Edaspidi suunab Rae vald spordile ja rahvatervisele veel rohkem tähelepanu!

Eesti sportlikem omavalitsus saavutatuga ei rahuldu, soovides tõsta spordi- ja rahvatervisega seonduva uuele tasemele. Teadlikku lähenemist aitab nii noorte kui ka eakate hulgas kujundada pool aastat ametis olnud spordi- ja rahvatervise spetsialist Tauri Roots.

Esmalt palun rääkige lühidalt endast! Milline on Teie taust, kus olete varem töötanud ja kuidas jõudsite Rae valda?

Olen Viimsis üles kasvanud. Noorena keskendusin hüppealadele, aga kuna kergejõustiku viljelemine oma kodukohas polnud kuigi lihtne ja nõudis suurt ajakulu transpordiks, siis pakuti võimalust omandada keskharidus Audentese Spordikoolis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist omandasin kehakultuuri erialal bakalaureuse- ja magistrikraadi ning mõne aja möödudes sain magistrikraadi ka tervishoiutehnoloogias. Seejärel olin seotud IT-sektoriga, viimaseks ametiks oli Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse IT projektijuht.

Mulle meeldib olla liikumises ja end pidevalt arendada. Nooremana pidin valima, kas panustada tööalaselt spordi- või tehnoloogiavaldkonda. Sport ja rahvatervis tundusid hingelähedasemad. Õpingute ajal huvitas mind väga taastumise ja ennetusega seonduv, osalesin sel teemal erinevatel koolitustel nii Eestis kui ka välismaal. Rae valda jõudsin nii, et otsiti spordivaldkonna eestvedajat ning minu jaoks oli see võimalus panustada veelgi lähemalt rahva tervisesse ja heaolusse, mis on mulle südamelähedane teema.

Vallavalitsuse kodulehe andmetel on Teie tööülesanneteks spordi- ja rahvatervisealase töö koordineerimine, koostöö spordiasutuste ja -organisatsioonidega, spordiprojektide menetlemine ning parimate sportlaste tunnustamine. Alustame algusest. Eestis liigub regulaarselt vaid kuni 45% inimestest vähemalt pool tundi kaks korda nädalas, samal ajal kui Põhjamaades on vastav näitaja 70 % juures. Milline on vastav näitaja Rae valla elanike hulgas?

Tervise Arengu Instituudis on olemas sellekohane statistika Põhja-Eesti kohta (kaks või enam korda nädalas vähemalt poole tunni vältel spordib 43,9% 16–64-aastastest elanikest), kuid see ei anna minu hinnangul adekvaatselt pilti Rae valla kohta. Meil on praegu käimas Rae valla elanike hulgas täiskasvanud elanikkonna tervise ning heaolu uuring, mis annab meile parema ülevaate oma inimeste tänasest olukorrast ning infot seeläbi ka planeerida tegevusi, et elanike tervislikke eluviise toetada. Vastuseid ootame 29. novembrini ja selle põhjal saame hakata kujundama edasisi tegevusi. Sarnane küsitlus on plaanis läbi viia ka laste ja koolinoortega tegelevate inimeste seas.

Maailma terviseorganisatsiooni 2015. aastal tehtud prognoosi kohaselt on 2025. aastaks 62% Eesti elanikest ülekaalulised ning umbes kolmandik elanikkonnast rasvunud. On Teil välja pakkuda retsept, et meiega nii kehvasti ei läheks?

Siiralt loodan, et Rae vallas ei lähe nii kehvasti ning meie elanikel oleksid võimalused olla tegusad ja sportlikud. Tähelepanu tuleb pöörata tervele elukaarele ehk beebidest eakateni. Rae valla põhjaosas on sportimisvõimalused väga head, järgnevatel aastatel üritame senisest enam panustada ka lõunapiirkonda. Pean Rae valda ja meie elanikke väga sportlikeks, kuid teadlik lähenemine aitab valdkonna arengule kindlasti kaasa. Soovin rõhutada, et pelgalt liikumisvõimaluste loomine ei pane inimesi sportima, olulisel kohal on ka mõtteviis.

Istumine on uus suitsetamine – niimoodi räägitakse 2021. aastal. Kui suurem osa tööst toimub arvutite taga, siis on see vist paratamatus. Samal ajal trükkida ja liikuda on keeruline.

