Rae Spordikooli noorsportlased jagavad mõtteid edukast suvest, motivatsiooni leidmisest ja uutest eesmärkidest

Rae Spordikooli noorsportlastel möödus suvi väga tegusalt ja edukalt: osaleti erinevatel võistlustel, oldi laagrites ja esindati rahvuskoondiseid. On põhjust ainult head meelt tunda selle üle, et meie vallas tegutseb kõrgel tasemel spordikool, kus noortel on võimalik areneda ja jõuda esindama ka Eestit välisvõistlustel. Lisaks noortele tegutsevad koondiste juures ka spordikooli treenerid. Vestlesime kolme Rae Spordikooli õpilasega nende koondisesuvest, Rae valla sportimis- ja treenimisvõimalustest ning noorte liikumisharjumustest üldiselt. Oma mõtteid jagasid Rae Spordikooli võrkpallur Mirjam Karoliine Kask, kergejõustiklane Miia Ott ja korvpallur Mattias Mändmets.

Kuidas leidsite oma spordiala? Kas tegite kohe selle valiku?

Mirjam: Võrkpallini jõudsin kolmandas või neljandas klassis. Enne võrkpalli õppisin ühe aasta klaverit, ühe kitarri ning käisin tantsimas. Suur vend ütles mulle, et oleks lahe, kui läheksin võrkpalli või korvpalli trenni, olin pikka kasvu ka ja siis otsustasingi võrkpalli kasuks. Tol hetkel ei osanud arvata, et jõuan nii noorena koondise tasemeni. Alustasin treeninguid Kiilis Raigo Tatriku ja Kaisa Kirikali käe all.

Miia: Olen lapsest saati olnud aktiivne ja armastanud liikumist. Väiksena veetsin suve vanavanemate juures Rakveres. Vanaisa nägi ajalehes kuulutust, et linnastaadionil toimub väikelaste kergejõustikupäev ning küsis, kas olen sellest huvitatud. Mulle tundus see põnev ja otsustasin proovida. Võistlustel läks päris hästi ning sealt see kergejõustikupisik kasvama hakkas. Lasteaialapsena käisin koos poistega jalgpallitrennis ja kunagi kergejõustiku kõrvalt ka võrkpallis. Kergejõustikuga alustasin esimeses klassis.

Mattias: Esimest korda läksin korvpallitrenni 7-aastaselt. Enne seda proovisin mitmeid erinevaid spordialasid, kuid ükski neist ei tundunud mulle päris õige. Korvpalli aga armusin kohe esimesest trennist.

Kuidas hindate Rae valla sportimisvõimalusi? Kuidas on siin noorsportlasena areneda?

Mirjam: Rae valla sportimisvõimalused on suurepärased. Ise olen tegutsenud ainult Jüris, kus on olemas terviserajad, staadion, ujula, jõusaal, spordihall ja palju muud. Samuti ehitati eelmisel hooajal uus Tuule Spordihoone, kus on juba palju võrkpallimänge peetud. Tuules on ka uus jõusaal ja õueala, kus saab korvpalli mängida ja välijõusaalis treenida. Rae Spordikooli all treenides olen tundnud, et Rae vald panustab palju noorsportlaste arengusse ja noortele on loodud head tingimused arenguks. Meie tiimi on mitu aastat kutsutud ka Rae valla sportlaste vastuvõtule, mis on alati mõnus üritus.

Miia: Praegu on Rae valla sportimisvõimalused väga head, võiks öelda, et parimad. Valla spordirajatised ja treeningvõimalused arenevad iga aastaga suuremaks ja laiemaks. Minu sporditee sai alguse nüüdseks maha lammutatud Jüri staadionilt. Olen õnnelik, et sellest saab varsti uus ja kaasaegne 400-meetrine staadion.

Mattias: Rae valla sportimisvõimalused on väga mitmekesised, pakkudes noorsportlastele suurepäraseid arenguvõimalusi väga heade treenerite ning kaasaegsete spordirajatiste abil.

Milline oli sinu suvine koondise kogemus? Kuidas läks?

Mirjam: Hooaja alguses poleks suutnud ette kujutada, et saan Eesti naistekoondise 14 parima hulka, aga ime läbi see juhtus. Esimest korda kogesin profivõrkpalluri elu: kaks korda päevas trenni teha, hotellis ööbida koos teiste koondislastega ning treenida Eesti parimatega. Koondisekogemus on mulle nii palju motivatsiooni andnud enda kallal töötada ja saada aina paremaks. Olles koondises kõige noorem ja ka uustulnuk, pean ennast pidevalt tõestama – just see motiveerib mind seadma kõrgeid eesmärke ja pingutama.

Miia: Aasta alguses osalesin Bahamas teatejooksude maailma meistrivõistlustel, juunis osalesime Eesti teate-
tiimiga Roomas toimunud Euroopa meistrivõistlustel. Kõige edukamad olid U18 Euroopa meistrivõistlused Slovakkias, kus saavutasin pronksmedali 100 m jooksus ja jooksin uue Eesti rekordi U18, U20 ja U23 vanuseklassis. Augusti lõpus osalesin U20 MM-il Peruus, kus saavutasin 21 koha.

