Talverõõmud Rae vallas

Muutusterohkel ajal räägitakse palju vaimsest ja füüsilisest tervisest. Võib öelda, et need on nagu sukk ja saabas, mis käivad käsikäes. Kui üks hakkab logisema, kipub ka teine käest minema. Nii vaimse kui ka füüsilise tervise tasakaalustamiseks on mitmeid viise, aga mõlema puhul on liikumine kindlasti üks tõhusamaid.

Kui füüsiliselt tervele täiskasvanule soovitatakse liikuda päevas 8000–10 000 sammu, siis laste liikumisvajadus on veelgi suurem kui täiskasvanutel. Soovituslikult võiksid nad liikuda päevas umbes 15 000–17 000 sammu.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse kohaselt peaks laps päevas aktiivselt liikuma vähemalt 60–90 minutit, kuid Tartu Ülikoolis ja Tervise Arengu Instituudis tehtud uuringud näitavad, et vaid 20% 6–17-aastastest lastest liigub päevas nii palju, et liikumisel oleks tervisele positiivne mõju. Suurem osa Eesti lastest ei liigu aktiivselt isegi mitte seda ühte tundi.

Kui laps käib lisaks kooli liikumistundidele ka trennis 2 korda nädalas, kuid ülejäänud päevad veedab koolipingis või kodus arvutimänge mängides, siis tegelikult jääb tal liikumist väheseks.

Vanematel tasub teadlikult lapsi liikuma innustada, mõeldes erinevatele liikumisviisidele sõltuvalt ilmastikust ja aastaajast, keskkonnast (lumel, vees, jääl, sisetingimustes) ning seltskonnast (pere, sõbrad), keda kaasata. Mida loomingulisemalt ja mängulisemalt teemale läheneda, seda rõõmsama meelega laps liigub. Lapse sportliku elustiili kujunemisel omab tähtsat rolli ka vanemate ning lähedaste eeskuju.

Rae vald on oma elanikele sportimisvõimaluste loomisel kindlasti üks eesrindlikematest omavalitsustest: 6 spordikompleksi (sh 7 pallimängusaali, 2 ujulat, pneumohall jalgpalluritele, hulgaliselt erinevaid saale grupitreeningute harrastamiseks, kaasaegsed jõusaalid Jüri ja Järveküla spordihoonetes, funktsionaaltreeningute ala Kindluse spordihoones, staadionid, volle- ja korvpalliplatsid), kergliiklusteed, suusarajad, välitreeningualad, pargid, tervise- ja matkarajad. Aga see pole veel kõik. Uute spordirajatiste planeerimine ja arendamine jätkub vallas hoogsalt, sünkroonis elanikkonna kasvutempoga.

Praegusel aastaajal tasub kindlasti kasutada võimalusi talispordialade harrastamiseks. Jüri terviseradadele rajatud suusarajad on tõelistel murdmaasuusaässadel juba ammu risti-põiki läbi sõidetud. Kes aga pole veel sellel talvel suuski alla saanud, sel tasub tulla. Rajapikkuseid on erinevaid ja igaühele leidub midagi, millest just enda jaoks sobiv ja jõukohane talvine spordielamus kokku panna (1,6 km, 2,6 km või 5,2 km).

Kõiki radasid saab läbida nii klassikalises kui ka vabastiilis. Ei saa märkimata jätta, et Jüri suusarajad on oma headuse poolest kuulsad kogunisti naabervaldades. Tipp-päevadel küündib päevane rajakasutajate hulk peaaegu 1000-ni. Selle eest tuleb tänada Rae valla tublisid rajameistreid, kes ilmastikuolusid ja kasutajaterohkust arvestades päevas kord või paar radu hooldamas käivad.

Tänavu said rajad tähistatud ka juhistega, kus on täpselt kirjas, kuidas sõltuvalt liikumisviisist tuleks radasid kasutada. Jalgsi matkajad peaksid jälgima, et hoiaksid end võimalikult raja äärde ning liiguksid pigem hanereas. Selliselt ei jää nad ette hoogsama kiirusega liikuvale vabastiilis suusatajale. Kindlasti ei tohiks jalgsi lumerajal liikuv tervisesportlane valida oma teerajaks klassikalist suusarada. Jalajälgedega suusaradu on rajameistril hiljem väga keerukas jälle siledaks teha, sest tuleb ära oodata mitu korralikumalt lumesadu, enne kui rajast jälle asja saab.

Koolide juurde on suusatamiseks loodud lühirajad, mis piirduvad staadioniringi või kooli lähiümbrusega. Koolitunnid ongi eelkõige selleks, et valmistada lapsed ette „päris” suusaradadel treenimiseks. Õppekavas õpetatakse erinevaid suusatamise tehnikaid ja lihvitakse juba saadud teadmisi oskusteks.

Sellel talvel on suusavarustuse hoiustamise tingimused mitme kooli juures veelgi paranenud. Jüris on soojakuid nii koolisuuskadele kui ka laste isiklike suuskade hoiustamiseks suusaperioodil. Järvekülas on alates sellest talvest loodud võimalus laenutada suuski koolitundideks neil lastel, kellel oma varustus puudub. Suusavarustuse hoiustamise soojakud asuvad sellel talvel nii Järveküla kui ka Peetri koolide juures.

Kui suusatamine õnnestub lume olemasolul ka väheste miinuskraadide või isegi sulailma korral, siis uisuväljakute loomine ja korrashoid eeldab loomiseks ja hooldamiseks stabiilseid miinuskraade. Kui ilmastikuolud lubavad (öösel –10 ˚C ja päeval mitte soojem kui –5 ˚C), siis on Jüri staadioni välikorvpalliväljakule uisuplatsi rajamiseks valmidus olemas. Uisuplats on ilmastikuoludest sõltuvalt igatalviselt rajatud ka Vaida põhikooli juurde. Kui uisuhooaeg on avatud, saab Jüri spordihoonest piiratud koguses laenutada ka uiske tunnitariifi alusel.

Talvisel hooajal saab Rae valla elanik kvaliteetset uisujääd koos külmutuse, jäähoolduse, uisulaenutuse ja välikohvikuga nautida peale Peetri pargi II ja III etapi valmimist, kui iga kergem sula meilt uisurõõme enam naljalt ära võtta ei saa.

Talverõõmude nautimise järgselt saab tulla Jüri spordihoonesse sooja sauna ja ujulasse lõõgastuma. Seega, pole vaja üldse kaugele sõita, et talvest ja liikumisest täiuslikku rõõmu tunda.

Naudime talve ja liigume terviseks!