Harjumaa motospordihooaja avamine toimub Rae vallas!

Alates 2018. aastast on motoklubi WIMA Estonia liige Gerli Lehe eestvedamisel korraldanud Harjumaa motohooaja avamist, mida tähistatakse ühise paraadsõiduga Rae valla teedel ja kontserdiga sõidu lõpp-punktis. Kontserdil on varasemalt ülesse astunud tuntud ja armastatud bändid, nagu Metsatöll, Revals ja käesoleval aastal Ziggy Wild, kontserte on aidanud korraldada Rae Kultuurikeskus.

Gerli, kui suureks on kasvanud hooaja avasõidul osalejate arv ja kuidas läheb Eesti mootorrattakultuuril laiemalt?

Harjumaa motohooaja esimene avasõit toimus 2018. aasta kevadel. Mulle tegi selle ettepaneku Rae Kultuurikeskus ja kuna leidus hakkajaid motomehi, kes aitasid korraldusliku poolega, siis nii saigi algus loodud uuele traditsioonile Rae vallas. Harjumaa motohooaja avamisele lisandus ka hooaja lõpusõit, mis jääb tavapäraselt oktoobri algusesse. Kevadised sõidud on olnud rahvarohkemad ja eks see ole ka mõistetav, talvel on pikalt ju „sõidupuhkust“ olnud. Kõige suuremal hulgal oli mootorrattaid 2019. aasta kevadel, kui  kolonnis sõitis koos ligi 300 ratast. Rajad olen teinud ise ja püüdnud seejuures leida uusi huvitavaid teid, mida mööda on ratturitel olnud huvitav kulgeda. Mulle teadaolevalt on seitsme sõidu jooksul olnud üks õnnetus, kus rattur kurvis teel oleva kivikribu tõttu libises külili, õnneks oli kiirus väike ja suuri kahjusid ei tekkinud. Iga aastaga on liikluses järjest rohkem mootorrattureid ja motokogukond on tegelikult väga ühtehoidev ja positiivne seltskond. Kindlasti on paljudele tuttav ratturite omavahelise lehvitamise komme, seal ei oma tähtsust ratta suurus, inimene sadulas või midagi muud. Laialdaselt kasutatav tervitusžest tekitab alati positiivseid emotsioone. Ühtehoidev kogukonnatunnetus on motoinimestel üsna suur, naisi hoitakse väga, abi palumata tullakse appi nõu ja jõuga, kui rattal on kallal mõni viperus või vaja on rattaga manööverdada.

Te olete ainult naistest koosnev mootorrattaklubi, kas selliseid naiste klubisid on Eestis palju ja mille poolest nad erinevad teistest tsikliklubidest?

Mina tegin oma unistuse teoks 2012. aastal, kui istusin esmakordselt mootorratta selga ja sooritasin A-kategooria eksami. Peagi taipasin, et üksi ei olegi nii huvitav sõita kui kambakesti. Seltskonda otsides sai minust WIMA Estonia liige 2016. aastal. WIMA Estonia MTÜ asutati 1999. aastal aktiivsete mootorrattaga sõitvate naiste poolt selleks, et edendada naiste motokultuuri Eestis ja neid ühendada. Ühingul on 20 liiget, WIMA teeb teistest ühingutest erinevaks see, et kõik liikmed on naised. Ühingul WIMA on 400 sõpra või fänni (nii naised kui ka mehed), kes käivad regulaarselt meie poolt korraldatud üritustel. Suhtleme aktiivselt teiste Eestis tegutsevate motoühingutega. Transpordiameti andmetel on Eestis jaanuari seisuga A-kategooria juhiluba ligi 100 000 inimesel, neist naisi on alla 9000.  Kaudselt mõjutame kogu Eesti motoringkonda, kuna oleme oma tegevuse ja sõnumi suunanud jõuliselt väljapoole läbi oma aktiivse tegevuse ja meedia.

