Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste vanemad saavad kogemusi vahetada ja lahendusi otsida

Jüris Võsukese lasteaias on sel aastal toimunud kaks tasuta loengut aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laste vanematele. Rae valla tugirühm kuulub paljude SA Eesti Lastefond tugirühmade hulka. Üle Eesti on toimimas 17 ATH või selle häire sümptomitegelaste vanematele mõeldud gruppi, kus kogemusi jagada ning koos lahenduste peale mõelda.

Rae vallas on ka varem seda tugirühma läbi viidud, kuid kuna tegemist on vabatahtliku tööga, siis on eestvedajate leidmine üpris keeruline. Sel hooajal on tugirühma juhtideks Võsukese lasteaia sotsiaalpedagoog-psühholoog Kadri Pohlak ja eripedagoog Anni Mäeots.

„Motivatsioon peab tulema inimeste seest, ajendiks ei saa olla raha,“ ütleb Pohlak. „Mina ja Anni teeme seda ennekõike hea emotsiooni ja uue kogemuse pärast. Aga kindlasti ka selleks, et pakkuda vanematele seda positiivset õhustikku, kus koos lapse kasvatamise teemal tuge ja nõu saada. Tahame näidata, et ka tugispetsialistid on sõbralikud ja heatahtlikud koostööparterid.“

ATH saadab inimest terve elu

Vanemate huvi grupis osalemise vastu on olnud päris suur. Mõlemal korral on kohale tulnud umbes 20 vanemat, kelle lapsed õpivad valla lasteaedades ja koolides. Tugigrupis osaletakse siiski lasteta.  „See on aeg, mis on mõeldud just vanema jõustamiseks. Aeg, mil ta saab poolteist tundi segamatult keskenduda käsitletavale teemale, mõelda kaasa, jagada oma kogemusi, kuulda teiste sarnases olukorras olevate vanemate mõtteid ning salvestada uusi nippe, mida kodus proovida. Samas on kindlasti hea mõte ka laste ja vanemate ühine grupp. See teeniks aga juba teisi eesmärke,“ selgitab Pohlak.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire võib avalduda mitmel moel ning tegemist on justkui mitmeosalise häirega. Tegelikult liigitatakse ATH veel omakorda kolmeks. Ühel juhul väljendub see ülemäärase aktiivsusena ja impulsiivse käitumisena. Need on lapsed, kes nihelevad ja sahmivad, on motoorselt rahutud, vajavad hästi palju liikumist ning neil on keeruline tavapärastest käitumisreeglitest kinni pidada. Teisel juhul väljendub häire pigem tähelepanupuudulikkusena. Need on lapsed, kes jäävad tihti unistama ega suuda tehtavale keskenduda. Enamasti aga on tegemist kombineeritud häirega, mil laps on üliaktiivne, impulsiivne ning tal on ka raskused tähelepanu ja keskendumisega. Kõikidel juhtudel on tegemist mõnevõrra teistsuguse aju keemilise tasakaaluga kui tavainimestel.

„ATH diagnoos pannakse enamasti 8–9aastaselt, kui on ilmnenud raskused koolis hakkama saamisel,“ märgib Pohlak. „See aga ei tähenda, et varem lapse käitumises ATH sümptomid ei avalduks. Äärmiselt oluline on siinkohal vanema ja lasteaiaõpetaja koostöö lapse arengu eripärade märkamisel ja toetamisel. Mida varem õigeid sekkumisviise rakendada ja lapse võimekusega arvestada, seda parem on tema edaspidine toimetulek. Pean silmas just toimetulekut, mitte tervenemist, kuna ATH puhul on tegemist aju ainevahetusehäirega, mitte haigusega. See häire on inimest terve elu saatev eripära, millega tal tuleb õppida toime tulema ning suur osa selles on kindlasti last ümbritsevatel inimestel ja keskkonnal.“

Klassikaaslaste tugi väga tähtis

Kooliõpilasena ei ole ATH-laps kindlasti paha. „Mitte ei ta ei oska käituda, vaid et tal ongi väga keeruline olla selline nagu teised ning et ta on ka ise selle üle kurb. Kaaslased võiks teada, et rahulik meel ja kõnelemine aitab alati paremini kui vihastamine ja kätega selgitamine. Tasub teada, et ATH-laps unustab tihti ning et sõbralik meeldetuletus pliiats kotti panna või koolikott kaasa võtta on samuti omal kohal,“ jagab Pohlak soovitusi.

„Ääretult oluline on, et ümbritsevad inimesed oleksid oma rahuliku meele ja positiivsete kasvatusvõtetega eeskujuks ning last kasvatavatel vanematel oleks nii spetsialistide kui ka sõprade tugi,“ lisab Pohlak.

