Assaku rongipeatusest võib saada kohaliku transpordi sõlmpunkt

Kohalike rongipeatuste rajamine rahvusvahelisele Rail Balticu trassile on otsustatud, nende projekteerimiseks on Euroopast rahastuski tulemas. Kava kohaselt saab Eesti trassiosal olema kaksteist kohalikku peatust, millest neli on planeeritud Harjumaale, nendest üks Rae valda.

Rahvusvahelised kiired rongid vuhavad küll kohaliku tähtsusega peatusest mööda, aga regionaalrongid mitte. See annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutuspotentsiaali. Raudteeäärsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire ja tõhus ühistransport toob Tallinna töökohad kodule lähemale. 

Neljast Harjumaale planeeritud Rail Balticu kohalikust peatusest tõotab Assakust tulla suurim transpordisõlm. Lisaks regionaalrongi peatusele plaanib vald tuua samasse kohta maakondliku bussipeatuse, mis loob mugava võimaluse ümberistumiseks. Lisaks arvestab vald ka võimaliku tulevase trammiliini peatusega ning võimaliku ringraudteega, kui nende rajamine peaks ühel hetkel aktuaalseks muutuma. Assaku regionaalrongi peatus tuleb otse raudtee peatee äärde ooteplatvormile, lisarööpaid selleks ei planeerita, küll aga ehitatakse välja rahvusvaheliste rongide avariipeatus.

Arutelud käivad

Hetkel arutab Rail Balticu meeskond Rae vallaametnikega läbi peatuse lahendust. Selle käigus lepitakse kokku asukoht, juurdepääsutee ning seonduv taristu, et saaks juba aasta alguses algatada detailplaneeringud, alustada projekteerimisega ja osta maad.

Rahvaarvu erinevusi ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades valitakse taristu arhitektuurne lahendus. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed ja parklad. Assakule tuleb kindlasti ka jaamahoone, selle lahendust praegu arutatakse. Kui kohalik kogukond ja nende esindajad näevad, et peatus võiks lisaks baaslahendusele pakkuda veel lisavõimalusi ja -funktsioone, tuleb selles osas raudtee rajajatega läbi rääkida, aga üldjuhul tuleb siis arvestada ka täiendava panusega kohalikust eelarvest. Seega on tähtis põhjalikult kaaluda, mis on kohalike inimeste seisukohast vajalik ja mis mitte, sest hooned ja rajatised vajavad ka hilisemat hoolt, mitte ainult väljaehitamist.

Reisijate arvu kasvuks ollakse valmis

Iga kohaliku peatuse juurde planeeritakse koostöös kohalike omavalitustega piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut tulevikus laiendada, näiteks reisijate arvu kasvades hoone mahtu suurendada või parkimiskohti juurde luua. Igasse peatusesse rajatakse juurdepääsutee, väliala, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus, muidugi ka peatust teenindavad tehnorajatised. Peatusesse tuleb ka jalakäijatele planeeritud ülepääs  turvaliseks liikumiseks peatuskoha ja ooteplatvormide vahel. Moodulitena rajatud hoonestus on disainitud nii, et vajadusel saab mooduleid lisada. Peatuse hoone planeeritakse A-energiaklassiga ehk energiakasutuse vaates ei tohiks see omavalitsusele tulevikus olulisi kulusid kaasa tuua.

Kohalike peatuste ajakava näeb ette, et juba praegu räägitakse olulisemad küsimused läbi, et saaks algatada detailplaneeringu protsessi. Suurema osa peatuste taristu rajamise kuludest katab riik. Kui kõik läheb plaanikohaselt, saavad kohalikud rongid alustada oma liiklust rahvusvahelise liiklusega samal ajal, sest kõik eeldused on selleks loodud.