Algamas on eesti raamatu aasta!

30. jaanuaril algab uus teema-aasta, milleks seekord on eesti raamatu aasta. Kuna tänavu möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest, on põhjust oma keele ja kultuuri üle uhkust tunda ning seda sünnipäeva väärikalt tähistada.

Raamatuaasta keskseteks teemadeks on eesti kirjakeel, eesti kirjandus ja kirjanikud, eesti raamat ja raamatulugu ning raamatu ja lugemise tulevik.

Varem on üleriigiliselt tähistatud kolme suuremat eesti raamatu aastat. Esimene toimus 1935. aastal, tollal esimeseks eestikeelseks raamatuks arvatud 1535. aastal ilmunud „Wanradti ja Koelli katekismuse“ 400. aastapäevana.

1958. aastal leiti aga tõendid kümme aastat varem ehk 1525. aastal ilmunud eestikeelsest trükisest. Sellest saadi teada kirikuloolase Wilhelm Jannaschi Saksamaal ilmunud Lübecki reformatsiooni ajaloo põhjalikust uurimusest. Uurimuse allikmaterjalina oli kasutatud ka Lübecki toomdekaani Johannes Brandesi peetud ladinakeelset toomkapiitli protokolliraamatut ning sealt leitigi viiteid senitundmatute liivi-, läti- ja eestikeelsete trükiste kohta 1525. aastast. Avastatud viidete käsitlemise järel peeti eestikeelse raamatu 450. sünnipäeva teise eesti raamatu aastaga juba 1975–1976.

Kolmandat raamatuaastat tähistati suurejooneliselt seoses eestikeelse raamatu 475. aastapäevaga jüripäevast jüripäevani 2000–2001, seda ka välismaal: Kanadas, Leedus, Saksamaal, Soomes, Ungaris ja Austraalias.

Pool tuhat aastat eesti raamatut ja kirjakultuuri on erakordne ajalooline tähis. Eesti raamatu aastat 2025 koordineeriv Eesti Kirjanduse Selts kutsub üles korraldama teema-aasta jooksul 500 Eesti kirjanduse üritust. Näiteks 23. oktoobril, eesti raamatu päeval, kutsutakse raamatukogusid üle Eesti otsima oma kogust välja kõige vanema eesti raamatu ja jagama seda ka sotsiaalmeedias. Kindlasti tasub hoida silm peal Rae Valla Raamatukogu tegemistel, et aasta jooksul eesti raamatuga seotud sündmustest koduvallas osa saada.

Raamatuaasta kestab 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026 ehk eesti kirjanduse päevast (A. H. Tammsaare sünnipäevast) kuni emakeelepäevani (K. J. Petersoni sünnipäevani).

Mida algav teema-aasta võiks tähendada Rae valla inimeste jaoks?

Küsides mõnelt inimeselt, mis mõtted neil seoses sõnapaariga „eesti raamat“ tekivad, ja sain täitsa erinevaid vastuseid, näiteks „Sipsik“ ja „Andrus Kivirähk“, aga ka „eesti raamat – mõtlik ja paljude mõtetega, hea huumoriga, mõnusa disaini ja kujundusega“.

Jüris elav tõlkija ja kirjanik Eve Laur saatis lausa pikema mõtiskluse:

„Esimene assotsiatsioon, mis pähe tuleb, on kirjastus Eesti Raamat. Teine assotsiatsioon on vendade Eskode arvamus, et eesti filmidega tuleb tavaliselt masekas peale. Eesti raamatutega on sama lugu. Väga sageli tuleb lugedes masekas peale. Aga mis sa ära teed, kui eesti raamat on eesti inimese peegelpilt: eesti inimene kulgeb sügismasendusest läbi kaamose kevadväsimusse ja kui suvi lõpuks kätte jõuab, teeb korraga ära kõik tegemata tööd, lõbutseb ära kogu lõbu ja armastab ära kogu armastuse. Aasta jagu ette. Ja kuna meie kirjanikud ei ole mujalt sisse imporditud (väheste eranditega), vaid siinsamas eestlaste maniakaal-depressiivses tsüklis sündinud ja kasvanud, siis nad saavadki jutustada ainult eestlaste oma lugu, isegi kui nad räägivad juhtumisi teistest maadest ja rahvastest. See ongi eesti raamatu parim ja tugevaim külg. Keegi peale meie endi ei saa meie oma lugu rääkida. Ja teine ülitugev külg on see, et eesti raamatul on vabadus hullu panna. Erinevalt angloameerika kirjandusest, mis on väga täpselt raamidesse lõigatud ja kindla skeemi järgi välja timmitud, ega paku sulle reeglina ühtki ettevalmistamata üllatust, on Eesti kirjanikel ja muudel loojatel vabadus koperdada ühest lustakast jaburusest teise. Kivirähk ei oleks angloameerika kultuuriruumis võimalik. Ja seda kosutavat mõttevabadust tasub meil hoida.“ Head eesti raamatu aastat!

Kutsume ka Rae Sõnumite lugejaid üles teema-aastal kaasa lööma, näiteks saates toimetusele foto oma lugemispesast või eestikeelsest lemmikraamatust (sonumid@rae.ee või eva.jaanson@rae.ee).

Artikli koostamisel on kasutatud ajakirja Raamatukogu materjale.

Illustratsioon: Viktor Gurov.