Rae valla raamatukogu: 120 aastat ja mitu uut algust

Detsembris tähistame Rae valla raamatukogu 120. sünnipäeva. Selle pika loo sisse mahuvad eri aegadel ja erinevate nimede all tegutsenud raamatukogud, kolimised ja üha tihedam koostöö koolidega. Läheneva juubeli puhul kutsume ka lugejaid meiega koos tähistama.

Jüri avaliku raamatukoguteenuse lähtepunktiks peame 16. detsembrit 1906. Sel päeval asutati Eestimaa rahvahariduse seltsi Jüri haruselts, mille tegevuse juurde kuulus ka raamatukogu. Just sellest sündmusest arvestame tinglikult ka tänase Jüris asuva raamatukogu vanust.

Üks asutamiskuupäev ei jutusta siiski kogu piirkonna raamatukogulugu. Kohalike elanike suur lugemishuvi tõi kaasa veel kahe raamatukogu avamise. Jüri kihelkonna kogudus asutas raamatukogu 1909. aastal ja Jüri muusikaselts 1911. aastal. Muusikaseltsi raamatukogus oli avamise ajal 400 raamatut, see asus Rae vallamajas ning seda juhatas vallasekretär Johannes Argus. Esialgu tegutseti eraldi, hiljem ühendati need kaks kogu ja 1926. aastal liideti Rae rahvaraamatukoguga. Viimane oli alustanud 1921. aastal Rae algkoolis, kus lugejate käsutuses oli kõigest 69 raamatut. Tegevuseks saadi toetusraha vallalt ja raamatukogu eest vastutas koolijuht Johannes Ratassepp. Seega täitub tänavu Rae rahvaraamatukogu asutamisest 105 aastat. Meie kandi raamatukogude tähtpäevad langevadki iga viie aasta tagant kokku: sel korral tähistame korraga 120, 105, 65 ja 20 aasta möödumist olulistest algustest.

Rae raamatukogu 1939/40. aasta aastaaruandest saab lugeda, et raamatuid oli 701, eestikeelseid 691 ja ingliskeelseid 10. Lugejaid oli raamatukogus 33 ja laenutusi 271.

Sõja-aastad tõid suure segaduse ja palju muudatusi raamatukogude tegevuses. Meie piirkonna raamatukogude kohta sellest perioodist täpsemad andmed puuduvad.

Praeguse raamatukogu katkematu tegevusloo algusest möödub 65 aastat

Selle tähiseks on 1961. aasta 6. juuni, mil A. Sommerlingi nimelise sovhoosi ametiühingu raamatukogus loodi raamatukoguhoidja ametikoht. Raamatuid oli sovhoosi punanurgas saanud kasutada juba enne seda, kuid ametliku töötaja palkamine märgib meie jaoks raamatukogu algust. Selle töökoha sai Silvi Jürgens, kes juhtis raamatukogu 31 aastat.

Raamatukogu edasisi kolimisi kaardil jälgides jääme peamiselt tänase vallamaja hoonesse ja selle ümbrusse. Sovhoosi ametiühingu raamatukogu esimene kodu oli kontorihoone esimesel korrusel Aruküla tee 9. Peagi saadi uued ruumid teisel korrusel. Aastal 1976 koliti üle tee, Aruküla tee 8 majja, ja samal aastal anti raamatukogu üle Harju rajooni raamatukogude tsentraliseeritud süsteemi. Uueks nimeks sai Sommerlingi raamatukogu. Jüri raamatukogu nimi võeti kasutusele 1979. aastal põhjusel, et see oli ka kohanimi.

Uus peatükk algas 2006 kolimisega Jüri kooli majja

Aastatel 1993–2006 juhtis raamatukogu Anne Kelnik. 1999. aastal kolis raamatukogu taas, seekord Aaviku tee 1 hoonesse, kus sai enda kasutusse kogu maja. Uus peatükk algas 2006. aastal, kui raamatukogu kolis Jüri gümnaasiumi koolimaja avaratesse ja värskelt renoveeritud ruumidesse. Raamatukogu juhatajaks sai Ülle Siska.

Kooliga ühe katuse all veedetud kakskümmend aastat on muutnud ka raamatukogu igapäevaelu. Kui alguses õppis koolis veidi üle 700 õpilase, siis gümnaasiumi väljakolimise eel oli neid juba peaaegu 1400. Kui raamatukogu jääb õpilase loomulikule liikumisteele, suureneb tõenäosus, et ta astub sinna sisse ka ilma õpetaja suunamiseta.

