Lemmikloomade vaktsineerimine: kõik, mida pead teadma

Loomade vaktsineerimine on äärmiselt oluline teema, millele iga lemmiklooma omanik peaks tähelepanu pöörama.

Vaktsineerimine annab immuunsuse

Vaktsineerimise peamine eesmärk on anda loomadele immuunsus teatud haiguste vastu, olgu need siis eluohtlikud või kergemaid probleeme põhjustavad. Vaktsiinid sisaldavad haiguste antigeene, mis on välja töötatud nii, et need ei põhjusta haigust.

Lihtsustatult öeldes süstitakse lemmikloomale väike kogus haigustekitajat, mis stimuleerib immuunsüsteemi ja aitab tal toota antikehi. Need antikehad kaitsevad lemmiklooma nakkushaiguse eest ning aitavad organismil haigusega võidelda, kui loom peaks kokku puutuma haiguse tekitajaga.

Oluline on märkida, et vaktsineerimine ei kahjusta immuunsüsteemi. Küll aga tuleks enne vaktsineerimist veenduda, et lemmikloom on saanud tema kaalule vastava ussirohu ning on ilma haigustunnusteta. Kui loom on saanud regulaarselt ussirohtu igas kvartalis, ei ole eraldi ussirohu manustamine enne vaktsineerimist nõutud.

Marutaud lõpeb loomale alati surmaga

Eestis on marutaudi vastu vaktsineerimine kohustuslik, ning riik on olnud ametlikult marutaudivaba juba mitu aastat – seda tänu nii lemmikloomade kui ka metsloomade vaktsineerimisele.

Siiski ei tohi unustada, et marutaud on endiselt äärmiselt levinud idapiiri taga ja mujal maailmas. Kuna metsloomad ei tunne piire ning koduloomadega reisimine muutub üha sagedasemaks, on oht haiguspuhanguks siiski suur.

Marutaud tabab looma kesknärvisüsteemi ja lõppeb alati surmaga. See on ohtlik ka inimestele. Eestis tuleb marutaudi vastu revaktsineerida iga kahe aasta tagant. Oluline on märkida, et mõned riigid nõuavad aga iga-aastast vaktsineerimist.

Kuigi teised vaktsiinid ei ole Eestis kohustuslikud, levivad mitmed haigused endiselt, mistõttu on soovitatav vaktsineerida ka nende vastu. Koeri vaktsineeritakse lisaks marutaudile ka parvoviiruse, koerte katku, hepatiidi, kennelköha ja leptospiroosi vastu. Kasse vaktsineeritakse marutaudi, kalitsiviiruse, parvoviiruse ja herpesviiruse vastu.

Millal vaktsineerida?

Vaktsineerimisega alustatakse enamasti 8–12 nädala vanuses.

Kutsikad ja kassipojad saavad alguses mitu korda vaktsiine 4-nädalaste intervallidega. See on vajalik seetõttu, et emapiimaga saadud immuunsust toetavad antikehad võivad kaduda erinevatel aegadel. Liiga varasel vaktsineerimisel võivad emapoolsed antikehad takistada vaktsiini toimet ning pikaajaline immuunsus ei pruugi välja kujuneda.

Emalt saadud immuunsuse kadumise ajal on loomad nakkushaiguste suhtes eriti vastuvõtlikud. Seetõttu on oluline teha kompleksvaktsiini kordusi, et vältida olukorda, kus kutsikas või kassipoeg jääb mingil perioodil kaitseta haiguste vastu. Viimane kompleksvaktsiin peaks olema tehtud siis, kui kutsikas või kassipoeg on vähemalt 16 nädalat vana, kuna selleks ajaks on emapoolsed antikehad kadunud.

Edaspidi tehakse vaktsiine vastavalt kehtestatud ajakavale: pärast viimast kutsikavaktsiini tuleb teha kõik vaktsiinid uuesti ühe aasta pärast, edaspidi revaktsineerime marutaudi vastu iga kahe aasta järel.

Kompleksvaktsiini teeme edaspidi koerale iga kolme aasta järel ja leptospiroosi vastu tuleb kindlasti vaktsineerida igal aastal. Kasside puhul tehakse uuesti kõik vaktsiinid üks aasta peale viimast kassipoja vaktsiini. Edaspidi vaktsineerime marutaudi vastu iga kahe aasta järel ja kompleksvaktsiini tuleb teha igal aastal.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi maailmas on palju haiguseid ja olukordi, mille eest me ei saa oma lemmikloomi kaitsta, siis vaktsineerimine on kergesti kättesaadav ja suhteliselt odav võimalus meie lemmikute tervise kaitsmiseks. See on väike kuid oluline asi, mida saame teha oma lemmikute tervise nimel! Vaktsineeri oma lemmikloomi regulaarselt ning aita neil elada pikka ja tervet elu!

Foto: iStockPhoto