Tantsuga läbi elu

„Olin just koolimajast lahkumas, kui ajakirjanik helistas ja ütles, et mulle on omistatud presidendi teenetemärk. See oli pommuudis! Esmalt ütlesin, et see ei ole võimalik. Sain sama päeva hommikul AstraZeneca vaktsiini ja arvasin, et mul on hallutsinatsioonid. Võttis aega, kui teadmine mulle päriselt kohale jõudis,“ kirjeldab Rae valla rahvatantsuõpetaja Linda Pihu 23. veebruaril aset leidnud sündmusi.

Laste-, noorte- ja täiskasvanute rahvatantsu- ja võimlemisrühmi juhendanud ning Rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhtide Harjumaa Ühenduse juhatuse liige Linda Pihu pälvis presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi.

„Mul on siiralt hea meel, et minu tööd on märgatud, kuid tublisid rahvatantsuõpetajaid leidub Eestis palju. Olen palju tööd teinud ja omad eesmärgid saavutanud, kuid mul ei ole kavas pilli nurka visata. Minu suur unistus oli, et Jüri Gümnaasiumis oleks noorterühm ja ma täitsin selle. Aga soovin jätkuvalt eelkõige kohalikku ellu panustada,“ ütleb Linda, kelle esitas teenetemärgi kandidaadiks Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Rahvatants Viru varietees

Tants on Lindat saatnud terve elu. Positiivse pisikuga nakatus ta kooliajal aktiivse pioneerina kõikvõimalikes tegevustes kaasa lüües. „Toonane pioneerijuht õpetas meile võistlustantsu ja koolipidudel tehti meile erand ning saime eririietust kanda. See oli suur asi, mida tänapäeva noored ei pruugi mõista,“ lausub Linda, kui temaga inimtühjas Rae Kultuurikeskuses juttu ajame.

Tartu Pedagoogilise Kooli rahvatantsurühmas ning seejärel Tallinna Pedagoogilise Instituudi naisrühmas ja tantsuansamblis „Kullaketrajad“ tantsinud Lindast sai juhendaja juhuse tahtel, kui tema rühma eestvedajast ühel päeval koht vabaks jäi. Hakkaja noor naine haaras härjal sarvist ja sai niiviisi oma tuleristsed.

Tartu külje alt Roiu alevikust pärit ja suures peres üles kasvanud maatüdrukul sai pealinnaelust ühel päeval kõrini. Vahepeal algklassiõpetaja diplomi pälvinud ja rahvatantsuõpetajate kaugõppekooli kaks korda lõpetanud Linda siirdus Lähte kooli õppealajuhatajaks. Lisaks lastele võttis Linda rahvatantsus juhendada ka segarühma. See oli viga, muheleb ta. „Panin tähele, et iga kuu teatud päevadel olid mehed puudu. Tuli välja, et palgapäeval oli vaja kuu viinanorm ära juua,“ meenutab Linda.

Elu tõi Linda aga tagasi Tallinna. Lapsepõlves iluvõimlemisega tegelenud ja läbi selle tugeva põhja saanud Linda ei salga, et on raha teeninud ka Viru varietees. Aga mitte kabareetantsijana, vaid ikka solistina rahvatantsuga esinedes. Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist leiab hõlpsa vaevaga filmi „Peiar“, kus ka meie loo peategelane oma oskusi näitab.

Kükid külmkapi juures

1991. aastal kolis Linda abikaasaga Jürisse ning alustas erinevate rahvatantsu- ja liikumisringide juhendamist. Huvitegevusele lisandus õige pea ka Jüri Keskkooli klassiõpetaja amet, erinevate rahvatantsuringide ja liikumisrühmade juhendamine nii koolis kui ka hiljem Rae Huvialakoolis. 1997. aastal alustas Linda Rae Kultuurikeskuses naisrühmaga Jüri Marid, varsti lisandusid eakate rühm Lustilised ja seejärel segarühm Sukad & Tagi. Praegune keeruline olukord ei võimalda suuremaid kokkusaamisi ja Linda tunnistab, et tunneb oma inimestest puudust.

