Tarrvi Laamann on 1973. aastal Eestis sündinud kunstnik ja DJ, kes elab ja töötab Jamaical.
Vaskjala loomeresidentuuris tegi Tarrvi pop-up maalinäituse, andis vanale metallgaraažile uue ilme ja keerutas reggae-muusika plaate avatud uste päeval. Kunstniku kodulehe leiab aadressil https://laamann.ee
„Olen Tarrvi Laamann, 29. novembril 1973. aastal Eestis sündinud kunstnik. Võtan oma loominguga ümbritsevast meeldiva, hea vibratsiooniga impulsi ja toon selle vaatajani, kasutades selleks erinevaid tehnoloogiaid. Kutsun seda keskkonnast optimistlikku impulsi leidmist ja hilisemat loomingulist väljendust “tarrvinismiks”.” Sellise sissejuhatuse annab kunstnik Tarrvi Laamanni koduleht, kuidas on vibratsioonidega siin Vaskjalas, CopperLeg loomeresidentuuris?
Tänud kutsumast ja küsimast, respekt! Proovin vastata lühidalt, et poleks asjatult pikka möla ja oleks rohkem aega Vaskjala impulssideks! Vibratsioonidega on väga hästi, sest siin on palju elu ja loodust. Keskendungi nüüd rohkem loodusele ja sellele, et Rae koolimaja õuekeskkonda inimestele veel looduslikumaks teha.
Elad ja töötad viimastel aastatel Jamaical, mis suhe sul selle saareriigiga on ja kuidas sinna jõudsid?
Tundub nii, et enamuse ajast veedan tõesti Jamaical, kuigi taskus Eesti pass, millest ei kavatse küll loobuda, sest olen uhke oma Eesti juurte üle. Jõudsin saarele tänu oma nõukaaja lapsepõlvele, sest see lapsepõlv soodustas soovi reisida (mida siis ei saanud), olla vaba, minna kuhu tahad. Kui Eesti sai taas iseseisvaks, hakkasin kohe üle maailma reisima. Kui paljud kohad olid juba läbi käidud, mõtlesin vaadata ka üle Jamaica ehk ühe oma lemmikmuusika reggae sünnisaare. Ei kahetsenud (see oli 90-ndatel esimest korda) ja hakkasin saare vahet korduvalt käima, kuniks armastus (abiellusin kohaliku naisega) jättis mu enamuseks aastast pikemalt sinna kui Eestisse.
Segad oma loomingus erinevaid tehnikaid puulõikest maalimiseni, aga tean, et alustasid hoopis fotograafiast. Kui tihti tuleb oma ideede teostamiseks mingeid uusi erinevaid tehnikaid õppida ja milline senistest on olnud kõige keerulisem ?
Tõsi! Iga tehnika või uue asja õppimine on alguses vaevanõudev ja see ongi ehk kõige põnevam. Ilmselt õpib inimene elu lõpuni ja sellest hoolimata ei oska ikka kõike 100% täiuslikult teha. Võib-olla tooks esile keerukad käigud Jaapani mokuhanga (puulõiketrükk) tehnikas, aga siiski kõike uut või igat tegevust õpib inimene kogu elu. Arvan, et kui keegi ütleb, et „Mul pole midagi enam õppida, olen nii vana ja tark!”, siis ma ütleks talle vastu, et „Ok, siis on aeg paadimehega teispoolsusesse sõita”, kui kõik on siin elavate riigis juba niigi selge.
Lisaks kunstile teed juba üle 20 aasta Eestis reggae-dancehalli pidusid ja raadioshow Bashment FM Raadio 2-s, kuidas on see kultuur Eestis arenenud ja kuidas sellega läheb?
Jahh, alustasime Bashment kultuuriõhtutega aastal 1998 ja nüüd läheb juba 23. aasta. Jajahh, hästi, sest need Bashmendid ikka veel toimivad ja on väga tuliselt elus. Raadioshowd teeme koos Bashment Kingzi sõprade Dice Rudy ja Ringo Ringveega iga nädal, mina siis enamuse viimasel paaril aastal otse Jamaicalt, nemad R2 stuudiost.
Mille kallal töötad siin residentuuris?
Maalin siin troopilist kliimat ja selle loodust ehk džunglit. Lisaks siis võtsin ette vana plekist garaaži ja maalisin selle üle, tulge vaatama, oma silm on kuningas!
Keda või mida pead oma eeskujudeks ja suurimateks inspiratsiooniallikateks?
Kõiki iseseisvaid, tublisid ja aktiivseid inimesi. Loomeinimesi vaatan alati teadmisega, et neil on olemas „link” loojaga, jumalaga. Maksimaalsed respektid!