Rae vald võib tuleval aastal saada endale teise olümpiasportlase. Kahtedel suvemängudel võistelnud purjelauduri Ingrid Puusta kõrvale võib järgmisel talvel tõusta suusataja Henri Roos, kes sihib kohta Pekingi taliolümpial. Äsja kaitseväeteenistuse lõpetanud 22-aastane Roos on maksimalist, kes püüab lisaks profispordile olla edukas ka ülikooliõpingutes. Rae Sõnumid uuris, kuidas kahe isanda teenimine sujub.
Kolm aastat tagasi Rae Sõnumitele antud intervjuus rääkisite, et soovite täielikult suusatamisele keskenduda ja võtsite seetõttu ülikooli astudes kohe akadeemilise puhkuse. Kuidas praegu Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis projekteerimise ja arhitektuuri erialal õpingud kulgevad?
Minul oli küll plaan õppida Tartus, kuid kuna ehitusinseneeria erialadel on esimesed paar aastat samasugused õppekavad, siis logistiliselt oli Tallinnas alustamine oluliselt lihtsam. Seega esimesed kaks aastat läbisingi Tallinna Tehnikaülikoolis ehitiste projekteerimise erialal. Käesolev aasta on aga akadeemiliselt puhkeaasta, sest möödunud suvel alustasin ajateenistust kaitseväe spordirühmas, mis märtsis läbi sai.
Lõpetasite Gustav Adolfi Gümnaasiumi hõbemedaliga ja ülikoolile panustades oodanuks Teid ilmselt eeskujulik akadeemiline karjäär. Mille poolest suusatamine selle üles kaalub?
Ma ei nõustu Teie väitega, et suusatamine minu puhul õpingud üle kaalub. Lõpetasin gümnaasiumi hästi ning plaanin ka ülikoolis samamoodi jätkata. Spordiga on selline lugu, et võimalus tipptasemel seda teha on ainult noorena. Kui pärast gümnaasiumit võimaluse kasutamata jätad, siis tulevikus võid sellele ainult järele mõelda ja kahetseda. Õppida jõuab terve elu.
COVID-19 kriis on terve spordimaailma pea peale pööranud. Kui palju on muutunud Teie võistluskalender ja millist mõju on see avaldanud laiemalt sporditegevusele?
Tegelikult ei olegi pandeemia võistluskalendrit nii palju mõjutanud, kui oleks võinud oodata. Peaaegu kõik võistlused, kus plaanisin osaleda, toimusid. Ainult hooaja lõpp on reeglina igal pool varasemaks toodud, sest hetkel on koroonaviiruse levik jällegi tõusuteel.
Sporditegevust laiemalt on antud olukord kindlasti rohkem mõjutanud. Tavalisel harrastajal on ära jäänud pea kõik Eestis ja ka välismaal toimuma pidanud võistlused. Lisaks tuleb oma tegevusi planeerida ka reisipiirangute järgi, see võtabki kõige rohkem energiat.
Kuidas olete rasketest hetkedest üle saanud? Olete kasutanud psühholoogi abi?
Raskeid hetki polegi nii palju olnud, sest suvel kaitseväkke minnes olin niikuinii välismaailmast eemal ja mind otseselt sel ajal muu ei puudutanudki. Üldiselt on kõik sujunud plaanipäraselt ja psühholoogi abi pole siiani kasutanud, kuid tuleval olümpiahooajal on see kindlasti plaanis.
Teie viimane rahvusvaheline võistlus oli kuulus Rootsi suusamaraton Vasaloppet. Enne Tartu maratoni käis tuline arutelu, kas COVID-19 tingimustes peaks nii suur spordiüritus toimuma. Kuidas rootslased Vasaloppetisse suhtusid ja kuidas oli seal korraldatud ennetusmeetmed?
