Rae spordikool/VIASTONI peatreener Raigo Tatrik: „Võit Balti liiga karikafinaalis kodupubliku ees mänginud Kaunase üle oli magus!“

Meie valla oma võrkpallinaiskond Rae Spordikool/VIASTON võitis tulises finaalmängus Balti liiga karika! Vestlesime naiskonna peatreener Raigo Tatrikuga, et uurida lähemalt selle liiga kohta ning millised emotsioonid valdasid pärast nii olulist saavutust.

Mis on Balti liiga ja milline on selle tähtsus võrkpallimaastikul?

Balti liiga on kindlasti tugevam kui Eesti, Läti ja Leedu kohalikud liigad. Ma ei oskagi seda otseselt millegagi võrrelda. Taseme poolest jääme küll märkimisväärselt alla Euroopa tippliigadele nagu Itaalia, Poola, Türgi ja Prantsusmaa, kuid meie piirkonnas on tegu tugevaima liigaga.

Balti liigat võib kindlasti võrrelda Euroopa keskmikega, näiteks Soome, Portugali ja Rumeenia liigadega, kuid see on puhtalt minu isiklik arvamus. Samas võiks ja peaks see liiga olema heaks hüppelauaks mängijatele, kes soovivad edasi liikuda Euroopa klubidesse.

Millistes riikides ja klubides mängivad naiskonnad, kes selles liigas osalevad?

Balti liigas osalevad Baltikumi parimad klubid – sel hooajal Eestist neli (Rae Spordikool/VIASTON, TalTech/Macta Beauty, Tartu Ülikool/BIGBANK, Audentese noortekoondis), Lätist kolm ja Leedust kaks võistkonda. Põhiturniiril mängisid kõik omavahel kaks korda – kodus ja võõrsil. Play-off’i pääses kaheksa naiskonda, ainsana jäi välja Audentese noortekoondis.

Meie naiskond saavutas põhiturniiril 2. koha Kaunase järel ja kohtus veerandfinaalis Jonavaga, keda alistasime kahe mängu kokkuvõttes 2:0 (3:0, 3:1). See tagas meile koha Final Four turniiril Kaunases. Poolfinaalis läksime vastamisi tiitlikaitsja RSU-ga Lätist ning pärast rasket mängu võitsime 3:1, pääsedes finaali.

Finaalis kohtusime Leedu meistri Kaunasega, kes oli poolfinaalis alistanud TalTechi 3:2. Mäng kujunes tõeliseks trilleriks: alustasime võidukalt, kuid jäime seejärel 1:2 kaotus-
seisu. Neljandas geimis juhtisime juba 23:18, kuid andsime vastastele kolm matšpalli, enne kui suutsime 29:27 võiduga viigistada 2:2. Otsustavas geimis olime 14:10 eduseisus, kuid ei suutnud esimesi matšpalle realiseerida, kuni lõpuks seisul 17:15 võitsime –
kogu mäng 3:2!

Võit kodupubliku ees mänginud Kaunase üle oli magus, eriti arvestades, et põhiturniiril kaotasime neile mõlemad mängud 1:3. Kolmanda koha saavutas Läti klubi RSU.

Kuidas iseloomustaksite selle hooaja taset ja konkurentsi?

Balti Liiga hooaja tase oli väga ühtlane –
ükski naiskond ei jäänud kaotuseta ning paljud mängud lõppesid tasavägise 3:2 tulemusega. Tihti oli mängu võitjat enne kohtumist pea võimatu ennustada. Liiga tase on kindlasti kõrgem kui siseriiklikel meistrivõistlustel.

Kuigi enamik mängijaid on Baltikumist, leidub ka välismängijaid – näiteks Kaunasel oli türklannast sidemängija ning liigas osalesid ka Soome, Gruusia ja Ukraina mängijad. Mul on hea meel, et Balti liiga pakub tasa-
vägiseid kohtumisi, kus igaks mänguks tuleb maksimaalselt keskenduda. Kui alahindad vastast, võib kaotus kergelt tulla!

Samuti on rõõmustav, et Final Four turniirile jõudsid kõikide Balti riikide esindajad, sealhulgas kaks Eesti klubi.

Kui eriline saavutus on Balti liiga karikavõit Eesti klubivõrkpalli ajaloos? Kas ja kes seda enne veel võitnud on?

Viimati võitis Balti liiga Eesti klubi aastal 2021, kui meistriks tuli TalTechi naiskond.

