Juulis betoneeritakse Rail Baltica Põrguvälja viadukti tekiplaat

Rail Baltica Põrguvälja tee maanteeviadukti ehitamine Rae vallas on jõudnud vaheetappi: algab sillateki ehitus ja jätkatakse teedeehitustöödega. Järveküla ja Jüri asumit ühendav tee plaanitakse autoliiklusele avada hilissügisel. 

Eesti juhtiv teedeehitus- ja korrashoiu ettevõte Verston alustas koostöös Järelpinge Inseneribürooga Põrguvälja tee maanteeviadukti ehitamist eelmise aasta detsembris. Esmalt viidi viaduktile ettejääv vee- ja kanalisatsioonitrass ajutiselt 50 meetrit teest eemale. Lisaks rajati jalakäijatele ja ratturitele ajutine kergliiklustee, et neil oleks töötsoonist ohutu möödapääs.  

Jaanuarist alates kuni viadukti valmimiseni on Põrguvälja teelõik 6,9-7,6 kilomeetril autoliiklusele suletud. Ehitusperioodil on ligipääs Jüri tehnoparki Tartu maanteelt Pildiküla Olerexi juurest või Jüri ringtee kaudu. Koostöös MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega suunati ka sealne bussiliiklus veidi muudetud marsruudile. Tööde ajaks suleti Lehmja kooli bussipeatus ning Sinikivi Tallinna-suunaline bussipeatus. Seetõttu teenindab praegu Sinikivi Jüri-suunaline peatus ka pealinna poole sõitvaid busse.  

Suuremad koormaveod on tehtud 

„Viadukt valmib tähtajaks novembri alguses,“ kinnitas Verstoni projektijuht Marek Aun. Tema sõnul väheneb nüüd ka ehitustöödega seotud liikluskoormus, sest enam ei ole vaja transportida suuri killustiku- ja liivakoormaid.  

Projekt eeldas suuri kaevetöid, kuna Rail Baltica raudtee hakkab kulgema Põrguvälja tee alt läbi. Selleks kaevati tee alla süvend ja betooniti 12 meetri pikkused viaduktipostid. Süvendi kaevamiseks tuli objektil teha märtsi lõpus ja aprilli alguses ka lõhkamistöid. „Informeerisime sellest eelnevalt kohalikku omavalitsust ja objekti läheduses asuvaid ettevõtteid ning elanikke. Tänapäeval toimub lõhkamine väga summutatult ning sellele eelnev hoiatussignaal on isegi valjem kui pauk ise,“ ütles Verstoni töödejuht Kenno Heinla. 

Kuna tulevase raudtee alt hakkab kulgema ka sidetrass, siis paigaldati sideliinid kinnisel meetodil suundpuurimisega 15 meetri sügavusele. „Paas antud sügavusel osutus arvatust kõvemaks, mistõttu kulus puurimistöödele planeeritust rohkem aega,“ tõdes Aun. 

Viadukti ehitusega alustati aprillis ja selle alusehitus valmis maikuus, millega lõpetati  postide ja maasammaste ehitus. „Juunis alustasime sillateki ehitusega,  paigaldades selle toestuse ja raketise ning praegu toimub sarrustamine, et juuli lõpus viadukti tekk betoonida,“ selgitas Järelpinge Inseneribüroo juhatuse liige Aivar-Oskar Saar. Viadukti pikkus jääb alla 80 meetri ja selle teki betoonimiseks kulub ligi 1000 m3 betooni. 

Septembris asfalteeritakse 

Verstoni projektijuhi sõnul on suve teise poolde planeeritud killustikualuse ehitamine mõlemale poole viadukti ning sinna asfaldi aluskihi paigaldamine, kokku ligi 400 meetrit. Septembris, pärast sillateki valmimist paigaldatakse asfaltkatte pealmine kiht kogu objekti ulatuses. Riigihankelepingu järgi peab viadukt olema valmis hiljemalt 2024. aasta novembriks. 

Viadukti maksumuseks kokku on 2,8 miljonit eurot, mille osas tegid ühispakkumuse Verston ja Järelpinge Inseneribüroo. Tööde tellijaks on Transpordiamet ja finantseerija Rail Baltic Estonia. Verstoni ja Järelpinge Inseneribüroo jaoks on Põrguvälja viadukt esimene rajatav Rail Baltica projekt. Lisaks alustasid ettevõtted tänavu Raplamaal Rail Baltica Juula ja Alu maanteeviadukti ning Kodila raudteesilla ehitamist. Maikuus alustati  Rail Baltica Rapla maakonna põhitrassi I ja II etapi ehitusega. 

 2010. aastal tegevust alustanud Verston on kasvanud Eesti juhtivaks teedeehituse ja korrashoiu täisteenust pakkuvaks ettevõtteks, mis panustab valdkonna arengusse, kaasajastamisse ning efektiivsuse suurendamisse.  Verston on seadnud ambitsioonika eesmärgi saada Euroopa juhtivaks ettevõtteks kestliku ja multimodaalse taristu rajamisel. Kümne aastaga soovitakse kasvada miljardiettevõtteks ja vähendada ettevõtte tegevusest tekkivaid CO2 emissioone vähemalt 80%. 

Ettevõte on koos partneritega ehitanud mitu riigile olulist objekti, näiteks Reidi tee Tallinnas, kommunismiohvrite memoriaali taristu, Saarde tuulepargi teedetaristu, Tallinna ja Ämari lennujaama laiendused, asfalteerinud Tartu maantee Võõbu-Mäo neljarealised lõigud. Suurematest objektidest on praegu töös Sopi-Tootsi tuulepargi teedetaristu rajamine ja Pärnu-Uulu neljarealise teelõigu ehitus, samuti Rail Baltica objektid. Ettevõte annab tööd ligi 330 inimesele. Oma tegevusvaldkonnas on Verston esimene ehitusettevõte, kes liitus Rohetiigriga. 

