumisest ei tasu end heidutada lasta. Tean, et Rae vallas tegutseb mitu aktiivset raamatuklubi. Kogukondlike sotsiaalmeediagruppide kaudu on nendega kindlasti võimalik ka ühendust saada ja uurida, ehk on kusagil veel ruumi. Igal juhul soovitan proovida ning kui esimesel korral kohe õige seltskonna peale ei satu, proovige uuesti. Seni aga soovitan lugemiseks meie Jüri raamatuklubi selle aasta esimest ja väga populaarset raamatut, Fredrik Backmani „Mees nimega Ove“.
Foto: Jüri raamatuklubi. Foto: erakogu