Kas see oli Rae Spordikool/VIASTONi esimene nii suur rahvusvaheline tiitel?

Sel hooajal on Rae naiskond võitnud kaks tiitlit – Eesti karika ja Balti liiga karika ning taganud koha Eesti meistrivõistluste finaalis. Klubi ajaloo suurimaks saavutuseks on seni Balti liiga esikoht.

Kuidas see võit mõjutab klubi mainet ja tulevikuplaane? Kas see võit annab hoogu uute mängijate leidmiseks ja toetajate kaasamiseks?

Klubi maine on väga positiivne ning see on saanud palju kajastust ka meedias. Eriti silmapaistvad on meie rohkearvulised fännid, kes toetavad naiskonda nii kodu- kui ka võõrsimängudel. Tulevikuplaane oleme teinud, kuid ei soovi liiga pikalt ette rutata, kuna finaalseeria on peagi algamas. Täpsemalt võtame selle teema taas üles pärast finaali lõppu. Kindlasti jätkame järgmisel hooajal nii Eesti liigas kui ka Balti liigas.

Mängijate puudust meil ei ole – meie järelkasvusüsteem toimib hästi. Meie duubelvõistkond osaleb Eesti naiste esiliigas ning Rae spordikoolil on esindus ka rahvaliigas. Ootan huviga noorte esilekerkimist meie oma spordikooli süsteemist, kus Eesti noorte tiitlivõistlustel saavutatakse kõrgeid kohti oma vanuseklassides. Kui keegi meie klubist siirdub välismaale mängima, on see pigem rõõm kui kurbus. Toetajate leidmine on aga alati väljakutse. Naiste spordis on harv juhus, et sponsorid ise meie poole pöörduksid. Peamiselt toetavad meid tuttavad ja sõbrad. Suur abi on ka Rae valla esindusvõistkonna toetusest, ilma milleta ei oleks meil võimalik Balti liigas osaleda.

Kas Eesti klubid võiksid hakata Balti liigas regulaarselt domineerima? Mida selleks vaja oleks?

Praegu on keeruline öelda, kas ühe riigi domineerimine oleks hea või mitte. Usun, et just teadmatus teeb liiga põnevaks – kunagi ei tea ette, millise riigi võistkond osutub parimaks!

Kas naiskonnas oli enne finaali erilist motivatsioonikõnet või rituaali?

Enne finaali ei olnud erilisi rituaale – toimus tavapärane koosolek, kus analüüsiti vastaste tugevamaid mängijaid.

Kas oli hetki, kus tundus, et võit libiseb käest? Kuidas suudeti end kokku võtta?

Kuigi finaalmäng oli äärmiselt pingeline, valdas mind sisimas kindel ja rahulik tunne. Suur au mängijatele, kes suutsid rasketest olukordadest välja tulla ja lõpuks otsustava punkti meie kasuks vormistada!

Millised emotsioonid ja mõtted valdasid teid pärast võidu saavutamist?

Iga võit on emotsionaalne, kuid see mäng jääb eriti meelde – kahe võistkonna peale kokku oli koguni üheksa matšpalli ning mõlemal tiimil oli võimalus võita. Pikalt seda triumfi nautida ei saanud, sest ees ootasid poolfinaalmängud Viljandiga, kus naiskond võitis seeria 3:0 ja kindlustas koha finaalis.

Finaalis tuli taas vastamisi minna TalTechi naiskonnaga, kuid Rae Sõnumite trükkimise ajaks polnud otsustav kohtumine veel toimunud.

Võistkonda kuulusid:

Sidemängijad: Anni Põldma, Liis Marii Vilem, Annabel Lattik.

Nurgaründajad: Nette Peit, Silvia Pertens, Anna Gontsarova

Diagonaalründajad: Merili Kõrvel, Kristel Moor, Maria Säästla.

Temporündajad: Liis Kiviloo, Triinu Lamp, Eva Fabbricatore,   Lisandra Tatrik, Elene Baratashvili.

Finaalturniirilt jäid eemale Brita Männilaan, Maarja Liisa Polman.

Peatreener Raigo Tatrik, abitreenerid Anatoli Kuprjanovits, Kuldar Männilaan. Üldfüüsilise treener Raigo Koodres ja füsioterapeut Annabel Kutman. Asjaajaja Rain Peerandi.

Fotode autor: Evaldas Šemiotas