Aastast 2012 korraldame hiliskevadeti mootorrattaga sõitvatele naistele suunatud avalikku üritust Naiste Päev, mida on toetanud ka Maanteeamet. Nendel üritustel keskendume osalejate harimisele kas tehnika korrashoiu, liiklusohutuse, grupisõidu, esmaabi või muude selliste teemade kaudu. Üritus on alati osalejatele tasuta.

Osaleme regulaarselt välifestivalidel, näiteks igakevadiselt toimuval Nõmme Roheliste Väravate Tänaval oleme heategevusliku Moto-Muttide Puhvetiga olnud väljas juba kümme korda. Meie organisatsioon toetab Tähetorni Lastekeskust, kus käivad õppimas ja söömas vähekindlustatud ja probleemsete perede lapsed. Käime nendega kord kuus koos küpsetamas ja viime neid kord aastas oma sõprade abiga mootorratastega sõitma. Toome Eesti motomaastikule veidi värvi, naiselikkust, hoolivust ja turvalisust.

Kui rääkida mootorratturite ja ülejäänud liiklejate suhetest siis kas autojuht kui suurim mootorsõidukite grupi esindaja on ülejäänute suhtes tähelepanelikud ja lugupidavad või tuleb vahel ette ka pingelisemaid olukordi?

Tänane liikluskultuur on üsna närviline, mulle meeldib sõita väiksemaid maanteid mööda, kus sõidust ja kulgemisest teekonnal saab tunda rõõmu. Märkamist liikluses peaks rohkem olema nii ratturite kui ka autojuhtide poolt. Sageli väikeste tähelepanekute tegemine liikluses rahustab liiklust. Toon näite heast liikluskultuurist. Autojuht, märgates ratturit, kes soovib teha möödasõitu, võiks hoida paremale teeserva, et tiheda liiklusega teel oleks möödasõit ratturile, aga ka kõigile teistele liiklejatele, ohutu. Kolonnis sõitvad ratturid aga võiksid märgata autosid, kes soovivad mööduda kolonnist ning selleks autodele võimaldada ohu tekkimisel võimalust reastuda kolonni keskele. Lihtne märkamine ei võta meilt kui juhtidelt midagi, aga võib päästa elusid.

Mootorrattaid on väga palju erinevaid tüüpe, milline on teie enda lemmik ja mida soovitate algajale motohuvilisele?

Mootorrataste maailmas orienteeruda on keeruline, igale maitsele leidub oma ratas. Mina sõidan juba mitu aastat Yamaha FZ6 Fazeriga, mulle meeldib püstine sõiduasend. Rattavalikul saab naiste puhul tavaliselt otsustavaks see, kas jalad ulatuvad kindlalt maha ja väga raske rattaga võib tekkida olukordi, kus tuleb manööverdamisel näiteks abi paluda. Algajale sobivad sellised rattad, mis on kerged ja millel rattur tunneb end kindlalt. Minu esimene ratas oli bike Yamaha thundercat. Soetasin mootorratta enne, kui load sain ja see hetk, kui koolis „luuavarrega“ sõidu olin selgeks saanud, oli tõeline eneseületus algajana suure rattaga sõitma hakata.

Milline on teie lemmikrada või trass sõitmiseks Rae vallas?

Vaieldamatult on minu lemmik tee Aruvalla-Jägala teelõik, mis saab alguse Ellakult, sellel teelõigul sõideti kunagi ka autorallit.

Kas rataste hooldusega tegelete ise või on teil abilisi?

Tehnika ei ole minu sõber, remontimise jätan proffide hoolde. Tänapäeval saab ratastele moodsad vidinad külge panna, mis annavad märku, kui on aeg rehvirõhku kontrollida või hooldusesse minna. Minu rõõm on ratast tankida ja  automaatse ketiõlitussüsteemi vahel õli juurde lisada.

 Fotol. Gerli Lehe. Fotograaf: Ott Kattel.