Kultuurivaldkonna teema-aasta lõikes on tänavu tähelepanu keskpunktis olnud raamatukogud. 2023. aasta on aga pühendatud liikumisele ning sel puhul uuris Rae Sõnumid ettevaatavalt valla tublidelt noorsportlastelt, kuidas viia ellu liikumispööre? Küsimustele vastasid võrkpallur Merili Kõrvel, kergejõustiklane Miia Ott, ujuja Kirke Madar, jalgpallur Romet Leppik ja jalgrattur Oskar Küüt.
Eestis on kehaliselt piisavalt aktiivsed vaid umbes 40% täiskasvanutest ning 25% lastest. Kuidas viia ellu liikumispööre?
Miia: Liikumisharjumus algab lapsepõlvest. Noortel võiks olla võimalus proovida erinevaid treeninguid enne, kui otsustavad kindla spordiala kasuks.
Romet: Pere toetus on väga oluline. Esimene eeskuju tuleb kodust, oma perest. Teisena tuleb kool. Inimeseõpetuses räägitakse, mis on kehale kasulik ja sealt saavad lapsed motivatsiooni, et teha rohkem sporti.
Merili: Et viia ellu liikumispööre, tuleks rohkem kajastada sportlikke üritusi, trenne ja spordisaavutusi.
Oskar: Liikumispööret saaks ellu viia nagu rohepööretki – palju propagandat meedias (reklaamklipid, jutud tuntud sportlastega) ning vajaliku materiaalse baasi rajamine. Alates turnimisvahenditest õuealadel ja lõpetades sisetingimustes sportimiseks vajaliku taristuga.
Kirke: Tuleks otsida meelepärane spordiala või aktiivne tegevus. Kindlasti aitab kaasa toetav treener ja seltskond.
Kuidas hindad Rae vallas oma eakaaslaste liikumisaktiivsust?
Miia: Paljud minu eakaaslased tegelevad spordiga ja liikumise harrastamine muutub aina populaarsemaks.
Romet: Kahjuks on see madal. Paljud noored on valinud halva tee – suitsetamise.
Merili: Eakaaslaste liikumisaktiivsust hindan väga heaks, paljud minu tuttavad ja sõbrad tegelevad spordi või sportliku hobiga.
Oskar: Eakaaslaste liikumisaktiivsust ise hinnata ei oska, kuid trenni tehes olen märganud noori jooksmas ning kõndimas. Usun, et sportimisest lugupidavate noorte inimeste osakaal tõuseb iga aastaga.
Kirke: Arvestades Rae vallas olevaid mitmekesiseid treeningvõimalusi arvan, et minu eakaaslased on suures osas aktiivsed.
Kuidas on sportimine Sinu elu mõjutanud?
Miia: Tänu spordile olen saanud juurde palju enesekindlust ja aja planeerimise oskust. Lisaks olen leidnud häid sõpru, kellega ka väljaspool sporti suhtlen.
Romet: Mina olen väga aktiivne sportlane. Jalgpalliga alustasin kolmandast eluaastast, hetkel treenin kuuel päeval nädalas. Tänu spordile olen saanud ka reisida välismaale.
Merili: Sportimisel on minu elus väga suur roll. Võrkpall on spordiala, millega tegelen igapäevaselt ning olen tänu sellele saanud palju uusi tutvusi, reisimiskogemust ning sõpru.
Oskar: Sport on minu elu ainult positiivselt mõjutanud. Kogu teekond rattaspordis on tugevdanud minu tervist ja vaimu, mis tuleb kasuks igas valdkonnas.
Kirke: Liikumine ja sportimine on alati olnud üks mu elu loomulik osa. See aitab mul igapäevastest tegevustest ja koolist puhata ning mõtteid eemale viia.
Mis on Sinu lemmik sportimispaik Rae vallas?
Miia: Kergejõustiklasena ei ole minul kahjuks Rae vallas treenimise võimalusi. Enne ümberehitustöid käisin harjutamas Tallinna Spordihallis, nüüd treenin Lasnamäe kergejõustikuhallis.
Romet: Jüri Gümnaasiumi staadion. See on ka minu nii-öelda kodustaadion, kus olen sportlasteed alustanud.
Merili: Kuna mängin saalivõrkpalli, siis on minu lemmik sportimispaik Jüri spordihoone pallihall.
Oskar: Väga palju aega veedan rattaga sõites Rae valla teedel. Samuti meeldib mul käia Järveküla Kooli ujulas lõdvestumas.
Kirke: Tegeledes aktiivselt tipptasemel ujumisega on Jüri ujula saanud aastatega minu teiseks koduks. Seal olen ka suurema osa oma vabast ajast. Lisaks ujulale veedan ka palju aega terviseradadel joostes või jõusaalis jõudu tehes.
Millisel rahvaspordiüritusel soovitad kindlasti osaleda ja miks?
Miia: Soovitan kindlasti osaleda rahvajooksudel ja Rae vallas toimuvatel spordiüritustel. See annab hea võimaluse ennast proovile panna ja leida uusi tuttavaid.
Romet: Rae vallas korraldatakse väga erinevaid spordiüritusi. Vali omale lemmik ja mine osale. Õhtul pärast sporditegemist oled endaga kindlasti väga rahul.