Laste osakaal lugejate seas on pea kahekordistunud

Suur õpilaste arv ja avar lastekorrus on toonud raamatukokku rohkesti noori lugejaid ning kasvatanud nende laenutuste hulka. Enne kolimist 2005. aastal moodustasid kuni 16-aastased 21,6% kõigist lugejatest. Kakskümmend aastat hiljem oli nende osakaal juba 39% ehk pea kaks korda suurem.

Kogemus näitab, et kui koolitööks vajalikke ilukirjandusteoseid on piisavalt, laenutavad lapsed ka rohkem raamatuid. Tänu suurele vallaelanike arvule on riigilt raamatute ostmiseks saadav toetus märkimisväärne ja väga suurt tuge pakub ka vallavalitsus, aga vaja oleks veel rohkem. Kui soovime, et meie lapsed saavutaksid PISA testis jätkuvalt häid tulemusi ja nende funktsionaalne lugemisoskus püsiks heal tasemel, peab raamatukogudes olema piisavalt raamatuid, mida neile lugeda pakkuda.

Tavapäraste rahvaraamatukogu ülesannete kõrval osutame koolile põhikogu teenust ja pakume lastele mõnusat keskkonda aja veetmiseks, arvuti kasutamiseks, lugemiseks ja raamatute laenutamiseks.

Esimene harukogu – Peetri raamatukogu

Sama töökorraldus on kasutusel Peetri koolihoones, kus avasime 17 aastat tagasi esimese harukogu – Peetri raamatukogu. Järgmine suur muudatus toimus 1. jaanuaril 2023, mil Jüri raamatukogu nimetati ümber Rae valla raamatukoguks. Samal ajal said ka 1925. aastast tegutsenud Vaida ja 1907. aastal asutatud Lagedi raamatukogust selle harukogud.

Tänaseks on kõigi meie raamatukogude juures laenutuskapid ja tagastuskastid, kust lugejad saavad raamatuid kätte ja tagastada ööpäev läbi. Jüris ja Peetri raamatukogu siseruumides on ka iseteenindusautomaadid, kus lugejatel on võimalus raamatuid ise laenutada-tagastada.

2025. aastal oli meie Jüris asuval pearaamatukogul 3773 kasutajat, neist 1469 last. Raamatukogu teeninduspiirkonnas elas samal ajal 8053 inimest. Soovime, et üha rohkem neist leiaks tee raamatukokku ja avastaks enda jaoks meie pakutavad võimalused.

Raamatukuller toob raamatud mugavalt sobivasse raamatukokku

Et lugejate soovitud raamatud jõuaksid mugavalt neile sobivasse raamatukokku, on meil juba aastaid abiks kuller, kes transpordib kaks korda nädalas sisetellimusi valla raamatukogude vahel.

2027. aastal soovime Jürisse paigaldada tagastusautomaadi, mis registreerib tagastuse kohe ja eemaldab laenutuse lugeja kontolt. Nii väheneb raamatukoguhoidjate töökoormus ja lugejale ei saadeta puhkepäevadel enam automaatseid meeldetuletusi juba tagastatud raamatute kohta.

Jüri raamatukogus töötab praegu 9 inimest. Sealhulgas koduloobibliograaf, kes koostab ja täiendab Rae valla kodulooveebi. Oleme alati valmis vastu võtma huvitavaid ajaloolisi materjale, mis aitavad meie kodukandi lugu talletada ja jagada.

Raamatukogust on kujunemas kogukonnakeskus

Juba kolmandat hooaega juhendab Piibe Padari meie raamatukogudes Jüri kihelkonna roositud kiilsukkade kudumisringi. Oktoobris omistati talle selle unustusse vajunud traditsiooni taaselustamise eest Eesti rahvakultuuri käsitöö valdkonna riiklik tunnustus ja ta on ka Andrase aasta koolitaja 2026 Harjumaa laureaat. Palju õnne Piibele!

Rae valla raamatukogu on aina rohkem kujunemas kogukonnakeskuseks oma ruumide ja tegevustega ning osaleb aktiivselt mitmesugustel sündmustel, nagu Rae valla noortefestival, Jõe-Melu, kodukohvikute päevad jne.

Oleme oma raamatukogude üle väga uhked ja jätkame nende arendamist – et lugejatel oleks mugav, tänapäevane ja mitmekülgne raamatukoguteenus. Ootame raamatukogudesse nii seniseid kui ka uusi lugejaid – iga külastaja, laenutatud raamat ja jagatud lugemiselamus aitab meie lool edasi kesta.

FOTOD:

Rae valla raamatukogude töötajad. Foto: Ott Kattel

Raamatukogutelk kogukonnaüritusel JõeMelu. Foto: Tõnis Raamets

Raamatukogu Jüris: Ott Kattel