Vasaloppet oli sel aastal korraldatud vaid eliidile. Starti lubati kõigest 400 osalejat, seega iga-aastane suurüritus toimus kordades väiksemalt kui muidu. Rootslased suhtuvad Vasaloppetisse suure austusega ning minule teadaolevalt seal koroonajuhtumeid ei esinenud. Ennetusmeetmed olid nagu ikka – negatiivne koroonatest, maskikandmine vahetult stardini ning kohe ka finišialas. Põhiline ongi see, et vältida liigseid kontakte võõrastega.
Oodatud läbilööki rahvusvahelisel areenil ei ole Teil seni tulnud. Kuuldavasti on ka tervis pisut alt vedanud. Kas praegustes tingimustes on Eesti suusatajal üldse lootust kläbode ja bolšunovide kõrval suurde mängu sekkuda? Suurte suusariikide taustajõud on lihtsalt niivõrd palju võimsamad.
Kahjuks on jah läbilöök suurel areenil siiani tulemata jäänud, kuid töö selle nimel käib ikka edasi. Tervisemured olen praeguseks seljatanud ja loodetavasti läheb tulevikus kõik nii, nagu minema peab.
See on tõsi, et suurtel riikidel on taustajõud niivõrd palju suuremad. Johannes Hosflöt Kläbo ja Aleksandr Bolšunovi tasemini pürgimine on praeguses olukorras päris keeruline, kuid alustuseks tuleks alustada esikümne kohtade püüdmisega ning sealt siis samm-sammult proovida ülespoole tõusta. Kõik on võimalik, lihtsalt väga-väga palju tuleb vaeva näha.
Vähem kui aasta pärast toimuvad Pekingis taliolümpiamängud. Milliseid tulemusi peab sinna pääsemiseks näitama?
Olümpiale pääsemiseks tuleb järgmise hooaja alguses olla Eestis parim. Kohad jagatakse tõenäoliselt välja katsevõistluste põhjal, kus tuleb pääsme lunastamiseks olla parimate seas. Täpsed nõuded pannakse paika enne järgmist hooaega.
Kas sihite kohta ainult oma trumpalal sprindisõidus?
Olümpiale ei jagata kohta igale distsipliinile eraldi. Kui näiteks mehed saavad suusatamises neli kohta, siis ei saa saata eraldi neli distantsisõitjat ja neli sprinterit. Seega sihin kohta lisaks sprindile ka distantsisõidus.
Pekingi olümpia toimub umbes 1600 meetri kõrgusel. Kui hea kohaneja olete?
Sellise kõrgusega pole siiani veel probleeme tekkinud, kuid olümpiat silmas pidades peab tuleval treeningperioodil kindlasti mõned korralikud treeninglaagrid mäestikus tegema.
Hiina reisimise ees hirmu ei ole? Pean silmas, et just sealt sai alguse kogu maailma halvanud koroonaviiruse levik. Ei ole hirmu. Reisimine on praegu sportlaste jaoks päris turvaliseks tehtud, sest igal pool tehakse regulaarselt teste.
Professionaalsed suusatajad peavad palju reisima. Kas tippsportlasi võiks eelisjärjekorras vaktsineerida ja kas teistes riikides on seda praktiseeritud?
Lisaks suusatajatele peavad reisima ka teiste alade sportlased, võistlused ja laagrid toimuvad üle maailma. Ei ole kuulnud, et sportlasi eelisjärjekorras vaktsineeritakse. Keset võistlushooaega vaktsineerimine on ka pisut riskantne, sest ilmnevad kõrvalmõjud võivad palju rolli mängida. Usun, et vaktsiin levib lähiajal piisavalt laialdaselt ja ka sportlastel on soovi korral võimalus end vaktsineerida.
Lõpetuseks kliimasoojenemisest, mis mõjutab otseselt suusatajate tööd. Tänavune talv on võimaldanud Eestis korralikult treenida, kuid kuidas on lumeoludega seis talikuurortides laiemalt?
Lumeolud talikuurortides on head ning see aasta pole ükski võistlus lumepuuduse tõttu ära jäänud. Kus varasemalt on lund olnud, siis seal on lund ka praegu.