Mattias: Koondisekogemus oli kindlasti väga positiivne ja edukas. Ega iga päev saa EM B-divisjoni karikat peakohale tõsta. Terve suvi käis korralik andmine ja suvepuhkusest oli asi kaugel. Tore oli näha, et töö ka vilja kandis.

Noored kipuvad tihti teismelisena trennidest loobuma. Kas on olnud ka teil loobumise mõtteid vahepeal? Mis aitab sellistel hetkedel motivatsiooni leida?

Mirjam: Kunagi oli küll võrkpallist loobumise mõtteid ja motivatsiooni probleeme tuleb ikka ette. Ma arvan, et kõige paremini motiveerib eesmärkide seadmine. Tihti noored ei näe mingit mõtet trennis käia ja näiteks sõpradega olemine tundub palju huvitavam ja lõbusam. Kui ei ole trennialaseid eesmärke, siis ongi raske motivatsiooni leida. Eesmärk võib olla ka väga väike, näiteks lihtsalt trennis hästi sooritamine või enda arengu nägemine.

Miia: Olen kunagi ka ise teinud väikse pausi, et mõtestada, miks ma seda teen ja kui suur osa minu elust kuulub spordile. Suureks motivatsiooniks on inimesed minu ümber. Need inimesed hoiavad mind rajal mentaalselt ja füüsiliselt. Tänu neile saan positiivset energiat treeningutel ja eraelus, mis annab jõudu teha sporti rõõmuga. Kindlasti on üks motivatsiooni koht minu trennigrupp ja treenerid, kes on alati minu jaoks olemas.

Mattias: Eks kõigil tuleb ette raskeid hetki, mis viivad motivatsiooni alla. Nendel hetkedel on kõige olulisem treeneri ja vanemate toetus, et sellest üle olla.

Tänapäeval on meeletult võimalusi liikumiseks ja treenimiseks, aga laste-noorte ülekaalulisuse probleem on suurem kui kunagi varem. Mis te arvate, miks see nii on? Miks noored ei liigu?

Mirjam: Tänapäeval on tehtud noortele kõik väga mugavaks. Meele-
lahutuse saame internetist ja otsest põhjust välja minemiseks nagu ei olegi, mis on kindlasti vale. Paljud noored on jäänud mugavustsooni kinni, mina vahel kaasa arvatud. Tundub ju lihtsam poest snäkke osta ja kodus ekraani vaadata, kui välja liikuma minna või inimestega sotsialiseeruda. Paraku see on tänapäeva ühiskond ja noored on vaja lihtsalt oma mugavustsoonist kuidagi välja saada.

Miia: Ülekaal ei tule ainult vähesest liigutamisest, vaid see on seotud elustiiliga. Elustiili alla käib tasakaalustatud toitumine, piisav uni, liigutamine ja vaimne tervis. Nutiseadmed pakkuvad kiiremat meelelahutust ja tugevamat emotsiooni ja sellest maailmast on raske välja tulla.

Mattias: Sellel on kindlasti mitmeid erinevaid põhjuseid, aga minu arvates on kõige olulisemad inimesed sinu ümber. Sellest sõltuvalt tekivad sulle liikumis- ja toitumisharjumused. Võib-olla vähene liikumine on tingitud sellest, et elutempo on kiire ja vanemad ei tähtsusta liikumist piisavalt.

Mis on algava hooaja eesmärgid? Mis tiimides/klubides jätkate?

Mirjam: Algava hooaja eesmärgid on areneda mängijana ja järgmisel suvel uuesti Eesti naistekoondisesse pääseda. Alustan järgmisel hooajal mängimist TalTechi naiskonnas ning noorteklassi mängin ikka Rae Spordikoolis. Mõnede mängijate jaoks on see viimane aasta noorteklassis ning kindlasti plaanime U20 vanuseklassis medaleid tuua ja loodetavasti ikka kuldseid.

Miia: Eesmärk on teha trenni ja nautida protsessi. Peamiselt paneme rõhku pakkudelt ja stardist välja tulemisele ning lihvime jooksutehnikat. Jätkan oma treeninguid Maris Mägi juhendamisel Rae Spordikoolis.

Mattias: Algaval hooajal jätkan Rae Kossus ning eesmärgiks on teha järgmine arenguhüpe nii oskuste poolest kui ka füüsiliselt.

Foto 1: Mirjami esimene kogemus Eesti võrkpalli rahvusnaiskonnas. Foto: Mauri Levandi 

Foto 2: Lisaks Mattiasele olid korvpalli U16 rahvuskoondises ka Rae Spordikooli õpilased Rasmus Vuks, Kaspar Vuks ja treener Mario Paiste. Foto: erakogu 

Foto 3: Miia Ott koos oma treeneri Maris Mägiga. Foto: Merlyn Lipp/EKJL