Käimasoleval Pekingi olümpial saab kaasa elada ka Rae valla sportlasele – murdmaasuusataja Henri Roos (23) ületas hooaja alguses kimbutanud tervisemured ja kindlustas ilusate sõitudega Eesti meistrivõistlustel koha oma esimestel talimängudel.
Võitsite Eesti meistrivõistlustel nii sprindi kui ka 15 km klassikadistantsi. Kui sprindivõit oli ootuspärane, siis millega seletada klassikadistantsil saavutatud esikohta?
Tegelikult varasemaid selle hooaja tulemusi vaadates võis sprindi võit tunduda pealtvaatajale samuti natuke ootamatu. Võidu võitis mees, kes pole tänavu ühelgi maailmakarika etapil võistelnud. Paari eelneva nädala treeningute põhjal oli näha ja tunda, et füüsiline vorm on oluliselt paranenud ning võistluspäev andis sellele ainult kinnitust. Seega korraliku vormi pealt suutsin kokku panna ka korraliku distantsisõidu. Võidu võib lühidalt kokku võtta sellega, et varasemalt pole suutnud oma reaalset taset välja sõita ning seekord see õnnestus.
Enne Eesti meistrivõistlusi kimbutasid Teid mitmed tervisemured ja eelnenud hooajal ei olnud märkimisväärseid tulemusi ette näidata. Kas saate tagasilöökidest täpsemalt rääkida?
Tõepoolest, kuni Eesti meistrivõistlusteni oli hooaeg allapoole arvestust ning alles jaanuari keskpaigaks suutsin madalseisust välja tulla ja kiiresti suusatada. Novembris kimbutas mind süvenenud rauapuudus, millest välja tulemiseks kuluski omajagu aega. Seejärel vigastasin kukkumise tagajärjel õlga. See ei ole tänaseks päevaks veel täiesti paranenud, kuid suusatamist see ei sega. Pean teatud liigutusi vältima ning jõusaalis ei ole ka mõistlik käia.
Saite õiguse mõlemal distantsil olümpial võistelda. Kasutate võimaluse ära?
Ikka kasutan. Ei oleks ju kuidagi kohane kui Eesti meister ütleb, et ta ei taha seda distantsi uuesti sõita. Asjaolude soodsal kokkulangemisel võib olümpiaprogramm päris tihedaks kujuneda. Lisaks sprindile ja 15 km distantsile lisandub kindlasti 4 x 10 km teatesõit ja võimalusel ka sprinditeade.
Pekingi olümpia murdmaasuusatamise programm kestab 5.–20. veebruarini (intervjuu oli tehtud jaanuari lõpus). Kui palju Teil õnnestub selle aja jooksul vormi parandada?
Eks selle vormi kohta reaalse tagasiside saabki alles Pekingis esimest starti tehes. Hetkel aga teeme koos treeneriga kõik, et suudaks vormikõvera tipu just sprindiks sättida.
Kas Eesti lumerohke talv on võimaldanud Teil rohkem kodumaal treenida?
Kodus olles on tänu lumele saanud kindlasti teha kvaliteetseid treeninguid, kuid ei saa öelda, et olen siin rohkem treeninud kui varem. Enamus võistlusi on ikkagi välismaal ja sportlase elu käib reeglina ümber nende.
Olümpia murdmaasuusatamise võistlused toimuvad Zhangjiakou uhiuues talispordikeskuses merepinnast rohkem kui 1700 meetri kõrgusel. Kui palju varem lähete Hiina kohale?
Lendan Hiina 31. jaanuaril, kuid hetkel viibingi Šveitsis ~1700 m kõrgusel treeninglaagris, et antud kõrgusega aklimatiseeruda. Eestlasele võibki selline kõrguste vahe kõige suuremaks võtmekohaks osutuda.
Kui palju lisanõudeid on kaasa toonud COVID-19 olukord?
Kuuldavasti pidid Pekingis olema veel karmimad nõuded kui suvel Tokyos. Kuna viimased paar aastat on juba olnud epidemioloogilise olukorraga maailmas suured probleemid, siis oleme paljude asjadega harjunud. Enne Hiina minekut tuleb teha 24 h vahega kaks COVID-i testi ning lisaks selle igapäevaselt sisestama andmeid tervisliku seisundi ja kontaktide kohta haigete inimestega. Vahetult enne lende tuleb täita veel mõned dokumendid, aga nendega pole lähemalt jõudnud tutvuda. Usun, et hotellist väljas tohib ikka käia, kuid olümpiakülast lahkumine on keelatud ning kokkupuuted väliste isikutega pole ka lubatud.
Kirjeldage palun sprindi- ja 15 km klassikarada ning millise tulemusega jääd rahule?
Sprindirada on ~1,5 km pikk ning koosneb põhiliselt kahest tõusust – esimene pikem ja laugem ning teine lühem ja järsem. Distantsiring on nagu ikka tänapäeval, pikad tõusud ning kurvilised laskumised, puhkemomente on väga vähe. Aga see info on rajakaardi ja -profiili põhjal, eks reaalselt saab midagi täpsemalt kirjeldada alles kohal olles. Numbrilise koha pealt on sisimas eesmärk murda sprindis esimese 30 hulka ehk pääseda veerandfinaali.
Kahevõistleja Kristjan Ilves harjutab koos norralastega ja see on talle silmnähtavalt kasuks tulnud. Kas Teil oleks tulevikku silmas pidades ka võimalus mõne teise riigi koondisega sarnane kokkulepe sõlmida?
Eestlastest harjutab Norras (mitte koondise, vaid klubiga) hetkel ka murdmaasuusataja Alvar Johannes Alev, kuid ennast ma lähima aasta jooksul mõne teise riigi koondisega treenimas ei näe. Üritan hetkel oma õpinguid ning sporti Eestis ühildada. Aga kui kunagi kooliga ühel pool olen, siis samas miks mitte.
KOMMENTAAR
Riho Roosipõld, CFC Spordiklubi
Henri Roosi treener
Viimaste hooaegade käekäiku arvestades oli Henri kaks Eesti meistritiitlit pigem üllatav saavutus, kuid samas ei saa öelda, et me ei läinud võitma. Henri sai detsembri keskel tervise korda ning alles siis tekkis usk ja arusaam, et võime olümpiapiletit püüda. Asjad hakkasid paremuse poole liikuma, enne oli kehal piiraja peal.
Enne olümpiat kohaneb Henri Šveitsis treeninglaagris kõrgusega ja liigseid riske me võtma ei hakka. Olümpia suusakeskus asub 1700 m kõrgusel ning see soosib pigem väiksemat kasvu ja ökonoomsemaid suusatajaid. Rada on profiililt raske ning kuna see on tehtud lagedale maale, võib tulemusi mõjutada ka tugev tuul. Sealne lumi pidavat olema kuiv ja kuna Hiinas on vähesed võistelnud, siis langeb suur vastutus ka hooldemeeskonnale.