Järgmine tugirühma loeng toimub Võsukese lasteaias 16. märtsil ja teemakäsitlused on lühidalt kokkuvõttes järgmised: „Lasteaiaealine ATH-laps. Kuidas lapsega mängida? Kuidas arendada kooliks vajaminevaid oskusi? Positiivne tähelepanu, julgustamine ja tunnustamine. Piiride seadmine.“

Andres Kalvik

Ma ei ole oma murega üksi

Minu aktiivsus- ja tähelepanuhäirega poeg on nüüd juba 16aastane. Kõige hullem oli periood, kui ta õppis 6. klassis. Käisin siis Tallinna tugigrupis abi saamas, toona oli iga õlekõrs väga tähtis. Osalesin tugigrupi koosviibimistel mõned korrad ja rahunesin siis maha – sain teada, mis poja ajus toimub ja muutsin oma suhtumist ATHsse. Ma ei olnud oma murega üksi. Teiste kogemusi kuuldes polnud minu olukord kaugeltki kõige hullem. Jüri gümnaasiumi tugikeskus andis mulle hüpersuper abi. Poeg hakkas õppima väiksemas klassis. Tagantjärele tarkusena oleks pidanud ta kohe koolitee alguses väikeklassi panema.

Tavaliselt pole ATH-lastel palju sõpru, kuid minu poeg on hästi seltskondlik ja laia tutvusringkonnaga.

ATH-lapse vanem

VANEMATE JA KOOLI KOOSTÖÖ

Kool pakub vanematele ja lastele erinevat psühhosotsiaalset abi, mis hõlmab:

a) vanemate ja õpetajate teadlikkuse tõstmist ATH olemusest;

b) vanemate nõustamist uute ja tõhusamate kasvatusviiside kasutusele võtmiseks, osalemist vastavates tugirühmades;

c) õppetöö korralduse ja õpikeskkonna kohandamist lapse vajadustest lähtuvalt, kooli tugiteenuste rakendamist lapse parema toimetuleku soodustamiseks koolis (õpiabi, tugispetsialistide/tugiisiku olemasolu, õppimine väikeklassis jm);

d) erinevate psühhoteraapia meetodite, nagu käitumis-, kognitiiv-käitumis-, pereteraapia rakendamist (ka koolist väljapoole suunamine).

Psühhosotsiaalse abi erinevatest viisidest on ATH puhul kõige tulemuslikumad vanemate ja õpetajate nõustamine, vanemate tugirühmad ja õppetöö korralduse muutmine.

Järgnevad sammud tekitavad vastastikust usaldust õpetajate ja vanemate vahel ning soodustavad lapse edukat toimetulekut koolis:

*Regulaarsed kohtumised vanemate ja õpetajatega vastastikuse lugupidamise õhkkonnas;

*Kokkusaamistel räägime ka lapse tugevatest külgedest. Mõtleme koos ka lapse tunnivälistele tegevustele. Töötame koos, seadmaks ühiseid eesmärke ja leiame lahendusi tekkinud murekohtadele.

*Räägime läbi kokkulepped ravimite kohta.

*Töötame koos välja reeglid, mis kehtivad nii koolis kui ka kodus.

 Allikas: Jüri gümnaasiumi tugikeskus

VEEL ATH-ST

*Sa oled olnud lõbustuspargis. Kõikjal vilguvad tuled, iga nurga tagant on kuulda erinevat muusikat, on tunda popkorni ja grillvorsti lõhna, loteriipiletite müüjad hüüavad, karussellid pöörlevad, inimesed tunglevad ning tõuklevad keegliradade ääres. Sa arvatavasti ei tea, kuhupoole vaadata või kuhu minna. Umbes niimoodi tunneb ennast laps, kel on ATH igapäevaselt.

 *Viimaste uuringute järgi loetakse häire levimuseks lastel 4–8%, täiskasvanutel 3–5% (peaasi.ee). Keskmiselt 7–12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2–10 korda rohkem kui tüdrukuid.

*Lastepsühhiaatri juurde jõuavad ATHga lapsed peamiselt vanemate algatusel, mõnikord perearsti suunamisel, sageli õpetajate soovitustel ning noorukieas mõningatel juhtudel ka lapse enda initsiatiivil. Sagedasemad pöördumise põhjused on raskused õppimisega toimetulekul nii koolis kui ka kodus, käitumisprobleemid ja ka halvad suhted nii täiskasvanute kui ka eakaaslastega.

*Vahel võib olla tunne, et ATH on üks tõeline nuhtlus, aga mitte alati. ATHga sõber, laps või vanem võib olla heas mõttes väga eriline kaaslane. Nii võib ATHga inimene olla vaimustavalt loov, suhtlusaldis, elava kujutlusvõimega, tundlik, empaatiline ja originaalsete mõtetega. Need on kõik väga head omadused! Kuid ATH põhjustatud käitumine võib vahel varjutada nende andeid. Nii võivad need anded jääda märkamata ja tunnustamata.

Kirja pannud Jüri gümnaasiumi tugikeskuse töötajad

ATH ei vaja ilmtingimata eriõpet

Äärmuslikel juhtudel tuleb rakendada ATH-lapsele individuaalõpet või suunata ta väikeklassi.

Rae vallas tegutsevad koolide juures väikeklassid ning nende arv sõltub igal õppeaastal kooli võimalustest ja eriõpet vajavate laste arvust. Sel õppeaastal on avatud väikeklassid Vaida kooli, Jüri gümnaasiumi ja Peetri kooli juures.

Foto: Evelyn Parv

Foto: Rae Sõnumid

Võsukese lasteaia sotsiaalpedagoog-psühholoog Kadri Pohlak ja eripedagoog Anni Mäeots.