Kaitseväe spordijuht Mikk Sarik: „Ajateenistust ei ole vaja karta – valmistu teadlikult ja võta sellest maksimum“

Palju on juttu olnud sellest, et suur osa ajateenistusse minevatest noortest ei vasta enam kaitseväe kehalise võimekuse miinimumnõuetele. Ühiskonnas tervikuna on liikumise ja spordi asemel järjest enam kanda kinnitanud istuv eluviis. Samal ajal eeldab väljaõpe ajateenistuses head kehalist ja vaimset vastupidavust. Eesti noorima elanikkonnaga Rae vallas on palju noori, kel seisab samuti varem või hiljem ees ajateenistus. Kuidas selleks teadlikult valmistuda? Mida saavad noorte toetamiseks teha vanemad, õpetajad ja treenerid? Nendel teemadel rääkisime Rae vallast pärit kaitseväe spordijuhi Mikk Sarikuga.   

 
Olete varem juhtinud tähelepanu sellele, et ajateenistuse algus on paljudele noortele suur šokk. Miks see nii on? 
 
Üldjuhul tullakse ju uude ja võõrasse keskkonda ning rutiini, mida enne kogetud ei ole. Mina pidasin silmas pigem seda, et osade ajateenijate jaoks tõusevad järsult füüsilise intensiivsuse mahud (hommikuvõimlemised, rividrillid, väliharjutused, üldkehalised (ÜKE) treeningud jm). Kaitsevägi muidugi on teinud palju selleks, et üleminek oleks võimalikult sujuv ja jõukohane – et esimestel nädalatel ei oleks see maht nii suur.  
 
Kui palju sellest on seotud puuduliku füüsilise vormi ja kui palju vaimse valmisolekuga? 
 
Kindlasti on see iga inimese puhul individuaalne. Spordijuhi vaatenurgast saan öelda, et hea füüsiline vorm annab suurema enesekindluse, mis on eelduseks ka paremale vaimsele valmisolekule. Kui noor ajateenija on heas füüsilises vormis, siis väljaõppe intensiivsus ei mõjuta väsimuse- ja stressifaktorit nii nagu halvemas vormis olles. Lisaks sellele on spordiga tegelenutel üldjuhul ka parem distsipliin, kuna nad on harjunud treeningutel, võistlustel ja laagrites käima. Vaimne valmisolek on ka kindlasti oluline märksõna, sest keskkond ajateenistuses on siiski kardinaalselt erinev noorte varasemast igapäevast. Sisseelamine on kõigile väljakutse, kuid teenistuse rutiinid aitavad toetada kiiremat kohanemist.   
 
Kui noorel seisab ajateenistus ees, siis millal ja millest peaks ta alustama, et selleks valmistuda? 
 
Kaitseressurside amet püüab anda noortele võimalikult palju infot, mis suunaks neid ajateenistuse eel end teadlikumalt ette valmistama. Seda nii riigikaitseõpetuse tundide, avalike ürituste, infotundide kui ka teiste kokkupuutepunktide kaudu, mis neil noortega enne ajateenistust on.  
 
Kehalise ettevalmistuse seisukohalt oleks mõistlik ennast juba aegsasti teadlikult treenida. Utreerides võiks öelda, et kehaline ettevalmistus hakkab pihta juba lasteaias. Aga konkreetsemalt ajateenistuse võtmes võiks „tuluke põlema“ hakata gümnaasiumi alguses. Tuleks tegeleda rohkem ÜKE treeninguga, unustamata siinkohal aeroobset treeningut, eriti jooksmist – peamiselt on probleem just sellega, et sõdurid ei jaksa joosta ega varustust kanda.    
 
 
Mida ütlete noortele, kes tunnevad, et „ajateenistus pole mulle“, kardavad näiteks, et ei saa seal hakkama? 
 
Esiteks peab muidugi ütlema, et tulenevalt seadusest on iga Eesti meeskodaniku kohus kaitsta oma riiki. Mina arvan, et ajateenistust ei ole vaja karta, vaid sellest tuleb võtta maksimum. Paljud saavad siit hindamatu juhtimiskogemuse või erialase pädevuse, samuti parandatakse füüsilist vormi ning leitakse sõpru kogu eluks.  Teenistuse käigus omandavad noored nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskuseid, mis toetavad neid terve edaspidise elu. 
 
Kui nüüd keegi ikka kardab, siis minu soovitus: parim ravim kartuse vastu on enesekindluse kasvatamine teadliku treenimise abil.  
 
Olete rõhutanud, et kehaline vastupidavus ja vaimne tasakaal käivad käsikäes. Kuidas see seos ajateenistuses kõige selgemalt avaldub? 
 
