Rae valla ajalookonverents viis kuulajad lähemale ja kaugemale minevikku

25. märtsil Rae gümnaasiumis toimunud Rae valla 18. ajalookonverents oli pühendatud valla asutamise 160. aastapäevale.

Päev algas piduliku lippude sissekandmisega Rae gümnaasiumi liputoimkonna poolt. Sissejuhatuse konverentsile tegid Rae gümnaasiumi õpilastest päevajuhid Greete Kärner ja Adore Mia Rahu. Pärast koolijuhi Sirje Kautsaare ja Rae vallavolikogu esimehe Andrus Kaarelsoni tervitussõnu oli aeg põnevate ettekannete jaoks.

Esimesena sai sõna küberneetik ja ajaloohuviline Valdo Praust, kes on süvitsi tegelenud mõisa- ja teedeajalooga, ühena vähestest käinud läbi kogu Eesti peamõisate pärandi ning rekonstrueerinud Eesti muinas- ja keskaegse teedevõrgu. Oma ettekandes andis ta lühiülevaate praeguse Rae valla territooriumile jäävatest Mõigu, Rae, Kurna, Lehmja, Kautjala, Vaida ja Aruvalla mõisa ning Jüri kirikumõisa (pastoraadi) keskuse tekkest ja ajaloost. Ettekanne keskendus mõisate arengule, kuuluvusele ja hoonestusele nii palju, kui sellest on teada ja meieni säilinud.

Seejärel liiguti ajaloolase ja arhivaari Juhan Kreemi juhatusel ajas veelgi kaugemale, 13. sajandisse, et teada saada, kuidas tekkis käsikiri, mida tuntakse Taani hindamisraamatu nime all. Ettekandja tutvustas osalejatele Taani riigiarhiivis asuva käsikirjalise koodeksi sisu ja vormi, võimalikku tekkimiskohta ja dateeringuid, lisaks vaatles selles sisalduvat geograafilist informatsiooni, selle kujunemisteid, rakendusvõimalusi ja laiemat konteksti (milleks ja kuidas koguti seda informatsiooni, mida tekst sisaldab). Ka Rae valla mitmed külad ja alevikud on olnud esmakordselt kirjalikult mainitud just selles käsikirjas, nii et 785. aastapäeva tähistamisi on toimumas mitmeski asukohas.

Pärast väikest pausi said kuulajad ajaloouurija Mariann Rammo ettekandest teada, kuidas on kajastatud Rae valla algus volikogu protokollides aastal 1866 – millised olid esimesed arutlusel olnud küsimused, kes kuulusid sel perioodil vallavolikogu koosseisu ning millega tegeles Rae vallavalitsus oma tegevuse algusaastatel. 1866. aastal aset leidnud vallareform oli murranguline sündmus Eesti kohaliku omavalitsuse arengus – selle tagajärjel kujunes välja talurahvaomavalitsuse süsteem, kuhu kuulusid valla täiskogu, vallavolikogu, vallavanem koos abidega ja vallakohus. Töö vallavolikogudes andis kohalikele kogukondadele võimaluse võtta vastutus oma elu korraldamise eest ning pani aluse demokraatliku enesekorralduse järkjärgulisele kujunemisele.

Ajalookonverentsi viimase ettekande tegi Rae valla koduloobibliograaf Mairold Kaus, kes tutvustas Rae valla kodulooveebi kui valla ajaloo pesa ja hoiukohta. Kutsume siinkohal üles kõiki huvilisi külastama veebilehte raekodulugu.ee ning jagama kodulooveebi toimetusega vanu pilte, dokumente ja mälestusi.

Päeva lõpetuseks tänati kõiki, kelle abil järjekordne ajalookonverents teoks sai. Eriline tänu kuulub meie ajalookonverentside idee algatajale ja kauaaegsele eestvedajale Ardo Niinrele. Suur tänu Rae gümnaasiumile (Sirje Kautsaar, Iiris Saluri, Roman Kasak) võimaluse eest ajalookonverentsi korraldada koolimajas ja kõigile kaasalöönud õpilastele.

Ajalookonverentsi ettekannete salvestused avaldatakse peatselt veebilehel raekodulugu.ee. Need leiab, nagu ka varasemate konverentside info või salvestused, valides menüüst „Kultuurilugu“ ja sealt „Ajalookonverents“.

 Fotod: Simmo Saar ja Ruth Roht