„Rasmus ja Maria“ – suvemuusikal armastusest iidses Lehmja tammikus

Sel suvel, 24. ja 25. augustil etendub Lehmja tammikus suvemuusikal „Rasmus ja Maria“, mis jutustab loo iidsest tammikust ja selle lähistel elavatest inimestest. See on humoorikas lugu armastusest. Armastusest looduse, kodu, kunsti ja inimeste vastu. Samuti esimesest armastusest, mis kohati kohmetu ja naljakaski, ent ometi nii ehe. Aga ka hoopis teistmoodi armastusest, mis on raha ja võimu vastu. Ent mitte ainult.

Muusikal juhib tähelepanu ühiskonna valupunktidele, looduse ja legendide väärtustamisele.

Lavastuse produktsioon on valminud Rae Kultuurikeskuse ja Toomas Aru eestvedamisel ning selles osalevad tuntud ja armastatud näitlejad. Lavastuse loojad – lavastaja Erki Aule, muusika autor Margus Ermast, teksti kirjutaja Lauri Räpp ning korraldaja Toomas Aru – räägivad inspiratsioonist, ettevalmistustest ning ootustest. Uurime, kuidas sündis idee tuua lavale „Rasmus ja Maria“, millised on peamised teemad ja sõnumid ning mida lisab etendusele ainulaadne toimumiskoht.

Kuidas sündis idee tuua lavale „Rasmus ja Maria“? Kui pikka aega on tegelikult idee juba olemas olnud?

Margus: Selle loo algus ongi pärit Jüri keskel paikneva väeka tammiku radadelt ja legendidest, iidse hiie rahust ning tänapäevale omasest tormakast siginast ja saginast. Kontrastidest. Tammikul on tarkus, millest saavad märkamatult osa teda ümbritsevad inimesed. Teadjad inimesed aga omakorda mõistavad hiie sügavat sisu ja selle püha paiga püsimajäämise olulisust.

Toomas: Paar aastat tagasi tuli Margus oma ideega ja mulle see sobis. Olen juba ligemale neli aastat soovinud Lehmja tammikus teha kohaliku meeleoluga etendust/muusikali ja nüüd oligi see võimalus.

Margus, kust Sa said inspiratsiooni „Rasmus ja Maria“ muusika loomisel?

Need laulud ja instrumentaallood on omaette tervikud ning annavad muusikas edasi mingit konkreetset emotsiooni: igatsus, ärevus, rõõm, armumine, hingevalu jms. Kõike eelpool mainitut ja enamgi veel saavad tundma ka selle muusikali tegelased Lauri ja Erki kirjutatud loos. Emotsioone on võimalik viisistada ja orkestrile seada.

Lauri, kas lugu on inspireeritud mõnest tegelikust sündmusest või inimesest? Millised sõnumid ja teemad on Sulle selle loo juures kõige olulisemad?

Kõige õigem on öelda, et see on saanud inspiratsiooni elust enesest, nii sündmuste kui ka inimeste mõttes. Usun, et sellist üldist äratundmist on loos omajagu. Eks ta ole loomeinimeste puhul nii, et me käime kogu aeg silmad lahti ja salvestame nähtud sündmusi, kohtad inimesi ning ühel hetkel võtame näpuotsaga siit ja teisega midagi sealt ning kombineerime selle väljamõeldistega.

Kõige olulisem on kindlasti armastus. Armastus looduse vastu. Võimu- ja rahaarmastus. Esimene armastus. Ja loomulikult inimestevaheline armastus, mis on kõige olulisem.

Etendused toimuvad iidses Lehmja tammikus, mis Sa arvad, kui palju ja mida annab asukoht sellele etendusele juurde?

Erki: Juba see võimalus, et saab teha teatrit seal, kus seda pole kunagi varem tehtud, on väga intrigeeriv. Näha näitlejaid laulmas ja muusikuid musitseerimas iidsete tammede taustal, mis on kasvanud selles paigas juba mitusada aastat – see on midagi ürgset ja müstilist. Elav loodus on alati kordades võimsam ja efektsem kui mistahes kallis lavadekoratsioon.

Kes on Rasmus ja Maria?

Lauri: Nad on kaks gümnaasiumi lõpetavat noort inimest, kes otsivad oma kohta selles pöörases maailmas. Kohati on nad oma nooruses veel naiivsed, ent samas mõnes asjas ehk terasemad kui põlvkond enne neid.

Kui keeruline või lihtne oli rollidesse näitlejaid leida?

Erki ja Margus: Näitlejate jagamine õigetesse rollidesse on alati raske. See on nagu ristsõna lahendamine – kõik lahtrid peavad sobima. Paljud head näitlejad on oma lauluoskuse suhtes väga kriitilised, seega kaasneb muusikalitrupi kokku panemisel alati pikk ja põhjalik veenmistöö. Õnneks on meie trupis täidetud veel üks väga oluline kriteerium: lisaks sellele, et näitlejad on head ja imelise lauluoskusega, on nad ka meeldivad inimesed.

Toomas, milline on Sinu nägemus tuleviku osas: kas näed Rae vallas potentsiaali, et sellised vabaõhumuusikalid muutuksid regulaarseks ja oodatud suviseks sündmuseks?

Olen optimistlik tuleviku suhtes. Potentsiaal on meeletu ja kui me suudame läbi selliste sündmuste nagu Jüri Klunker, jaanipäev ja muusikal „Rasmus ja Maria“ jõuda sinnamaani, et meil on olemas selleks ka vajalik infrastruktuur, näiteks Rae valla oma laululava, siis ma olen väga rahul. Praegu pean kahjuks paljudele tuuridele ja vabaõhuetendustele ära ütlema, kuna meil pole sellist võimalust pakkuda.

Miks peaksid Rae valla elanikud kindlasti tulema seda muusikali vaatama?

Margus: Tegemist on mitmes mõttes erakordse sündmusega: erakordne asukoht, esmakordselt astub üles Rae valla või vallaga seotud inimestest koosnev kahekümneliikmeline orkester koos koori ja tantsutrupiga, esmakordselt on Rae Kultuurikeskuse enda produktsioonina valminud lavastus, milles teevad kaasa tuntud ja armastatud näitlejad. Eelpool mainitud liidetavate summaks saab loodetavasti olema eriline sündmus, mida meenutada – mina olin kohal.

Osades: Merit Männiste, Meelis Kesperi, Janek Joost, Triin Lellep-Kordes, Berit Hallik, Meriliis Saar, Hardo Adamson, Märten Männiste, Ago Anderson ja Lilli Pärn.

Liberto: Lauri Räpp ja Erki Aule

Muusika: Margus Ermas.

Lavastaja: Erki Aule.

Laulusõnad: Ruth Selirand, Sten Pertens, Margus Ermast, Jaan Kaplinski.

Kaastegevad: Rae Kammerkoor, Rae Muusikaliorkester, Liina Viirsalu tantsurühm Joondu.

Orkestrit juhatavad: Ingrid Orumaa, Margus Ermast.

Produktsioon: Rae Kultuurikeskus.

Etendusele pileteid saab osta Piletilevi keskkonnast.

Fotod:  
1. Rae Muusikaliorkester ja Rae Kammerkoor. Foto: Pilleriin Tõnisson 
2. Osatäitjad Ago Anderson ja Janek Joost. Foto: Pilleriin Tõnisson