Eakate vastu suunatud vägivald – kas ja kuidas sellega võidelda?

Ühiskond on üha teadlikum sellest, et lähisuhtevägivald võib mõjutada inimesi sõltumata nende vanusest, soost, rassist, sotsiaalsest staatusest või muudest tunnustest. Kui eakate vastu suunatud vägivallale on aegade jooksul pööratud vähem tähelepanu kui lähisuhtevägivallale üldiselt, siis viimastel aastatel on tehtud pingutusi probleemi teadvustamiseks ja sellega võitlemiseks. Oluline seejuures on märkamine, sekkumine ja julgus otsida abi.

Eakate lähisuhtevägivalla juhtumid võivad olla eriti keerulised, sest ohvrid võivad olla füüsiliselt nõrgemad või sõltuvad vägivallatsejast hooldamisel või majanduslikult. Lisaks võivad eakad inimesed olla vähem teadlikud oma õigustest või karta, et nende kogemust ei võeta tõsiselt. Samuti seisame silmitsi iganenud hoiakutega, et abi saamine on tabu ja inimene peab ise hakkama saama.

Sotsiaalkindlustusamet pakub vägivallaohvritele nõustamist, ajutist majutust, õigusabi ja muid toetavaid meetmeid, et aidata neil vägivallast pääseda ja oma elu uuesti üles ehitada. Siiski näeme, et on oluline jätkata teadlikkuse suurendamisega ja ressursside kättesaadavaks tegemisega, et kõik saaksid vajaduse korral abi.

Eakate vastu suunatud vägivalla tüübid

Eakate vastu suunatud vägivalla tüübid on institutsionaalne ehk väljaspool eaka kodu toimuv väärkohtlemine, tahtlik või tahtmatu hooletusse jätmine, otsene ja kaudne füüsiline, emotsionaalne või psühholoogiline vägivald, seksuaalne väärkohtlemine, samuti rahaline või muul viisil materiaalne ärakasutamine.

Kuidas märgata eakate vastu suunatud vägivalda?

Mitmetel põhjustel võib olla keeruline märgata eakate vastu suunatud vägivalda, näiteks ohvrite endi häbitunde või hirmu, hooldekodudes ja teistes hoolekandeasutustes toimuva vägivalla varjamise ning ühiskondliku arusaama tõttu, et eakad inimesed ei pruugi olla vägivalla ohvrid.

Mõned märgid, mida tasub eakate vägivallaohvrite juures märgata:

· füüsilised vigastused nagu verevalumid, luumurrud või põletused, eriti kui neid esineb korduvalt või seletamatul viisil;

· ärevus, depressioon või muud muutused käitumises või meeleolus;

· hooldekodus elavate eakate puhul on nendeks näiteks hooletusse jäetud välimus, kehv hügieen või muudele põhilistele vajadustele ebatavaline reageerimine.

Majandusliku ekspluateerimise märgid on näiteks suurte rahasummade väljavõtmine arveldusarvelt või ebatavalised ülekanded, maksmata kommunaalarved ja võlad.

Märkamise kõrval on ülioluline just sekkumine. Kogukonnaliikmed, tervishoiutöötajad, hooldajad ja teised eakatega kokku puutuvad inimesed peaksid olema teadlikud nendest märkidest ja võtma tõsiselt igasuguseid kahtlusi vägivalla või hooletuse suhtes. Vajadusel tuleb ohvritele pakkuda toetust ja abi ning suunata nad ohvriabisse või kohalikku omavalitsusse.

Eakad võivad osata lähisuhtevägivalla ära tunda, kuid kardavad sellest rääkida

Eakad võivad olla teadlikud, et nendega toimuv käitumine või suhted on ebatervislikud või koguni vägivaldsed, kuid nad võivad kogeda ka segadust, häbi või hirmu, mis takistab neil olukorrale silma vaadata. Siiski võib osa eakaid olla teadmatud või eitada, et nad on vägivalla ohvrid, eriti kui vägivald tuleb lähedaselt pereliikmelt või hooldajalt.

Paljud vägivalda kogevad eakad võivad arvata, et see on normaalne osa nende suhetest või hooldekodu elust. Neil võib olla hirm, et nende olukorda ei võeta tõsiselt või et nad ei saa abi. Samuti võivad nad olla mures selle pärast, kuidas nende teised suhted või elu muutub, kui nad vägivalla paljastavad.

Oluline on pakkuda eakatele turvalist keskkonda, kus nad saavad avameelselt rääkida oma kogemustest ja muredest ning kus neile pakutakse tuge ja vajadusel ka abi. Eakatele tuleks selgitada, et nad ei pea kannatama vägivalla all ja et neil on õigus abile ja kaitsele. Tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad, samuti muud tugispetsialistid mängivad olulist rolli eakate teavitamisel nende õigustest ja abivõimalustest. Samuti saavad olla toeks usaldusväärsed sõbrad, pereliikmed ja teised lähedased inimesed.

Kust saavad eakad abi, kui nad on sattunud lähisuhtevägivalla ohvriks

Kiireim viis saada abi on helistada sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringsele ohvriabi kriisitelefonile 116 006.

Kirjalikuks pöördumiseks on loodud veebilehel palunabi.ee eraldi vestlusaken.

Silmast silma kohutumise eelistajatel palume pöörduda maakondlike ohvriabi töötajate poole, kelle kontaktid leiab palunabi.ee kodulehelt.

Inimesi, kes vajavad emotsionaalset tuge, kellel esinevad eksistentsiaalsed või spirituaalsed küsimused jne, julgustame helistama sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiutelefonile 116 123, kus nõustajad pakuvad tuge iga päev kell 10–24 ning hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kell 16–24.

2023. aastal pöördus ohvriabisse 227 eakat ehk 6% kõikidest uute juhtumitega seotud pöördujatest. Peamisteks pöördumiste põhjusteks oli vaimne ja füüsiline vägivald.

Foto: Pexels.com