Eesti Vabariik sai Rae vallast esimese kingituse

Vabariigi 100. sünnipäeva auks on pandud toetajate ja õpilasmalevlaste abiga kasvama täpselt 100 mägimännist koosnev Eesti kaardi piirjooni kujutav hekk. 

Puud on istutatud Rae vallas asuvale Kolmekülaväljale, mis jääb valla kolme vanima küla – Pajupea, Vaskjala ja Limu vahelisele alale.

„Eesmärk on olnud teha vabariigile kingitus ühiselt ja kaasates võimalikult palju kaasalööjaid. Juunis sai maha istutatud Kolmekülavälja Limu küla alale 150 mägimändi, mis ei kasva väga kõrgeks, et võimaldada näha Eesti piirjooni juba maapinnalt,“ meenutas Limu küla põline elanik ja abivallavanem Priit Põldmäe, kes on plaanimas veel parema ülevaate saamiseks alale vaatetorni ja arhailise loodusliku päikesekalendri ehitamist. 

Päikesekalendri rajamise kaudu soovitakse nii sümboliseerida Eesti muinasaega kui ka pakkuda harivat meelelahutust. „Hetkel veel ei tea, millisena hakkab päikesekalender välja nägema, aga kindel on see, et kasutame selleks ainult looduslikke materjale,“ kõneles Põldmäe.

Eesti Vabariigi kaarti kujutava pargi idee väljamõtleja Jaan Elgula leiab, et see on tore, et Priit veel tänavu aprillis väljahõigatud mõtte teoks tegi. „Mina tahtsin ise tammedest teha, aga mul on ainult hea meel, et keegi selle üldse ära tegi,“ kõneles Patika küla elanik, muusik ja meediategelane Jaan Elgula.

Elgula oli rääkinud Patika külavanema Margus Vainu üleskutse peale tulnud ideest esialgu oma küla meestele, aga seal jäi asi soiku, sest puudus piisavalt hea koht, kuhu puud istuda nii, et ka ilmakaared õigesti paigas oleks.  

Kolmekülaväljale head rakendust otsinud Põldmäe võttis aga idee kiiresti omaks ja asus asja ajama. „Leidsin õnneks ka kohe palju toetajaid,“ rõõmustas Põldmäe.

Elgula soovitab Põldmäel veel edaspidi istutada suurte linnade tähistamiseks tammed. „Kindlasti peab sellele kaardile saama ka Jüri,“ leidis Elgula, kes on seda meelt, et kogu ettevõtmine on väärt ka sellepärast, et see näitab, et meil ei toimu ainult lageraie, vaid hoolitakse loodusest.

Põldmäe jutu järgi on kolmekülaväljal olnud tänu kivimite uurimisele teatavasti väga kaugesse minevikku ulatuv ajalugu. Samast kandist pärit bioloog, kultuuriajaloo huviline ja muinaskultuuri uurija Maie Remmel on oma avastustes välja toonud, et Stonehenge ja Eesti lohukiviväljad koos iidvanade kiviaedadega kuuluvad euroopaliku megaliitkultuuri eri arengustaadiumidesse. Remmel on olnud seda meelt, et Kolmekülaväljal on peaaegu samasugune väärtus kui Inglismaa Stonehenge’il. 

Ala haarab enda alla ligi 200 hektarit maastikku ja eristub muust Rae valla maastikust selle poolest, et see on Lõuna-Eestile omaselt laineline. Põldmäe viitab ka piirkonna erisusele: kui ümberkaudsetes külades on kasutatud ehitusmaterjalina paekivi, siis selles piirkonnas on erinevalt teistest küladest kasutatud majade ja aedade ehitusmaterjalina põllukive.