Mis imeasi on CrossFit ja kus Rae vallas sellega tegeleda saab?

Rae Sõnumid käis oktoobrikuus Baltikumi suurimas elamusspordikeskuses Spot of Tallinn (Krati tee 2, Peetri) spordiala CrossFit proovitrennis. Trenni tegid kaasa Rae vallavalitsuse töötajad Tauri Roots ja Karina Heinmets. Ala tutvustas ja küsimustele vastas treener Bogdan Jasevitš.

Mis on CrossFit ja kes sellega tegelevad?

CrossFit kujutab endast kõige mitmekülgsemat jõu- ja vastupidavustreeningu vormi, kus igas treeningus rakendatakse teie keha tööle kui ühtne tervik. Selleks kasutame kõiki liikumise vorme ning elemente paljudest valdkondadest – võimlemine, kergejõustik, raskejõustik, keharaskusega ja aeroobne treening, staatilised harjutused. Kõige tähtsam on tahe liikuda ja hakata seda tegema läbi korrektsete liikumismustrite, mida ka igapäevaselt inimestele õpetame.

Treeninguga võivad liituda kõik, kes peavad lugu heast tervisest ning toonuse tõstmisest. Kavad on üles ehitatud nii, et erineva kehalise võimekusega inimesed saavad kava koos läbi teha. Raskused ja intensiivsuse saab ise valida. Kui erinevate treenituse tasemetega inimesed koos treenivad siis tekib algajatel tahtmine rohkem pingutada ja seega on areng loomulik. Samas ei ole trennis võistlusmomenti – sinu vastane oled sina ise, ette antud kordused või siis kellal jooksev aeg – kuidas parajasti kava ette näeb. Meie klubis on paar sõjaväelast, mõned koduperenaised, IT-inimesed, kontoritöötajad  igas vanuses jt. Enamus osalejatest on lapsevanemad, kes on regulaarsest CrossFiti treeningust teinud oma „emme ja issi aja“. Treeninguformaat sunnib sind tunniks muu maailma unustama ning keskenduma iseendale ja harjutustele. Garanteeritud nutivaba aeg.

Treening toimub rühmatreeningu vormis, kus terve rühm sooritab samal ajal samu harjutusi. Grupis on meil maksimaalselt 9 inimest ehk kõik grupi liikmed saavad treeneri personaalset tähelepanu.

Miks oli treeningus kasutatavad lühendid inglise keeles ja mida need tähendavad?

CrossFit on välja töötatud USA-s ja treeningmeetod on patendiga kaitstud. Treeninguid tohivad pakkuda vaid CrossFiti treeneri kvalifikatsiooni ja litsentsi omavad klubid. Kasutatav „treeningkeel” ja kavade kirjeldused on seega üle maailma ühtsed. Kui oled välismaal ja tahad CrossFiti trenni minna, siis on suvalises CrossFiti boxis (CrossFiti klubi kutsutakse box’iks) tahvlile kirjutatud kava sulle arusaadav vaatamata sellele, et sa kohalikku keelt ei räägi. Kasutatavad lühendeid on palju ja keegi ei eelda, et sulle esimese treeningkuuga kõik meelde jääb. Treener ja kaastreenijad aitavad alati. CrossFiti oluline osa on tugev kokku- ja ühtekuuluvustunne. Sama on ka meie klubis – meil on oma sotsiaalmeediavõrgustik ja suhtleme omavahel tihedalt. Staažikamad treenijad toetavad ja innustavad algajaid suurima heameelega. Samuti motiveeritakse teineteist trenni tegema. Kui CrossFitiga tegeled, siis kuulud justkui kohe ülemaailmsesse spordiklubisse.

Kas treening on vaid füüsilise toonuse tõstmiseks või sellega saab ka kaalu langetada?

Kuna treening on nii mitmekülgne, siis ei tõuse vaid toonus, vaid su keha muutub. Muutud tugevamaks, kiiremaks ja vastupidavamaks – seda loomulikult siis, kui suudad säilitada treenimise järjepidevuse. Kaalulangetus on selline iseeneslik kõrvalmõju. Kindlasti sunnib CrossFit üle vaatama kogu oma toitumise, puhkerežiimi ja muu eluviisi, seda ikka selleks, et trennis jaksaks. Ilmselt enamusele CrossFiti harrastajatele on see pigem elustiil kui lihtsalt suvaline trenn.

