Harjumaa aasta tegijad tegutsevad Rae vallas

22. novembril tunnustati Viimsi Artiumis Harjumaa aasta tegijaid. Sel aastal laekus konkursile 11 kategoorias 97 ettepanekut. Rae valda tuli 4 auhinda!  

Tunnustuskonkurss on kutsutud ellu väärtustamaks inimesi või asutusi, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on olnud eeskujuks ning panustanud silmapaistvalt harjumaalaste heaolu edendamisse paikkonna tasandil.

Aasta sädeinimene on Bärbel Salumäe. Bärbel on Rae valla abivallavanem ning aktiivne Lagedi kogukonna liige. Kandidatuuri esitamisel kirjutati Bärbelist:
Bärbel on naine nagu orkester. On hämmastav ja isegi uskumatu, et üks inimene oma pere ja põhitöö kõrvalt jõuab oma kogukonda sellisel kujul panustada. Bärbel on Rae valla Lagedi aleviku elanik. Täpselt nii kaua, kui ta siin elanud on, on ta kaasa löönud erinevate kogukonnategevuste juures, viimased kaheksa aastat olnud ise eestvedajaks.

Ta on MTÜ Lagedi alevikuseltsi liige ja on kandnud ka Lagedi alevikuvanema tiitlit – viimast eriti väärikalt, kuna see vabatahtlik ametikoht sai talle ka hüppelauaks Rae valla volikogusse ja sealt edasi nüüd juba Rae Vallavalitsusse abivallavanema ametikohale. Just see aktiivne toimetamine ja inimeste usaldus tema tegemiste suhtes talle selle võimaluse andis. Jah, töö volikogus ja töö vallavalitsuses on tasustatud, kuid tema pealt on näha, et seda tööd teeb ta selle pärast, et näeb, kui palju läbi selle on võimalik tal kogukonna arengusse panustada. Tema panustamise võime töö kõrvalt vabatahtliku tegevuse kaudu kogukonna heaks ei ole mitte mingil määral vähenenud. Olgu selleks kogukonna talgud, vabariigi aastapäeva hommik, Lastekaitsepäev, jaanipäev, kodukohvikud jne üritused, siis ta mitte ei osale seal, vaid korraldab neid algusest lõpuni olles meeskonna juhiks: ta kirjutab projektid, leiab sponsorid, leiab korraldusmeeskonna, tegeleb kommunikatsiooni jne ülesannetega. Loomulikult ta delegeerib ülesandeid, kui samas on ta iga detailiga kursis ja ilma temata sellisel kujul neid üritusi ilmselt ei toimuks. Ja nii mõnigi ei oleks ilmselt toimuma saanud, kui ei oleks tal see idee mõttesse tulnud.

Sel aastal toimus Lagedi Kogukohvikute päev juba viies kord järjestikusel aastal ning see üritus on ületanud vallaülesed piirid. Eraldi tuleb välja tuua Lastekaitsepäev. Hommikul alustati Lagedi Lasteaia alal kõige pisematega: ponisõidud, lasteetendus, batuudid, pannkoogid jne, päeva keskel koliti tegevus Lagedi Noortekeskuse juurde, kus tegevusi pakuti pigem teismelistele: lauamängud, orienteerumine, liiklusohutus, pannkoogid ning päeva lõpetas kontsert kogu perele, kus esines Merilyn Tiit ja Andre Sepp. Tema päev algas hommikul vara ning lõppes õhtul hilja kuid tema näos ei olnud tilkagi väsimust, vaid puhas rõõm. Kogukond sütitab teda ja annab energiat!

Eelmisel aastal toimus tema eestvedamisel 15 üritust/tegevust kogukonnale ja seda ajal kui veel covid-19 oma piire seadis. Muidugi peab arvestama ka asjaolu, et eelmine aasta oli Lagedi 780 juubeliaasta ja üritusi oligi rohkem, sel aastal oli neid 10. Kõike saab teha, tuleb leida võimalusi ja lahendusi. Just see tema juures ongi nii hämmastav, klaas ei ole kunagi (pool) tühi, vaid piisavalt täis, et jääks ruumi ka uutele mõtetele!

Bärbel koos MTÜ Lagedi Alevikuseltsi liikmetega on võtnud nõuks kaasata kõikidele oma üritustele ka ümberkaudsed külad: ei ole oluline, kus sa elad või mis sinu huvi on, kui tahad osaleda ja kaasa lüüa, oled alati oodatud!

