Tippujuja Kregor Zirk käis Järveküla Koolis ujumispisikut külvamas

Eesti üks lootustandvamaid ujujaid, projekti „Veega sõber“ patroon Kregor Zirk (18) külastas Järveküla kooli eesmärgiga innustada lapsi ujuma õppima. Loomulikult ei toimunud tegevus ainult kuival maal.

Tänavu juunioride maailmameistrivõistlustel 100 meetri liblikujumises viienda koha teeninud ja mullu juunioride Euroopa meistrivõistlustel 50 m liblikujumises pronksi võitnud Zirk hüppas ka ise basseini ning viis läbi näidistunni.

Laste ujuma õpetamisele on riiklikus õppekavas rohkem tähelepanu pööratud, sest aastatel 2010-2015 on veeõnnetustes kaotanud elu 370 inimest, kellest 26 olid lapsed. 2014. aasta näitel moodustasid koguarvust (68) ligi kolmandiku uppumissurmad, millele eelnenud tegevus oli suplemine.

Rae Sõnumid uuris rahvusvahelise tasemega ujujalt Zirkilt, kuidas olukorda parandada.

Mis mulje jättis Teile Järveküla Kooli bassein?

Mulle väga meeldis. Bassein oli ilus ja lapsed tegid harjutusi kaasa. Muljed on ainult positiivsed.

Mis oli Teie sõnum lastele ja õpetajatele?

Ujumisoskus ja selle tähtsus. Rõhutasin, et see võib päästa sinu või sõbra elu. Ujumine on nagu rattasõit – see oskus jääb terveks eluks.

Kui vanalt Teie ujumistreeningutega alustasite?

Algõpetusse läksin viieaastaselt ja treeningutel hakkasin käima kuueselt. Ma ise seda ei mäleta, kuid mulle on räägitud, et kartsin üpris kaua sügavasse vette minna ja nägu vette panna. Ujumine polnud poisina mu ainus hobi, tegelesin ka paljude teiste spordialadega: korv-, käsi- ja jalgpalli, kergejõustiku, judo ning triatloniga.

Millal tekkis arusaam, et ujumine on see spordiala, mis kõige paremini välja tuleb?

Oli aegu, kus tegelesin mitme spordialaga korraga, kuid ujumine oli alati prioriteet. 13-aastaselt hakkasin ujumist tõsisemalt harrastama. Suviti, kui basseinitreeninguid polnud, sõitsin rattaga ja jooksin.

Millele peaksid õpetajad kooli ujumistundides keskenduma?

Tundub, et läbi mängu omandavad lapsed kõige paremini vajalikud oskused. Näiteks kasvõi see, kui lapsed hoidsid hõljudes torust kinni ja ma ujusin nende alt läbi. Samuti meeldis neile rõngaste äratoomine basseinipõhjast.

Millised on põhioskused, mis tuleks esimestes klassides omandada?

Ujumise algõpetuse programmis on kirjas viis põhipunkti: veega kohanemine, sukeldumine, hõljumine, libisemine ning rinnuli ja selili veepeal edasiliikumine.

Millal saab öelda, et laps oskab ujuda?

Miinimumnõuded on täidetud siis, kui laps püsib veepeal ja suudab edasi liikuda.

Kas ujumine peaks olema koolides kohustuslik õppeaine?

Peaks küll. Projekti „Veega sõbraks“ ja uue riikliku õppekava koostamise ajendiks oli suur uppumissurmade arv. Loodetavasti hakkab järjest rohkem lapsi läbi selle programmi ujumisega ka tõsisemalt tegelema.

Väikestel lastel pole püsivust, et erinevaid harjutusi teha. Palun andke mõned näpunäited, kuidas koos lapsega veekeskuses käiv vanem saaks veetorudest laskumiste vahepeal lastele midagi kasulikku õpetada?

