Profijalgpallur Saliste testib end suusamägedes ja ettevõtluses

Laiem avalikkus teab Joseph Salistet kui edukat jalgpallurit. Jüris elav FC Flora mängija ei hoia aga mune ühes korvis ja laia silmaringiga sportlane on edukas ka teistes eluvaldkondades, teostades end ka ettevõtluses ja mäesuusainstruktori ametis.

22-aastane Saliste on eluaeg jalgpalli mänginud ja olnud truu FC Flora klubile. Kuuesena treeninguid alustades on Saliste igapäevaselt Tallinna vahet sõitnud. Noorpõlves mängis tema tegemistes suurt rolli vanaisa Tõnu Paist, kes jalgpallurihakatisele sohvri eest oli. Üheksateistkümnesena meistriliigas debüüdi teinud Salistet võib pidada hiliseks küpsejaks, kes tasa ja targu tipule lähemale on rühkinud. Suurema osa elust on Saliste väljakul tegutsenud ääreründajana, ka 2015. aastal Eesti meistriks tulles mängis ta sel positsioonil.

Koondisedebüüt Fidžil

„Üle-eelmisel hooajal olin vaheldumisi ääreründaja ja äärekaitsja. Eelmisel aastal kasutati mind ainult kaitses. Hea vastupidavuse tõttu sobisin äärekaitsjaks, sest sel positsioonil peab palju tööd tegema. Tahan olla universaalne mängija, kes saaks Eesti liigas hakkama erinevatel positsioonidel. Välisklubisse siirdudes tahan aga leida väljakul kindla koha, milles suudan saavutada tipptaseme,“ räägib Saliste, kes kiidab koostööd nüüdseks Eestist lahkunud FC Flora hollandlasest peatreeneri Arno Pijpersiga. „Treeningud ja kõik sellega seonduv oli äärmiselt professionaalne. Töö käis inglise keeles ja Arno rõhus kõvale distsipliinile. Hollandi jalgpallikultuur on tuntud karmikäelisuse poolest ja eestlased pole sellega harjunud.“

Kolme aasta jooksul FC Floraga kaks korda Eesti meistriks kroonitud Saliste esiletõus pole jäänud märkamata ka Eesti rahvusmeeskonna peatreeneril Martin Reimil, kes stabiilselt tegutsenud palluri Okeaania turneele kaasa kutsus.

Novembrikuu 19. päeval pääses Saliste maavõistlusmängus Fidžiga esmakordselt sinisärkide eest ka väljakule.

„Koondisekutse oli pigem asjade loomulik käik, sest klubihooaeg läks eelnevalt väga hästi ja minu aktsiad tõusid,“ märgib Saliste. „Kogemus oli eriline veel mitmes mõttes. Esiteks polnud ma varem kogenud 24-tunnist lennureisi ning teiseks ma vaevalt enam kunagi Fidžile, Vanuatule ja Uus-Kaledooniasse satun. Elatustase oli minu hinnangul kõige madalam Fidžil. Inimesed elasid mitmekesi väikestes karpides ning unistus kuldse liiva ja sinise veega randadest purunes. Vanuatul oli üldmulje pisut etem ning kõige parem elu oli Uus-Kaledoonias. Tegemist on Prantsusmaa meretaguse piirkonnaga ja oli näha, et nende eest hoolitsetakse. Miinimumpalk on seal 1400 eurot.“

Instruktori litsents

Jalgpalli kõrval on Saliste maast madalast tegelenud aktiivselt ka lumelauasõidu ja mäesuusatamisega. 2016. aasta novembris pärast koduse jalgpalliliiga lõppu tekkis tal mõte teha endale rahvusvaheline mäesuusa- ja lumelauainstruktori litsents. Tookord ainsa eestlasena Põhja-Soomes koolitusel käinud Salistele jättis sealne melu niivõrd ereda mälestuse, et ta otsustas end selles valdkonnas proovile panna. Eelmisel talvel teenis Saliste Kuutsemäel ja Nõmme lumepargis lisaraha instruktorina ning ta nägi, et talispordiharrastajatel on tipphooajal keeruline lühikese etteteatamise ajaga varustust hooldada. Järjekorrad on lihtsalt niivõrd pikad.

Ettevõtliku loomuga Saliste asutas koos jalgratturitausta omava sõbra Karl Sirakuga ettevõtte Whitegreen OÜ (Saliste: „White tähendab talve ja green suve.“), mis pakub Jüris Saliste eramu garaažis ratta- ja suusahooldust. Oma panuse annab ka Saliste sugulane, Eesti murdmaasuusatamise noortekoondisse kuuluv Henri Roos. Hooldusega tegeletakse muude tegemiste kõrvalt ja seetõttu tuleb varustuse toomine eelnevalt telefonitsi või sotsiaalmeedia kaudu kokku leppida.

„Ka Apple sai alguse garaažist,“ toob Saliste muheledes võrdluse. „Olen alati tahtnud ettevõtluses kätt proovida ja selline vorm tundus alustamiseks sobivaim. Anname endale aru, et varustuse hooldusega rikkaks ei saa. See annab aga võimaluse ümberkaudsete inimestega tuttavaks saada ja kogukonnatunnet tekitada.“

Eesmärk siirduda välisklubisse

Majanduslikult suuremad väljavaated on Salistel aga suvel asutatud ettevõttega Baltex OÜ, mis tegeleb kodulehekülgede tegemise ja arendamisega. Infotehnoloogiat õppiva sõbraga on rollid vastavalt oskustele ära jaotatud. Tallinna Tehnikaülikoolis ärindust tudeeriv Saliste keskendub rohkem klientide leidmisele ja hinnapakkumiste tegemisele. Vingematest seni tehtud töödest tõstab Saliste esile lehekülge seljakotid.ee, koostööd on tehtud ka FC Floraga.

Kui lumi maha sajab, saab Salistet näha osalise tööajaga konsultandi rollis Viimsi Mäepargis ja Nõmme Lumepargis.

„Jalgpall on minu elus esikohal ja selle arvelt ma kompromisse ei tee,“ kinnitab Saliste, kes loodab 2019. aastal oma esimese välislepingu teenida. „Põhikoolis käies tegelesin mäesuusatamisega aktiivselt. Käisin Kesk-Euroopa ja Skandinaavia mägedel trikitamas, kuid ühel hetkel sain aru, et pean vigastusohu pärast tagasi tõmbuma. Kuna eestlased on hilisema küpsemisega, pole siin noorjalgpallurite koormus väga suur. Hollandis näiteks on 14-aastasel poisil jalgpallist samasugused teadmised nagu 20-aastasel eestlasel.“

Andres Kalvik

Foto Janek Eslon

FC Flora äärekaitsja Joseph Saliste (vasakul) jättis eelmisel hooajal Eesti meistriliigas vahele ainult ühe kohtumise ja teenis kokku 2976 mänguminutit.