Samuti on olnud Bärbel eestvedajaks mitmel aastal, täpsemalt seitse hooaega järjest, võistkonnale Lagedi SporT, kes Rae Valla mängudel 2021/2022 hooajal võitis I koha 37 võistkonna seas! Aasta enne seda lõpetati II kohaga ja aasta varem III kohaga. Just see näitab meie jaoks asjaolu, et loorberitele puhkama ei jääda ja hea meeskonna juht leiab head tiimiliikmed ning  motiveerib neid endast kõike andma, olles sealjuures ka ise võrdselt võistkonnaliige: ta osales 12-st etapist 7-l.

2022 aasta teeb veel eriliseks see, et Bärbel pakkus läbi MTÜ Lagedi Alevikuseltsi tööd ka õpilasmalevale ja taaskord kogukonna heaks: tehti korda Lagedi keskuse bussipeatused: ta ostis kõik materjalid, taris need ise kohale, juhendas noori ning paigaldas pärast koos kahe kogukonnaliikmega bussipeatustesse. Justkui pisike asi, aga andis kogukonnas väga palju juurde. Samuti paari aasta tagune teadete tahvlite vahetus, mis tegi tänavapildi väga palju ilusamaks.

Tegelikkuses peakski rohkem tähelepanu pöörama väikestele, aga järjepidevatele sammudele. Turvatunne traditsiooniliste ja ka uute tegemiste näol on see, mida vajavad juba pikaaegsed elanikud ning ka uued tulijad, et kaks osapoolt kokku viia. See on tal hästi õnnestunud.

Vähemoluline ei ole asjaolu, et tema on loonud ja hoiab töös tänase Lagedi aleviku kodulehte www.lagedi.wordpress.com ja see on aktiivses kasutuses, sh ka uued arendused on antud lehte reklaaminud selles piirkonnas ning samuti on ta Facebookis Lagedi kogukonna eestvedaja. Ta on inimeste inimene, suhtlemisaldis, aktiivne, kaasav. Temaga on mitmed uued Lagedi elanikud ühendust võtnud, et kuidas saaks kaasa aidata kogukonna tegemistele ja lisaks on välja toodud asjaolu, et just koduleht on hea infoallikas Lagedi kui pärli kohta Rae vallas ja Tallinna ümbruses. Lisaks disainis ta Lagedile just veelgi suurema kogukonna tunde loomiseks “Minu LAGEDI” pusad, mis on väga populaarsed.

Bärbel on olnud Lagedi aleviku arengukava koostamise juures ning samuti oleme ette valmistamas Lagedi piirkonna üldplaneeringu uuendamist, kus ta kutsus kokku elanikud, kes kaasa tahaks rääkida ja korraldas vastavad töögrupid. Lisaks on võtnud südameasjaks korralik alevikuplats valmis teha, joonised ja plaanid on juba valmis, nüüd ootavad veel ees load ehituseks ja projektikirjutamise rahastuse saamiseks (LEADER).

Kuna Bärbel on ise noorsootöö taustaga ning on alati öelnud, et noorsootööd ei saa teha ilma kogukonna panuseta: noortekeskused peavad olema kogukonna keskused, noorsootöötajad on kogukonna liikmed, isegi kui nad ei ela selles asulas ning just nende mõtete ja ka aastate pikkuse töö tulemusel kutsuti ta osalema EANK (Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse) 20 aastapäeva paneeli – taaskord kogukonna eestvedajana ja kogutud näidete põhjal läbi oma kogemuse.

Bärbel on RVAKS-i (Rae valla alevike- ja külavanemate selts) liige ning annab panuse ka antud seltsi tegevusse nii kogukonna vaatest kui ka vallavalitsuse poolelt. Ta on korduvalt rõhutanud, et kõik valla küla- ja alevikuvanemad vajavad katust, kus ühiselt ideid, rõõme ja aeg-ajalt ka muresid kurta, koos õppida ja tervikuna läbi selle kogu valla külaelule väärtust veelgi enam juurde anda.

