Spordiperekond Peiker

Rae vald on tuntud oma sportlike elanike poolest. Perekond Peiker on hea näide sellest, kuidas lapsevanema eeskuju viib ka lapsed spordi juurde. Isa juhuslikult leitud süstasõit on viinud kogu pere koos võistlema.

Pereisa Tarmo Peiker leidis tee süstasõiduni juhuslikult 2007. aasta sügisel, kui nägi Leevakul toimuva süstaslaalomi võistluse infot. „Leevakul sõitsin esimest korda jõel süstaga ja sain proovida ka slaalomsüsta. See tunne, kuidas slaalomsüstaga veel manööverdada saab, hakkas kohe niivõrd meeldima, et juba sama aasta novembris ostsin Leedust enda esimese süsta.“ Kuna 2007.–2008. aasta talv oli soe, andis see võimaluse treeningutega jätkata. „Leevakult leitud sõbra Lembituga sõitsime peamiselt Pirita ja Jägala jõel. 2008. aastal sõitsime lihtsalt jõgedel ja õppisime USA-st tellitud DVD-delt süstasõidutehnikat,“ räägib Tarmo, kuidas sõidutehnikat õpiti.

Kuna loos on juttu ka kanuusõidust, siis seletab Tarmo süstaslaalomi tähenduse ning süsta ja kanuu erinevuse. „Süstaslaalom on olümpiaala, milles võisteldakse jõele (või kanalile) märgitud raja võimalikult kiires ja veatus läbimises. Rada tähistatakse vee kohale riputatavate postide – mida nimetatakse väravateks – abil, mis tuleb läbida etteantud järjekorras, väravaposte puutumata. Sõidetakse nii süsta kui ka kanuuga. Kui süstas istutakse ja edasi liikumiseks ning manööverdamiseks kasutatakse kahe labaga aeru, siis kanuus on sõitja põlvili ning kasutatakse ühe labaga aeru.“

„2009. aastal viis elu meid Lembituga kokku lätlase Marcisega, kes oli alaga tegelenud lapsest peale (kunagi peaaegu olümpiale jõudnud) ja kes oli tulnud Eestisse tööle. Marcis hakkas meile süstaslaalomitrenne tegema, mis kestsid kuni 2010. aasta alguseni, mil ta tagasi Lätti kolis. Sellest ajast peale olen iseenda treeneriks olnud. Aga Marcise trennid olid niivõrd head, et 2010. aasta sügisel tulin esimest korda Eesti meistriks.“

Marcisega koos asutati ka süstaslaalomiklubi Pirita ja taaselustati Balti karikavõistlused, mis on toimunud Jägala jõel alates 2010. aastast iga aasta aprillis, kui on olnud piisav veetase.

Kuna Tarmo treenib töö ja pere kõrvalt, siis treeningplaan on pigem kaootiline. „Kui vähegi võimalik, siis proovin nädalas korra jõele jõuda. Seda ka talvel, kui on plusskraadid ja jõgi ei ole jääs, kord nädalas teeme süstatrenni basseinis. Suvel õnnestub nädalas 2–3 süstatrenni teha, lisaks mõned mitmepäevased treeninglaagrid. Ülejäänud trennid on perega murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, orienteerumine, tennis.“

Isa spordipisik kandus ka lastele

Isa võistlustel on käidud koos kogu perega. Kõige enam on süstasõit viinud pere Lätti, Valmierasse. „Mingil ajal hakkasid lapsed enne või peale võistlust süstaga sõitmist proovima. 2019. aastat võib lugeda laste süstaslaalomiga alustamise aastaks. Jõel olid nad sõitnud juba varem, Martin oli osalenud isegi mõnel sileda vee võistlusel. Aga 2019. suvel teatas Martin, et soovib ka võistelda.“ Tarmo on ise oma laste treener.

Esimese esikoha saavutas hetkel 12-aastane Martin juba 2019. aasta juulis, kui võistles U10 vanuseklassis. Valmieras toimunud võistlus oli peretütre Marie jaoks esimene. „Kuna nii väikeseid tüdrukuid rohkem ei olnud – ta oli siis 7-aastane –, pidi Marie võistlema U12 grupis ja sai teise koha,“ räägib isa, kuidas tänaseks 10-aastane tütar võistlemist alustas. 

