Maripuu sõnul on Jüri praegu hajutatud asustusega piirkond ja alevikul puudub vääriline keskpunkt. „Meil oli aega ideekavandile pühenduda ning siit-sealt tulnud killukestest panime pildi kokku,“ meenutab Maripuu, kellele see oli esimene kord kolleeg Sarapuuga ühe konkursiprojekti kallal töötada.
„Kellavärk“ koosneb kolmest kahekorruselisest hoonest: tervisekeskusest, vallavalitsuse majast ja muu avaliku kasutusega hoonest. „Kellavärk“ pandi nimeks seetõttu, et tööle peale vaadates tekkis arhitektidel justnagu ajas rändamise tunne: süsteem peab toimima nagu kellavärk. „Ja kui asjad töötavad nagu kellavärk, siis on kõik hästi,“ märgib Liisa Maripuu muheledes.
Uus tervisekeskus valmib 2018. aastal
Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul hakatakse esimesena ehitama tervisekeskust, mille projekteerimisel arvestatakse „Kellavärgi“ eskiisiga. Millal aga kahte ülejäänud hoonet hakatakse ehitama, pole teada, kuna kiiresti kasvav Rae vald panustab esmajoones lasteaedadesse, koolidesse, tee-ehitusse ja sportimisvõimaluste parandamisse, nii võib selle ehituseni minna aega veel aastaid. Kolmas hoone, kuhu on edaspidi kavandatud väikeärid ja teeninduspinnad, on kavas ehitada praegu eraomanduses olevale maale ning näeme seda piirkonna teenindushoonena, kuid täpne kasutus ja ehitus sõltub eraomanikust.
„Kellavärgi“ eeliseks peab Võrklaev hoonete jaotust, mis annab ehitamisel võimaluse olla paindlik ehk kogu keskusala ei pea korraga valmis tegema. „Tervisekeskuse ees olev väljak on universaalne. Seal saab pingil istuda ja ümbrust nautida, lapsevankriga jalutada, sõpru kohata. Noorte jaoks saab keskväljakust hea vabaaja veetmise paik, kus on võimalus ka rulaga sõita. Meeldis ka maastikul kergelt piiritletud ringikujuline klunkeri ala, mis sobitub hästi keskkonda ja kuhu saab ürituste ajaks püsti panna ajutise lava,“ lisab Võrklaev. Järgmisel aastal ehitamise faasi jõudva tervisekeskuse hoone funktsionaalsuse kohta ütlevad „Kellavärgi“ autorid ise, et hoone esimesele korrusele nähakse ette suurt läbi kahe korruse avatud fuajee, kus on registratuur, apteek, füsioteraapiakabinetid ja nõupidamisruum. Kiirabi ruumid on paigutatud hoone kagunurka, mis võimaldab luua kiirabiautole kiire ning eraldatud sisse- ja väljasõidu. Teisel korrusel on perearstid ja ämmaemanda ruumid. Arhitektid näevad ette, et hoone fassaadis võiks anda tooni õlitatud lehis. Lisaks tuuak- se välja, et hoone arhitektuurse lahenduse aluseks on kahe hoonegeomeetria metamorfoos, mille tulemiks on diagonaalsete joontega tõstetud/langetatud fassaadipinnad. See loob mulje kui millestki liikuvast ja pidevalt muutuvast.
Koos perspektiivselt kavandatavate hoonetega loovad diagonaalid mõjusa ja positiivselt pingestatud ansambli. Hoone kuju eesmärk on olnud kompaktsus – puuduvad märkimisväärsed sopistused ja eenduvad elemendid. Samuti on klaasfassaadide paigutusel suur roll energiatõhususe saavutamisel. Prioriteet on, et hoone sisekliima ei mõjuks negatiivselt inimese tervisele, heaolule ega töövõimele ning et see oleks samas ka maksimaalselt madala ehitusmaksumuse ja energiatarbega. Katusele on kavandatud päikesepaneelid elektri tootmiseks.
Väljakule tuleb turg
Kolme hoone esist väljakut katab eskiisi järgi graniitkivi, sinna tulevad ka kaupmeestele mõeldud liigutatavad paviljonid. Väljaku kujundusse on integreeritud ka rulapark ja soovi korral saab sinna rajada ka kohviku. Eskiis näeb ette ka bussipeatuse ja samuti Rae valla taasasutamise kivi asukohta nihutamist.
Ideekavandeid oli kokku viis
Kokku esitati konkursile viis ideekavandit. Vallavanem tunnistab, et lootis näha rohkem töid. Selgus aga, et paralleelselt oli üle Eesti käimas mitu konkurssi ja kõikidel osalemine käis arhitektibüroodele ilmselt üle jõu. Arhitektuurikonkursi II koha preemia suurusega 6000 eurot pälvis ideekavand märgusõnaga „Üki-kaki-kommi-nommi…“, mille autorid on Anto Savi, Jürgen Lepper ja Margus Soonets büroost Boa OÜ. Kolmas preemia suurusega 4000 eurot anti ideekavandile märgusõnaga „Park“, mille autorid on Lauri Eltermaa, Urmo Mets, Kristiina Aasvee, Grete Veskiväli, Julia Trunova, Kaur Talpsep ja Mari Renno büroost Kauss Arhitektuur OÜ. Žüriisse kuulusid lisaks Võrklaevale Agu Laius (Rae vallavolikogu esimees), Siim Orav (Rae vallavalitsuse peaarhitekt), Stina Metsis (volitatud arhitekt, Rae vallavalitsuse arhitekt), Oliver Alver (volitatud arhitekt, Eesti Arhitektide Liit), Andres Levald (volitatud arhitekt, Eesti Arhitektide Liit) ja Andres Põime (volitatud arhitekt, Eesti Arhitektide Liit). Võistlustööd on üleval Rae kultuurikeskuse hoones asuva kohviku Kratt akendel.
Andres Kalvik