Mida me veel Bärbeli juures hindame: ajal mil Lagedil lõpetas tegevuse perearst (läks pensionile) ning uus arst kolis Jürisse, jäid kohapeal arstiabita paljud elanikud, kel puudus liikumisvõimalusi transpordi näol. Siis võttis ta kätte ning organiseeris seltskonna inimesi, kes oleksid valmis oma kogukonna liikmetele appi tulema. Ehk siis tema eestvedamisel tekkis grupp inimesi, kes vastavalt vajadustele ja võimalustele on valmis kogukonna liikmeid Jürisse perearsti juurde transportima. See huvigrupp on siiani olemas, kuigi teenuse vajajaid ei ole olnud palju. Teise sotsiaal/tervisevaldkonna puudutav panus tema poolt on ka Rae valla oma vähiravifondi konto avamine valla elanike jaoks: kindlasti on kõigil meeles veel väike tüdruk Annabel, kes vajas oma kurja haigusega voitlemiseks suurt summat ning vähiravifond “Kingitud Elu” talle appi tõttas. Sellest ajendatuna tuli aga Bärbeli koos sõpradega mõte kogukonna ja sõbrad kampaaniasse kaasata ning selle tulemusena on Rae vald esimene omavalitsus Eestis, kellel on oma elanikele loodud fond https://pealinn.ee/2017/11/21/julge-ja-vapper-tudruk-annabel-inspireeris-rae-valda-heategevuskampaaniat-algatama/.

Bärbel ei ole inimene kes ennast kiidab, alati pärast üritusi ja tegevusi toob ta esile oma meeskonna kaaslased ja nende panuse, kuid mitte kunagi ei maini ennast. Samas kogukonna liikmena saan öelda, et just see jääb ka tema juures silma: ta teab, et üksi ei suuda, kuid teab, et meeskonna juhtimiseks on vaja inimest, kes ei pea ennast paremaks kui ülejäänud meeskonna liikmed ja laseb neil särada. Nüüd on meie kogukonnal võimalus lasta temal särada, tänutäheks kogu tema panuse eest, mis ta on andnud ja mida ta veel tulevikus annab: 2020 aastal omistati Bärbelile kogukonna ettepanekul Kodanikupäeva aumärk, sel aastal soovime, et ta saaks kanda Harjumaa Sädeinimene 2022 tiitlit. Oleme siiralt tänulik, et selline inimene meie kogukonna liige ja eestvedaja on.

Aasta panustaja on Urmas Leeman. Urmas on Jüris asuva Lenne Sulgpallikeskuse asutaja. Kandidatuuri esitamisel kirjutati Urmasest: ei juhtu just tihti, et ühe eraettevõtte omanik on mõne spordiala nii suur fänn, et ehitab spordihalli tervele kogukonnale ja veel rohkematele inimestele. Seda tegi Urmas Leeman, kes on lasterõivaste tootja Lenne OÜ üks asutajatest ja omanikest.

2022. aastal avati Rae vallas Jüris Lenne Sulgpallikeskus. 3300 ruutmeetri suuruse 16 väljakuga keskuse hinnaks oli 4,5 miljonit eurot, mille ehitust rahastas Lenne OÜ. Urmas Leemanil ei ole seost Rae vallaga, siinse koha kasuks rääkis hea asukoht ning suur noorte osakaal rahvastikust. Rae vallale tõi uus keskus töökohti ning tulevikus kindlasti ka ettevõtluse ja majanduse arengu.

Sulgpallikeskus sai esimesest päevast hea hoo sisse, trennidesse registreeriti juba enne keskuse avamist. Sulgpallikeskuses tegutseb neljakordse olümpiakogemusega Raul Musta Sulgpallikool, kus toimuvad treeningud juba maast madalast, treeninggrupid on vanusele 4-19-aastat. Lisaks Mustale treenivad noori treenerid, kes kõik treeneritöös kogemustega ja Eestis absoluutses tipus. Sulgpallikool teeb koostööd ka Rae valla koolidega, kus õpilastele tutvustatakse sulgpalli ning koolivaheajal oli lastel võimalus osaleda tasuta treeningutel ja seda mitte vaid Rae valla noortel, vaid oodatud olid kõik soovijad. Julgeme uskuda, et tulevikus näeme uusi noori tippmängijaid, kes on oma sportlaskarjääri alustanud siitsamast Lenne Sulgpallikeskusest. Keskuse rajamine on toonud ka väga paljud täiskasvanud kas avastama uut spordiala või toonud vana hobi juurde tagasi. Sulgpallikeskuse olulisust näitab ka see, et tööpäeva õhtuti on kõik 16 väljakut töös ning nädalavahetustel toimuvad nii Eesti kui Baltimaade võistlused. Lisaks väljakutele, soojendusalale, saunale ja klubiruumidele on keskuses sulgpallivarustuse pood ning mängutuba lastele.