Nii Martin kui ka Marie on oma sihid kõrgele seadnud. „Sooviksin saada maailmameistriks. Euroopa juunioride karikavõistlustele tahan minna juba sel suvel,“ seab Martin plaane. „Minu eesmärk on saada olümpiale ja kui hästi läheb, siis ka auhinnalisele kohale,“ sõnab Marie. Kui küsida, mis noortele süstasõidu juures kõige enam meeldib, siis mõlema vastuses on võistlus ise. „Kõige enam meeldib sõidu juures see, et mul ei ole kerged vastased ning ma oskan ka ise sõita,“ ütleb Martin. „Peale sõitu on põnev, kas õnnestus oma tulemust parandada. Ka see on tore, et kuuma ilmaga saab ennast jahutada,“ jätkab Marie.

Lisaks süstasõidule on mõlema lapse hobideks veel jalgpall, mäe- ja murdmaasuusatamine. Spordi- ja liikumisharjumus ei ole lastel ainult ühelt vanemalt saadud. Ema Annely ei ole samuti spordikauge - tema peamine spordiala on korvpall. Samuti on ta alati abiks süstatrennide läbiviimisel.

2022 oli edukas aasta

2022. aastal võtsid Rae valla slalomistid osa kahest suuremast võistlussarjast – Nordic Cup ja Läti karikavõistlused. Nordic Cupi sarjas oli kolm osavõistlust: Lätis (Valmieras), Eestis (Sindis) ning Rootsis (Falunis ja Hosjöholmenis). Kuue etapi üldarvestuses sai Marie Peiker naiste üldarvestuses nii süsta kui kanuuga 2. koha. Martin Peiker sai meeste üldarvestuses süstaga 7. ja kanuuga 4. koha. Oma vanusegrupis olid noored esikohal. Tarmo Peiker oli süstaga meeste üldarvestuses teine.

Läti karikavõistluste arvestuses oli 9 võistlust (Valmieras, Ozolniekis, Bauskas, Riias) ja aasta kokkuvõttes sai Martin kanuuga meeste üldarvestuses 3. koha ja Marie nii süsta kui kanuuga naiste üldarvestuses 2. koha. Omavanuste hulgas olid nad teistest peajagu üle. Tarmo Peiker oli meeste süsta üldarvestuses teine. Tänu ilusatele sõitudele terve hooaja jooksul saavutas SK Pirita klubide üldarvestuses teise koha.

Eesti meistrivõistlustel saavutas Tarmo meeste arvestuses esikoha. Martin ja Marie tulid mõlemad poodiumikohale täiskasvanute arvestuses – Marie 2. koht ja Martin 3. koht. Juunioride arvestuses olid mõlemad lapsed võitjad – Eesti juunioride meistrid! Kolmanda koha juunioride arvestuses saavutas Artur Funkner, kes alustas süstaslaalomiga alles 2021. aastal, mil Rae valla toel alustati treeningutega Patikal. Augustis toimunud Eesti juunioride karikavõistlustel olid samuti Rae valla sportlased edukad – Martin ja Marie esimesed, Artur kolmas.

Hooaja viimane slaalomivõistlus oli lätlaste juures Bauskas. Sealne korraldaja arvas, et Eesti kahene kanuu võiks ka võistlustel esindatud olla. See oli Martinile ja Mariele esimene kord koos kahest kanuud proovida. Koostöö sujus hästi ja autasuks esimene koht.

Eesti ja lähiriikide jõed ei paku jätkuvaks arenguks enam piisavat väljakutset. Seetõttu võeti 2022. aastal ette treeninglaager Tšehhis, České Budějovices. Sellel rajal olid päev varem toimunud juunioride Euroopa meistrivõistlused ehk tasapisi hakati treenima juba maailmaklassi võistlusradadel. Oli palju ümberminekuid, uusi „auke”, suuri laineid, keerulisi väravakombinatsioone ehk väga palju kõike seda, mida Eestis ei ole võimalik harjutada.

 

Pildil 1: Perekond Peiker 2022. aasta oktoobris Lätis, Bauskas. Foto Janis Džilums
Pildil 2: Marie süstaga Sindis juunis 2022. Foto Ivar Hütt
Pildil 3: Martin süstaga Falunis septembris 2022. Foto Ivar Hütt