Uute mugavuste loomisel peame arvestama tagajärgedega, kuid sellest on räägitud vähemalt viimased 20 aastat. Mingil määral tuleb selle uue normaalsusega leppida. Teadlikud ettevõtted on huvitatud, et töötajad oleksid ka füüsiliselt heas vormis ning pööravad inimeste liikumisele tähelepanu, korraldades ühiseid treeninguid või osalemisi rahvaspordiüritustel. Aktiivsele eluviisile aitab kaasa ka paindlik töögraafik – treeningu võib endale parasjagu sobival ajal ära teha. Ka arvuti taga on võimalik muuta oma töökeskkond tervisesõbralikumaks, kasutades ortopeedilist tooli, seisulauda, õigel kõrgusel arvutiekraani ja piisavat valgust. Lisaks võib kiire elutempo juures päevase liikumisnormi lühikeste lõikude kaupa ära jagada.

Rae valla mängude ladus korraldus ja suur osavõtjate arv on pälvinud üle-eestilist tähelepanu. Kõige pisemad saavad end proovile panna Jüriloppeti orienteerumisel ning erinevaid rahvaspordiüritusi toimub vallas aastaringselt. Millised on Teie mõtted spordiürituste osas?

Tõepoolest, Rae valla mängude osas hakkama saadud millegi erakordsega. See on omakorda kaasa toonud positiivse väljakutse: kuidas tagada järjest suureneva osalejate arvu tingimustes kvaliteetne korraldus ja osalemisrõõm. Sama kehtib ka Jüriloppeti kohta. Rahvaspordiürituste osas on praegu keeruline aeg, COVID-19 tingimustes panustatakse rohkem individuaalaladele. Üle-eestilist spordikalendrit vaadates on rahvaspordiüritustest pigem kerge üleküllus ja selle valguses võiks kaaluda mõne olemasoleva võistluse Rae valda toomist. Üheks tingimuseks võiks olla, et üritusest saaksid osa võtta nii lapsed kui ka eakad.

Rae vald on omavalitsuste suve- ja talimängude tulemuste põhjal Eesti sportlikem omavalitsus. Mis on edu taga ja kuidas seda ära kasutada?

Kindlasti räägib meie kasuks asjaolu, et oleme elanikkonna keskmist vanust arvestades kõige noorem omavalitsus. Nooremad inimesed on üldjuhul sportlikumad ja kui lisame siia ka head tingimused, siis on meil tugev vundament olemas. Omavalitsuste mänge silmas pidades on oluline sportlikud inimesed üles leida ja veenda neid kodukanti esindama. Ühise eesmärgi nimel pingutamine suurendab kogukonnatunnet.

Käesoleval hooajal osaleb meistriliigas Rae valla võrkpallinaiskond. Kas me ei peaks ambitsiooni suurendama? Näiteks Teie lapsepõlvekodus Viimsis on meistriliiga tasemel korvpallimeeskond, Eesti parim saalijalgpallimeeskond ja Esiliiga B tasemel kaasa tegev jalgpallimeeskond ning Rae vallast väiksema rahvaarvuga Põlvas osaleb käsipallimeeskond stabiilselt eurosarjas.

Rae vallas on olemas eraldi meede esindusvõistkonna toetamiseks. Viimsi on spordielu arengus meist paar sammu ees, sest seal on erinevatesse aladesse teadlikult kauem panustatud. Noorte järelkasvu arvestades on Rae vallas jalg-, korv- ja võrkpallis päris hea seis. Tuleb anda aega neil täisikka jõuda.

Kokkuvõtteks – kas olete enda tegevuse numbriliselt eesmärgistanud ehk milliseid muutusi ootate 1-2 aasta perspektiivis?

Kindlasti elavdavad Rae valla spordielu 2023. aastal Jüris valmiv täismõõtmetes staadion, riigigümnaasiumi juurde rajatav spordihoone ja sulgpallikeskus. Kui lisada siia ka kergliiklusteede ja terviseradade ehitamine, siis taristu poole pealt oleme väga heas seisus. Jääb vaid üle loota, et need leiavad kohalike elanike poolt aktiivset kasutust.

Fotol: Rae valla spordi- ja rahvatervise spetsialist Tauri Roots käib tihti Tallinnast Jürisse tööle jalgrattaga. Fotograaf: Andres Kalvik.