Kohalik ettevõtja: Rail Baltica on valla ettevõtetele kasulik 
Verstoni projektijuhi Marek Auna sõnul annavad ehitajad endast parima, et ehitustööd võimalikult vähe häiriksid piirkonna elanike igapäevast elu ja seal tegutsevate ettevõtete toimetamist. Rajatava viadukti vahetus läheduses asuvatele ettevõtetele Maag Food, Instwork, Atlas Tehnika ning eramajale aadressil Põrguvälja 25c on kogu ehitustööde ajaks tagatud takistusteta ligipääs. 

Maag Food OÜ juhatuse liikme Sven Soomani sõnul pääsevad nende kliendid ja töötajad ettevõtte territooriumile Tallinna poolt ligi. „Põrguvälja viadukti ehitus ei ole otseselt meie tegevust takistanud, aga eks iga ümbersõit tekitab teatavat ebamugavust. Tänaseks on töötajad liiklusmuudatustega juba harjunud,“ lisas Sooman. Tema sõnul tegi Verston nende palvel keelumärgi juurde isegi sildi „Lubatud Maag Food töötajatele ja koostööpartneritele“. Soomani kinnitusel on ehitaja kinni pidanud kõikidest kokkulepetest ning ka enne lõhkamistöid hoiatati neid ette. „Kuna me asume rajatavast viaduktist vaid 200 meetri kaugusel, siis oli lõhkamine küll häiriv, aga ei midagi hullu,“ tõdes ta.  

Soomani sõnul saab nende ettevõte Rail Baltica raudteest ka tulevikus kasu. Nimelt plaanib Rae vald Assakule transpordisõlme, kus lisaks rongile hakkavad peatuma maakondlikud bussid, et luua mugav võimalus ümberistumisteks. „Igasugune täiendav transpordivõimalus toob meile kindlasti kasu, sest Assakule pole just lihtne ühistranspordiga pääseda,“ selgitas ta.  

Ehitustöödega seotud küsimusi võib esitada e-posti aadressil: marek.aun@verston.ee 

Viaduktile tehti Eestis ainulaadne mõõtmine 
Verston mõõtis esimese taristuettevõttena Eestis ära enda tegevusest tekkiva süsinikujalajälje ja jälgib regulaarselt selle muutumist ajas. Eesmärk on igal aastal vähendada ettevõtte tegevuse CO2 emissioone vähemalt 10%. Verstoni töödejuht Kenno Heinla tegi Põrguvälja maanteeviadukti ehitusest Tallinna Tehnikakõrgkoolis bakalaureusetöö, arvutades selle objekti põhjal välja peatöövõtja ehitustegevuse süsiniku jalajälje hinnangulise koguse. 

„Kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis Põrguvälja viadukti ehitusega kaasneb, on 842 tonni. Kuna tegin arvutused projekti eelarve põhjal, siis on tulemus hinnanguline,“ ütles Heinla. See on praegu ainus viadukt Eestis, mille ehitamise süsiniku jalajälg on välja arvutatud. Heinla kaitses lõputöö hindele „5“.  

Kuna Verston on viimastel aastatel investeerinud miljoneid eurosid keskkonnasäästlikku tehnikasse, siis see mõjutas positiivselt ka CO2 emissiooni näitajaid Põrguvälja viadukti ehitamisel. Näiteks on uute raskeveokite Euro 6 saastenormide piirmääradele vastavate mootorite tahkete osakeste heitkogus eelmise põlvkonna jõuallikatest ligi 67% ning lämmastikoksiidide heitkogus koguni 80% väiksem.  

Heinla sõnul muudab ehitamise keskkonnasäästlikumaks olemasolevate materjalide taaskasutamine. Vähendades pinnase edasi-tagasi transportimist, vähenevad märkimisväärselt ka sellest  tekkivad CO2  kogused. Verston soovis Põrguvälja viadukti kogu vajamineva killustiku toota kohapeal väljakaevatavast paekivist. Paraku ei saanud kohalikku materjali killustikuna kasutada, kuna selle kvaliteet ei vastanud projektis sätestatud nõuetele. Selle asemel võeti eesmärgiks hankida vajaminevaid materjale ehitusobjektile võimalikult lähedal asuvatest karjääridest. 

Värskelt ülikooli lõpetanud Heinla käis kooli ajal kolmel korral Verstonis praktikal, kuni jäigi sinna tööle. Tema sõnul pakub Põrguvälja viadukti ehitus talle väga erinevaid kogemusi ja annab uusi oskusi, mida edaspidi oma töös kasutada.

FOTOD: 

Põrguvälja ehitus 1:  Rail Baltica Põrguvälja tee maanteeviadukti ehitustööd juunis 2024.  
Põrguvälja ehitus 2: Ehitust juhtiva teedeehitus- ja korrashoiu ettevõtte Verston töödejuht Kenno Heinla (vasakult), projektijuht Marek Aun ja objektijuht Karl Kristjan Smitt. 
Põrguvälja ehitus 3: Maanteeviadukt saab valmis hiljemalt selle aasta novembriks.  
Põrguvälja ehitus 4: Viadukti ehitusega alustati aprillis ja selle alusehitus valmis maikuus, millega lõpetati  postide ja maasammaste ehitus.