Rail Baltica Põrguvälja tee maanteeviadukt avati liiklusele

Oktoobri alguses sai Rae vallas kasutusvalmis Rail Baltica Põrguvälja tee maanteeviadukt. Selle alt kulgema hakkava raudtee põhitrassi ehitamisega loodetakse alustada juba järgmise aasta kevadel.

Eesti juhtiv teedeehituse ja korrashoiu ettevõte Verston lõpetas koostöös Järelpinge Inseneribürooga viadukti ehitustööd oktoobri alguseks ning avas maantee taas liiklusele. Riigihankelepingu järgi on viadukti valmimise tähtaeg 2024. aasta november, mis ajaks antakse rajatis ka tellijale üle. Ehitus kestsid kokku ligi 10 kuud.

Verstoni projektijuht Marek Aun rõhutas, et viadukti ehitus püüti korraldada nii, et see häiriks võimalikult vähe piirkonna elanike igapäevaelu ja ettevõtete tegevust. Alates jaanuarist oli Põrguvälja teelõik 6,9–7,6 kilomeetril autoliiklusele suletud ning ligipääs Jüri tehnoparki korraldati Tartu maanteelt Pildiküla Olerexi juurest või Jüri ringtee kaudu. Koostöös MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega muudeti osaliselt ka bussiliikluse marsruuti. „Inimesed suhtusid ehitustöödesse mõistvalt ning koostöö Transpordiametiga oli väga konstruktiivne,“ märkis Aun.

Süvendi kaevamiseks lõhati paepinnast

Viadukti ehitus nõudis ulatuslikke kaevetöid, kuna Rail Baltica raudtee hakkab kulgema Põrguvälja tee alt läbi. Süvendi kaevamiseks ja 12 meetri pikkuste viaduktipostide paigaldamiseks oli vajalik lõhketööde läbiviimine. „Eestis kasutatakse lõhkamist teedeehituses harva, kuid pae pinnasesse 10 meetri sügavuse süvendit rajamiseks polnud teist võimalust,“ tõdes Aun. Tema sõnul on tänapäevased lõhketööd väga täpselt kontrollitud ega kahjusta lähedalasuvaid hooneid ning ei tekita liigset müra.

Kuna Rail Baltica raudtee hakkab Rae vallas kulgema osaliselt 10 meetri sügavuses süvendis, siis tuleb põhitrassi ehitamiseks ka tulevikus lõhketöid teha. Aun kinnitas, et Põrguvälja viadukti ehitamisel saadud kogemus näitab kohalikele elanikele, et lõhketööd on ohutud ning ei põhjusta mürahäiringut. Antud põhitrassi lõiku hakkavad ehitama samuti Verston koostöös Järelpinge Inseneribürooga.

Lisaks ohtrale kaevamisele tuli ette ka palju puurimist. Sidetrass paigaldati kinnisel meetodil suundpuurimisega 15 meetri sügavusele. Kuna paas osutus antud sügavusel arvatust kõvemaks, kulus puurimistöödele planeeritust rohkem aega.

Viaduktil on eriline kaardus kuju

Põrguvälja viadukt paikneb horisontaalkõveral. Eestis on vähe rajatisi, mis järgivad sarnaselt maanteid. Järelpinge Inseneribüroo esindaja Aivar-Oskar Saare sõnul oli horisontaalkõveral viadukti projekteerimine lõppkokkuvõttes keerulisem kui ehitamine, kuna kõvera sarruse viimine projekti infomudelisse oli aeganõudev ülesanne.

Viadukt koos külgtiibadega on veidi alla 80 meetri pikk ning selle teki betoonimiseks kulus ligikaudu 1000 m3 betooni. Lisaks kahesuunalisele autoteele on seal kergliiklustee ja muldkattega loomarada.

Verston soovis Põrguvälja viadukti kogu vajamineva killustiku toota kohapeal väljakaevatavast paekivist. Paraku ei saanud kohalikku materjali killustikuna kasutada, kuna selle kvaliteet ei vastanud projektis sätestatud nõuetele. Selle asemel võeti eesmärgiks hankida vajaminevaid materjale ehitusobjektile võimalikult lähedal asuvatest karjääridest.

Viadukti kogumaksumus on 2,8 miljonit eurot, mille pakkumise tegid ühiselt Verston ja Järelpinge Inseneribüroo. Tööde tellijaks on Transpordiamet ja finantseerija Rail Baltic Estonia.

Järgmisel aastal algab põhitrassi ehitus

Verstoni ja Järelpinge Inseneribüroo jaoks oli Põrguvälja viadukt esimene Rail Baltica projekt. Lisaks alustasid ettevõtted tänavu Raplamaal Rail Baltica Juula ja Alu maanteeviadukti ning Kodila raudteesilla ehitamist. Maikuus alustati Rail Baltica Rapla maakonna põhitrassi I ja septembrikuus II etapi ehitusega. Tänavu septembris sõlmisid ettevõtted lepingu Raplamaa põhitrassi IV etapi ehitamiseks Rapla ja Kehtna vallas ning lepingu trassi ehitamiseks Rae vallas Soodevahe ja Kangru vahel. Viimati nimetatu hakkab kulgema Põrguvälja maanteeviadukti alt läbi. Auna sõnul käib praegu Rae valda läbiva põhitrassi projekteerimine ning ehitusega loodetakse alustada kevadel. „Valminud viaduktilt avaneb inimestel suurepärane võimalus raudtee ehitustöid vaadelda,“ märkis Aun.

2010. aastal tegevust alustanud Verston on kasvanud Eesti juhtivaks teedeehituse ja korrashoiu täisteenust pakkuvaks ettevõtteks, mis panustab valdkonna arengusse, kaasajastamisse ning efektiivsuse suurendamisse. Verston on seadnud ambitsioonika eesmärgi saada Euroopa juhtivaks ettevõtteks kestliku ja multimodaalse taristu rajamisel. Kümne aastaga soovitakse vähendada ettevõtte tegevusest tekkivat CO2 emissiooni vähemalt 80 %.

Ettevõte on koos partneritega ehitanud mitu riigile olulist objekti, näiteks Reidi tee Tallinnas, kommunismiohvrite memoriaali taristu, Saarde tuulepargi teedetaristu, Tallinna ja Ämari lennujaama laiendused, asfalteerinud Tartu maantee Võõbu–Mäo neljarajalised lõigud, äsja valmis Pärnu–Uulu neljarajaline teelõik ning Sopi–Tootsi tuulepargi teede-taristu. Ettevõte annab tööd ligi 330 inimesele.

Fotod: Kairi Reemi/Verston