„Just enne intervjuud käisin kultuurikeskuses ringi. Ruumid olid tühjad ja kurb meel tekkis. Kas nii jääbki? Mingisuguse tagasilöögi COVID-19 pikas perspektiivis ikka annab. Praegu käivitume ja tegutseme vana rasva pealt, mis saab aga edasi?“ arutleb Linda mõtlikult, kuid lisab, et rahvatantsijad ei ole kogu aeg jõude istunud. „Võimaluse korral oleme talvel isegi lastega õues harjutanud. Meestega õppisime kahe õueprooviga ära ühe tantsu, naised harjutasid liikumisi video abil. Senine kogemus on aga näidanud, et video vahendusel tantsu õpetamisest head nahka ei tule. Pigem oleme panustanud värskes õhus liikumisele.“

Eriline on olukord ka Jüri Gümnaasiumis, kus Linda 3. klassi klassiõpetajana töötab ja mitut rahvatantsurühma juhendab. Aga Linda näeb igas asjas ka head. „Seoses distantsõppega on minu digitaalsed oskused hüppeliselt kasvanud,“ toob ta elavnedes näite. „Üldiselt ma pelgan arvuteid, kuid on esinenud olukordi, kus olen pidanud teisi õpetama. See on hea tunne, kui näed, et oled midagi saavutanud.“

Linda on veendunud, et distantsõppe raames on kasvanud nii õpetajate kui ka vanemate koormus ning uus õppimisviis tekitab lisapingeid ka lastele. „Nüüd olen selle koha pealt märksa targem. Hiljutistel arenguvestlustel küsisin vanemate käest, kas laps käis külmkapi juures kükke tegemas. Vanemad olid küll pisut üllatunud, kuid selgitasin neile, et kolmanda klassi laps ei jaksa nii pikka aega arvuti ees istuda. Eriti väikeste laste puhul soovitan olla loov ja jääda rahulikuks,“ räägib Linda.

Tantsupidudel erinevaid liigijuhi ülesandeid täitnud, meeste tantsupidude korraldamisel kaasa löönud ja Jüri Klunkeri üks algatajaid ei tee saladust, et on maksimalist. „Tuleb olla nõudlik, et midagi saavutada,“ rõhutab Linda. „Olen ka „karud“ tantsima pannud ja mõni mees, kellele loodus on vähe andnud, on päris kaugele jõudnud. Kahju, et tänapäeval domineerib järjest rohkem vabakasvatus, kuid mõnikord tuleb lapsi utsitada laiskusest üle saama.“

Ma lihtsalt istusin kaks tundi ja nutsin

Jüri Gümnaasiumis on kuni viienda klassini üks tantsutund nädalas. „Liikumisõpetuse õppekavas on tantsuline liikumine täitsa olemas. Alustame seltskonnatantsu algõpetusega, samuti tegeleme loovliikumisega, mängime palju, teeme folkloorseid tantse ja koordinatsiooniharjutusi,“ loetleb Linda.

Kui laps hakkab tegelema rahvatantsuga, on see vanema jaoks lotovõit, leiab Linda. „Tegemist on seltskondliku harrastusega, mis ei nõua erinevalt võistlustantsust ülemäära suuri kulutusi. Samas õpetab see üksteisega arvestamist,“ märgib ta.

Rahvatantsijad on suure südamega, kinnitab Linda ja jutustab selle tõestuseks loo. „2011. aasta tantsupeol varastati mul rahakott ära ning konto ja krediitkaart tehti tühjaks. Pank pisaraid ei uskunud ja pidin teatud periood väga säästlikult majandama. Aga kujutad sa ette, minu tantsurühmade liikmed avasid mulle pangas konto koos soliidse summaga. Ma lihtsalt istusin kaks tundi ja nutsin. Pisarad tulevad praegugi silma. Tänu sellele sain võlad kiiresti tagasi makstud ja eluga edasi minna,“ meenutab Linda heldimusega.

TUNNUSTUSED

2005 – Rae valla aukodanik

2011 – Niina ja Alfred Raadiku stipendiumi laureaat silmapaistva tegevuse eest kooli rahvatantsu edendamisel

2015 – Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium väljapaistva tegevuse eest rahvatantsu edendamisel ja laste tantsuarmastuse kujundamisel

2018 – Harjumaa teenetemärk rahvakultuuri edendamise eest Harjumaal

2021 – presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler laste-, noorte- ja täiskasvanute rahvatantsu- ja võimlemisrühmade juhendamise eest