Kui lapsel on esmane ujumisoskus saavutatud, võib veekeskuste basseinides ära kasutada laudasid, punne ja lestasid ning nendega vahelduseks paar otsa ujuda. Lauaga saab jalgu treenida ja punni jalge vahele pannes on võimalik kätele suuremat koormust anda.

Milline ujumisstiil Teil kõige paremini välja tuleb?

100 meetri liblikujumine on minu põhiala. Rinnuliujumist harjutan aga kõige vähem ja sellel alal ma ei võistle.

Õppisite kaks aastat Inglismaal Plymouthi kolledžis. Kuidas hindate inglaste ujumislembust ja -oskust?

Harrastajate hulk on umbes sama, kuid kõrgemal tasemel ujujaid, kes erinevaid stiile ujusid, on Inglismaal rohkem. Õnneks on ka Eestis tekkinud täiskasvanute harrastusgruppe, kes treeneri juhendamisel harjutusi teevad.

Ajal, kui see intervjuu Rae Sõnumites ilmub, olete Teie juba Türgis oma uue koduklubi juures treenimas. Palun kirjeldage oma päevakava ja treeningkoormusi?

Ärkan kaheksa paiku ja enne üheksat olen söönud. Järgneb treening – pool tundi võimleme ja siis ujume poolteist kuni kaks tundi. Pärast käime veel tund aega jõusaalis. Pärast lõunasööki puhkame ja kell viis algab õhtune treening, mis kestab kuni kaks tundi. Sellise graafikuga elan viis päeva nädalas, laupäeval on ainult hommikune trenn. Pühapäev on puhkepäev. Teatud päevadel on kavas massaažid ja muud taastusprotseduurid.

Andres Kalvik

KOMMENTAAR

Maiu Herzmann, Järveküla Kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja ujumistreener

Uus riiklik õppekava hakkab kehtima 2018. aasta jaanuarist kõikjal Eestis. Selle koostamisel on eeskuju võetud Põhjamaade kogemustest. Kui varem oli kooliprogrammis nähtud ette ujumist 24 tundi ja oskus oli omandatud, kui laps suutis 25 meetrit järjest ujuda, siis uues õppekavas on ette nähtud 40 tundi ujumist. Riik eraldab selleks kohalikele omavalitustele 1,2 miljonit eurot.

Ujumise algõpetuse uuendamise eesmärk on jõuda selleni, et esimese kooliastme lõpuks oleks lastel omandatud ujumisoskus, mida näitab järgneva harjutuse sooritamine: hüppa üle enda pea sügavusse vette, uju 100 m rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, uju seejärel 100 m selili asendis ja välju veest.

Eesmärgi realiseerimiseks on soovitatav võimaldada õpilastele vähemalt 40 õppetunni ulatuses ujumise algõpet. Soovituslik on õpilastega läbida kõik 40 tundi kas ühe õppeaasta kestel või 20 + 20 ujumistundi kahe aasta jooksul ajaliselt võimalikult järjestikustel perioodidel.

Laste motiveerimiseks ja tagasiside andmiseks on soovitatav kooli ujumistundides kasutada märgiujumist. Lastele antakse vastavalt nende oskustele harjutuste sooritamise järgselt või 25, 50, 100, 200 meetri läbimisel kuni eesmärgi „oskan ujuda“ saavutamiseni tõestavad märgid. Õpilane saab ujumise algõpetuse arvestatud, kui ta on nõuetekohaselt läbinud kõik viis arvestust.

Järveküla Koolis on kõikidel klassidel üks ujumistund nädalas. Esimese klassi lastest suudavad umbes viiendik järjest ujuda 25 meetrit ja sama palju on ka neid, kes kooli tulles ujuda ei oska. Mullune kogemus näitas, et pooled ujumisoskuseta lapsed omandasid selle oskuse esimese õppeaasta jooksul. Järveküla kooli ujula on ehitatud spetsiaalselt kooliujulaks – see on pisut madalam ja veetemperatuur on tavapärasest kõrgem.