Lenne Sulgpallihall ei ole ehitatud vaid Rae valla elanikele, treeningutel ja võistlustel osalevad inimesed nii Tallinnast, naabervaldadest kui mujalt Eestist ja välisriikidest. Uus sulgpallihall on suur panus kogu Harjumaa ja laiemalt kogu Eesti spordiellu.

Lisaks kvaliteetsetele rõivastele, panustab Urmas Leeman ja Lenne ka noorte tervisesse ja arengusse. Tänu Urmase otsusele minna kaasa ideega sulgpallikeskuse loomisest ning veel enamgi, võtta suur rahaline risk ehitust rahastades, näitab see kui innustavalt on võimalik panustada kohaliku elu ning Harjumaa majandusarengusse. Rae Vallavalitsuses on Urmas Leeman pälvinud oma tegevusega suure lugupidamise ning oleme tema panuse eest väga tänulikud.

Aasta vabaühendus on Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Selts. Kandidatuuri esitamisel kirjutati RVAKS-ist: Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Selts (RVAKS) asutati 22. aprillil 2002.a. Selts ühendab Rae valla 27 küla ja 5 aleviku praegusi ja endisi küla/alevikuvanemaid, kokku on liikmeid üle 50. RVAKSi eesmärkideks on külade ja alevike arengu toetamine, elanike huvide ja vajaduste kaitsmine, koolitamine ja nõustamine ning osalemine külaliikumist toetavates projektides.
* RVAKS kaasab uusi külavanemaid ja annab neile üle külavanema statuudi ehk info külavanemaks olemise kohta;
* viib läbi igakuiseid külavanemate infotunde, sh kutsub esinema külalisi kasulikel teemadel;
* toetab ja nõustab liikmeid ja külaseltse projektitoetuste taotlemisel;
* korraldab liikmetele iga-aastaseid kogemus- ja õppereise;
* külaelu kui ühe parima elustiili propageerimiseks korraldatakse RVAKSi toel igal suvel Rae valla külade päeva;
* RVAKS on toeks külaseltsidele ja külaaktiividele nende säravate ideede teostamisel kodukohas.

RVAKSil on tihe ja tõhus koostöö Rae vallavalitsusega. Külaliikumine on Rae vallavalitsuse poolt ka ametlikult tunnustatud, kuna valla põhimääruses on eraldi külavanema statuuti puudutav peatükk. Lisaks toetab Rae vald seltsi kaudu külade sündmuste korraldamist. RVAKSi tegevust rahastab Rae Vallavalitsus oma eelarvest. Külade arendamiseks on kasutusel nn pearaha süsteem – igale külale on RVAKSi eelarves ettenähtu baasraha ja lisaraha külasse või alevikku registreeritud elanike arvu alusel. Eraldi on RVAKSi eelarves ettenähtud summad küladele omaosaluse tasumiseks kohaliku omaalgatuse programmis, külade päeva korraldamiseks ja koolitusteks. RVAKS on Rae vallale arvestatav ja oluline partner nii külaliikumise edendamisel kui ka kahepoolse infovahetuse (nii jooksev kui strateegiline) mõttes.

Selts korraldab igal kuul alevike- ja külavanematele infotunni, kus antakse ülevaade Rae vallavalitsuses ja volikogus toimuvast, samuti arutatakse päevakajalisi probleeme. Infotundides käivad külalistena ka valla erinevate valdkondade esindajad – heakorra, teehoiu, kultuuri jm spetsialistid.

RVAKSi rahastusel toimub igal aastal Rae valla külade päev. Külad panevad meeskonnad kokku, toimuvad meelelahutuslikud jõukatsumised – võisteldakse nii omavahel, aga teinekord ka vallavalitsuse esindajatega, saab osa laadamelust ja meeleolukast kultuuriprogrammist. Võitja saab endale au korraldada järgmise aasta Rae valla külade päev. Seltsi omatuludeks on liikmemaksud ja üritustel osalejate omapanused.