Minu kolleegidel tekkis küsimus, kas treeningjärgse venituse peaks ise sisse arvestama või pole see oluline?

Lihashooldus on iga trenni puhul oluline. Regulaarne massaaž, kodune massaažirull ning venitused enne ja peale trenni tulevad kasuks. Vahel tuleb painduvusele eraldi tähelepanu pöörata, seda kõike aitab mõtestada ja läbi viia treener. Meie klubis on levinud mõlemad lähenemised – osad tulevad kohale natuke varem, et jõuaks end trenni häälestada ja keha natuke lahti võimelda, osad jäävad peale trenni „rullima” ja venitama.

Vaatasin, et võrreldes teiste grupikaaslastega tegime oma kolleegidega harjutusi palju aeglasemalt. Kas kiirus on antud treeningu juures oluline?

On loomulik, et esmakordselt trenni tulnu lähtub oma eelnevast treeningkogemusest ja üritab harjutusi sooritada oma harjumuste rütmis. CrossFiti intensiivsus on aga teine, seega on lihtne valesti arvestada, jääbki mulje, et oled võrreldes kogenenumatega aeglasem ja nõrgem. Kindlasti ei ole algajal mõtet rinda pista inimestega, kes on CrossFiti teinud aastaid. Sinu esimene konkurent oled sina ise – pole midagi magusamat kui eneseületus. CrossFit annab kiiresti saavutusest ja eneseületusest  tuleneva mõnutunde. Kui esimesest ehmatusest üle saad, siis tunned saavutusest tekkivate endorfiinide (õnnehormoonide) mõju. Kiirus, jõud, vastupidavus ja spetsiifilised oskused tulevad järjepidevalt treenides. Algajad räägivad sageli, et nemad küll ei suuda sooritada üht või teist harjutust. Treeningkaaslased ei näita algajale kunagi näpuga, kui algaja ei suuda ette antud kava täita. Vastupidi – innustatakse pingutama ja tunnustatakse, kui lõpuni pingutad. Näeme sageli, et mõne kuu möödudes tehakse vabalt kätekõverdusi, lõuatõmbeid, kangiharjutusi, kümnetes kordustes kükke ja kõhulihaseid. Innustav on näha, kuidas inimesed tunnevad rõõmu saavutustest, mida nad algul võimalikuks ei pidanud.

Esimene treening oli mulle ja mu kolleegidele päris raske, kas on võimalik ennast kodus ise järgnevateks treeninguteks teistega pisut võrdsemale tasemele viia ja kuidas seda teha?

CrossFiti kavad on üles ehitatud nii, et kavad saaks läbi teha samas grupis väga erineva treenituse tasemega inimesed. Kavad järgivad põhimõtet, et kui käid nädalas vähemalt 3 korda trennis, siis saab koormust terve keha. Kindlasti ei ole vaja ennast kuidagi eraldi ette valmistada. Trennides saab raskused, kordused ja intensiivsuse ise valida. Ette on antud 2 soovituslikku taset – RX ja Sc (scaled), vähem ja vahel ka rohkem võib alati valida, kaastreenijad ei vaata kunagi imelikult. Kõik on ju kunagi alustanud nullist ja teavad täpselt, mis tunne ja seis algajal on. Samuti arvestatakse, kui sul on mõne harjutuse sooritamisega raskusi, kuna pole piisavalt painduvust või on olnud vigastus – treener annab asendusharjutuse või pakub mõne muu lahenduse. CrossFiti trenni minnes tuleb saali kaasa võtta teotahe ja hea tuju – ego tuleb jätta garderoobi. Alati tuleb kuulata treeneri nõuandeid ja oma keha – siis on kõik hästi ja treening pakub mõnu. Tuleb lihtsalt kohale tulla ja tegema hakata. Kui suudad järjepidavalt treenida, siis märkad oma treenituse taseme tõusu juba peale esimest treeningkuud. Valusad lihased käivad asja juurde.

Rae Vallavalitsuse töötajad tõid omaltpoolt välja, et CrossFiti proovitreeningus oli tugevalt tuntav kaastreenijate toetus ja innustus, mis andis juurde julgust ja pealehakkamist. Kuna istuval tööl on märkimisväärselt tervist kahjustav mõju, siis on ligi tund kestev jõu- ja vastupidavustreening vähim, mida enda kehale ja vaimule pakkuda.  

Aitäh  Spot of Tallinnale kogemuse eest!