Merili: Olen paar korda Rae valla mängudel osalenud ning need on tundunud mulle väga sümpaatsed ja toredad üritused. Soovitan kindlasti ka teistel nendest osa võtta.
Oskar: Soovitan osaleda üks kord elus kindlasti Tartu rattamaratonil. Kogu üritus ja sellega kaasnev meeleolu on suurepärane kogemus nii harrastajale kui ka edasijõudnule.
Kirke: Kiire elutempo ja tiheda võistlusgraafiku tõttu pole mul olnud võimalust sellistel üritustel osaleda. Positiivset tagasisidet olen kuulnud We Run Tallinna ja Ööjooksu kohta. Kuuldu põhjal soovitan nendel üritustel kindlasti osaleda.
Sinu sportlikud eesmärgid järgmiseks aastaks?
Miia: Üheks suureks eesmärgiks olen seadnud parandada isiklikke rekordeid ja uuendada U18 Eesti rekordit 100 meetri sprindis. Suvel soovin võistelda taaskord Euroopa noorte olümpiafestivalil ja jõuda U20 Euroopa meistrivõistlustele.
Romet: Treenin pidevalt eesmärgiga, et pääseda ka järgmisel aastal omavanuste Eesti koondisesse.
Merili: Minu eesmärgiks on mängida Rae Spordikool/VIASTON tiimis ning teha seal ilusaid ja edukaid mänge.
Oskar: Järgmise aasta eesmärgiks on saada leping välismaa tiimiga ning seal olles tulemusi teha. See ei ole võimatu ning selle poole praegu ka pürgin.
Kirke: Minu peamiseks eesmärgiks on ära täita juunioride Euroopa meistrivõistluste normatiiv ja seal ka hästi ujuda.
Millise tippsportlase sooritusi jälgid suure vaimustusega?
Miia: Jälgin Eesti naissprinterit Õilme Võrot, kuna ta on mulle suureks eeskujuks spordis ning inimesena on ta võistlustel alati positiivne ja sõbralik.
Romet: Mul on jalgpallis kaks väga suurt eeskuju. Mõlemad on noored. Bukayo Saka on 21-aastane Inglismaa jalgpallur, kes mängib Londoni Arsenalis, ja teine on 20-aastane Hispaania jalgpallur Ansu Fati, kes kuulub FC Barcelona ridadesse.
Merili: Suure vaimustusega jälgisin Kert Toobalit, kuna mulle meeldib kui nutikas ja sihikindel mängija ta oli.
Oskar: Cristiano Ronaldo sooritusi jälgin suure vaimustusega. Tema karjääri kulg on mind inspireerinud just sellega, kuidas ta on iseendaga tööd teinud ja saavutanud seeläbi suurepäraseid tulemusi.
Kirke: Suure vaimustusega jälgin David Popovicit, sest sarnaselt minule on ka tema liblikujuja ning temale kaasaelamine annab mulle rohkem motivatsiooni treenida ja areneda. Sihikindluse poolest on mulle eeskujuks ka Katrina Lehis.
Millist spordiala soovid tulevikus tõsisemalt proovida?
Miia: Tulevikus soovin kindlasti jätkata sprindiga, kuna see on minule väga südamelähedane spordiala ja teen seda alati rõõmuga.
Romet: Jätkan oma jalgpallurikarjääri, kuna soovin saada professionaalseks mängijaks. Olen sellest unistanud väikesest saadik.
Merili: Kui peaksin valima ühe spordiala, millega sooviksin tulevikus tegeleda, oleks see ratsasport. Käisin ratsutamas mitu aastat ja sellega uuesti tegelemine pakuks mulle suurt rõõmu.
Oskar: Vormel-1 soovin tulevikus proovida tõsisemalt, sest mulle meeldivad vormeliautod ja nende suur kiirus.
Kirke: Praeguste plaanide kohaselt on ikka ujumine see kõige südamelähedasem ning soovin sellega tõsisemalt jätkata ka tulevikus. Olen seadnud endale eesmärgid, mille poole pürgida, et need lõpuks saavutada.
Kuidas motiveerid neid inimesi, kes ei ole veel spordisõbrad?
Miia: Sport ei ole ainult jooksmine, hüppamine ja võistlemine. Sport on liikumine sinu enda tervise heaks. Alustada võib lihtsa jalutamisega looduses või matkarajal lilli korjates.
Romet: Soovitan neil vaadata tippspordi ülekandeid. Sealt võivad nad saada ideid, mis ka neile võiks sobida.
Merili: Soovitan sõpradega meelepärane sportlik hobi välja valida. Hea võimalus on osaleda valla mängudel, mis pakub alasid erinevale maitsele.
Oskar: Spordisõbraks saada on iseenda proovile panek ja aitab kaasa distsipliinile. Motivaatoriks on tervise parandamine ja hoidmine. Soovitan teha trenni koos sõpradega, kes aitavad hoida järjel.
Kirke: Suureks motivatsiooniks võiks olla teadmine, et su füüsiline ja vaimne tervis paranevad. Samuti annab sportimine võimaluse mõtted muust maailmast eemale viia.
Pildil 1: Oskar Küüt
Pildil 2: Romet Leppik
Pildil 3: Miia Ott
Pildil 4: Kirke Madar
Pildil 5: Merili Kõrvel