RVAKS on Kodukant Harjumaa liige ning teeb aktiivset koostööd Harju Ettevõtlus- ja Arengukeskususega (HEAK). Viimase aasta jooksul sai teoks koostöö Ida-Virumaa Integratsioonikeskusega (IVIK) projekti “Piirid ja paarid” raames. RVAKSi tuuakse sageli eeskujuks külaliikumises mujal Eestis.

Tänavu tähistas RVAKS 20. tegutsemise aastapäeva. Külavanemad hindavad RVAKSi kõrgelt kui ühendavat katusorganisatsiooni ja külaelu edendamise tugisammast. RVAKS on väga heades kätes. Praegune RVAKSi juhatuse esimees Aivar Aasamäe pälvis 2020. aastal Harjumaa Aasta sädeinimese tiitli. Rae vallale on RVAKS väga heaks partneriks, kes aitab koondada kogukondade vajadused ja murekohad ning osaleb koostöös vallavalitsusega lahenduste leidmisel.

Parim Leader ettevõtlusprojekt on Lilleoru Keskuse arendamine. Kandidatuuri esitamisel kirjutati Lilleoru Keskusest: Lilleoru MTÜ loodi 2001. aastal õppekeskuse arendamiseks ja tegevuste paremaks korraldamiseks. Oma tegevustega soovib Lilleoru keskus kaasa aidata inimese teadlikule ja terviklikule arengule ning selleks luuakse ja arendatakse Lilleorus erilist õppekeskkonda ning õppimisvõimalusi. Keskuse üldisem eesmärk on teadlikkuse, humaansuse ja jätkusuutliku eluviisi laiem levik kogu maailmas.

Juba 21 aastat on keskust ehitatud, laiendatud ja arendatud puhtalt vabatahtlike eestvedamisel. Tegevusi ja arengut rahastatakse peamiselt regulaarse õppetegevuse ja kursuste tuludest, liikmemaksudest, annetustest ning fonditoetustest. Alates 2010. aastast on Lilleoru esitanud LEADER-isse 9 projekti (neist 6 projekti 2016-2022 taotlusperioodil). Kõik projektid on alati edukalt ka ellu viidud ning tulemusi võib Lilleoru keskuses oma silmaga näha.

Lilleoru projektid 2016-2022 (elluviidud):

1. TEHNOLOOGILISED SEADMED LILLEORU UUELE KÜLASTUS- JA KOOLITUSKESKUSELE
I meede, 2016, toetussumma 59 651 eurot
2. VENTILATSIOONISEADMED LILLEORU KÜLASTUS- JA KOOLITUSKESKUSELE
I meede, 2017, toetussumma 69 822 eurot
3. Lilleoru uue külastus- ja koolituskeskuse sisustus
I meede, 2018, toetussumma 69 762 eurot
4. Enesejuhtimise oskuste ja keskkonnateadliku ettevõtlikkuse programm koolidele
II meede, 2019, toetussumma 19 926 eurot
5. Lilleoru turismiteenuste arendamine
I meede, 2022, toetussumma 50 651 eurot
6. Lilleoru kontaktivabade teenuste arendamine
V meede, 2021, toetussumma 7996 eurot

Põhjendus, miks on see projekt tunnustuse vääriline:

Lilleoru keskuse aastakümneid kestnud järjekindel ja eesmärgistatud arendamine on kodanikualgatuse ja vabaühenduse toimimise suurepäraseks näiteks. Ettevõtluse jaoks asutati ka Lilleoru Keskus OÜ. Keskus koondab suure hulga teenuseid –  erinevaid teraapiaid, olemas on kohvik, pood ja pakutakse majutust. Lilleoru õppekeskuses toimetab Lilleoru põhikool ning Practical Consciousness kool. Keskus on ehitatud vaid säästlikke lahendusi kasutades ning aiapidamises rakendatakse permakultuuri. Keskus on avatud iga päev ning soovijatel on võimalus osaleda erinevatel koolitustel ja praktikatel või lihtsalt jalutada ringi Lilleoru kaunil ja harmoonilisel territooriumil. Keskus on hästi tuntud ka rahvusvahelisel tasandil.

Pildil 1: aasta panustaja Urmas Leeman
Pildil 2: parima Leader ettevõtlusprojekti Lilleoru Keskus esindaja
Pildil 3: aasta sädeinimene Bärbel Salumäe
Pildil 4: aasta vabaühendus RVAKS

Pildid: Rene Mitt