Kõige rohkem lööb see välja väliharjutuste ja õppuste raames, kus erinevate väliste ja sisemiste stressifaktorite ilmnemisel on vajalik hoida vaim tugev, teha häid otsuseid ja olla valmis võitluseks. 
 
Kuidas võiksid vanemad, õpetajad, treenerid jne aidata noortel paremini valmistuda ajateenistuseks?  
 
Lapsevanemad, toetame lapsi maast-madalast, spordime ja liigume nendega koos ning aitame leida neile sobiva spordiala. 
 
Õpetajad, Eestis on väga tugev Liikuma kutsuva kooli programm, milles on iga aine õpetajatele loodud tööriistakast oma ainet läbi viia nii, et samal ajal tõuseb liikumisaktiivsus. 
 
Liikumisõpetajad ja treenerid, tõstame ÜKE osakaalu tundides ja treeningutes. See ei ole tähtis ainult noortele kutsealustele, vaid kindlasti aitab see kaasa ka oma spordiala kvaliteetsemale harrastamisele ning võitmisele! Kasutage KVKT-d ühe hindamistestina ning suunake noori kasutama individuaalselt SPORDIVÄGI äppi oma füüsise parandamiseks. 
 
Direktorid, tõstame liikumisõpetuse tundide mahtu ning propageerime üldist liikumist.  
 
Kindlasti tuleb rõhutada ka ajateenistusest saadavat individuaalset kasutegurit. Füüsiline ja vaimne pool on üks, aga seal on ka väga selge praktiline oskuste omandamise pool. Seda suudab usutavasti iga vanem lahti mõtestada oma lapsele, et läbitud ajateenistus ja seal omandatavad oskused toetavad ka edasist elus hakkama saamist.  
 
Kui ise kunagi ajateenistuse läbisite, siis mis oli teie jaoks seal kõige suurem väljakutse? 
 
Käisin ajateenistuses 2006/2007. aastal ning teenisin aega Vahipataljonis. Läksin ajateenistusse kohe peale keskkooli lõppu ja olin seal üks nooremaid. Samas sain endale ühe vastutusrikkama ameti ehk olin nende samade meeste jaoülem, kellega oktoobris teenistust alustasin. Praegusel ajal alustavad nooremallohvitserid teenistust 3 kuud varem. Ehk siis õppisin juhtimist ja see oli minu jaoks ka kõige suurem ja positiivsem väljakutse. 
 
Kuidas te hindate praegust noorte liikumisharjumuste trendi – kas näete märke paranemisest? 
 
Tervise Arengu Instituudi uuringutest tuleb välja, et meeste kehamassiindeks on ajas tõusnud, kuid mitte neil, kes on kehaliselt aktiivsed. Näeme selgelt, et tervisespordirajad ja kergliiklusteed on sportijaid täis. Tervisesporti mingil moel regulaarselt harrastavaid mehi on täna selgelt rohkem kui 20 aastat tagasi, kuid seda positiivset trendi veavad 35+ vanuserühmad, mitte noored. Ma arvan, et noortel on mingil määral põhjendamatult kõrge enesehinnang oma kehalise võimekuse suhtes. Näiteks tulenevalt ajateenijate kompleksuuringust hindavad 84% ajateenijatest oma füüsilist vormi „väga hea“, „hea“ või „keskmine“.  Samas ajateenistuse alguses teeb kehalise võimekuse kontrolltesti miinimumnõutele ära ca 30% ajateenijatest.  
 
 
Mikk Sarik on terve elu olnud seotud spordi ja liikumisega – ise sporti tehes ja ka teisi juhendades. Ta oli Rae spordikooli asutamise juures spordikooli juhina, lisaks valla esindusmeeskonna Rae Kossu  eestvedajana ning korvpallitreenerina. Praegu on Mikk Sarik Rae huvialakooli hoolekogu esimees. Kaitseväe spordijuhina on ta ametis olnud 6 aastat. Novembris omistati talle kaitseväe teeneterist eeskujuliku teenistuse eest. 
 

 
Kolm soovitust noorele enne ajateenistust: 
 
1. Alusta eraldi ÜKE treeningutega varem kui kuu aega enne ajateenistust. Tekita endale rutiin juba näiteks gümnaasiumi viimases klassis teha 3-4 korda nädalas ÜKE trenni. 
2. Ära unusta jooksutreeninguid. Kui joosta on alguses keeruline, siis alusta jooks-kõnd formaadis (näiteks minut jooksu-minut kõndi). 
3. Kasuta Kaitseväe spordiäppi SPORDIVÄGI. Lisaks sellel abivahendina ka AI-d. 
 
 
Mikk Sarik. Foto: kaitsevägi