Kuidas kriisiks valmis olla?

Elanike kriisivalmisoleku uuringu tulemusena on Eesti elanike teadmised hädaolukordade osas veidi paranenud – seda nii teadmiste, tegevuste kui ka oskuste osas. Samas on aga Eesti elanikel 7 päeva kriisivarude seis veidi halvenenud. Seega võib öelda, et Eesti elanike valmisolek kriisideks on endiselt ebapiisav.

Soovitused:

Varu koju oma pere jaoks piisav kogus joogivett, ravimeid ja toitu ning arvesta ka koduloomadega. Toitu varudes soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ning mis ei rikne liiga kiiresti.
Varu koju taskulamp või patarei toitel lamp, varupatareid, küünlad ja tikud.
Varu koju piisav kogus sularaha.
Veendu, et su telefon, arvuti vm nutiseade on tugeva parooliga kaitstud. Võimalusel kasuta 2-astmelist autentimist. Ära ava kahtlaseid linke ega anna oma isikuandmeid ja paroole ei telefoni ega e-kirja teel mitte kellelegi. Kui sul tekib kahtlus, siis teavita politseid.
Kontrolli, et sõiduautol oleks paak alati pooltäis.
Soeta endale patareide, dünamo või päikesepatareidega töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.
Mõtle läbi, kas Sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada ja lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate. Arvesta seejuures, et kriisi korral ei pruugi tavapärased sidevahendid toimida.
Koosta loetelu naabri, kogukonna olulisimate isikute ning omavalitsuse ja riigi asjaomastest kontaktandmetest, et saaksid kriisi ajal kiiresti ja tõhusalt tegutseda.
Hoia akupank alati laetuna, et saaksid vajaduse korral mobiiltelefoni laadida.
Võimalusel hoia autos mobiilitelefoni laadija, teede atlas, lumelabidas, soe tekk ja taskulamp.
Kontrolli enda ja oma lähedaste ID-kaardi kehtivust, vajadusel alusta pikendamist.
Mõtle läbi, kuhu või kelle juurde sa saad minna, kui oma kodus mingil põhjusel olla ei saa (näiteks elektrikatkestus).
 

Rae valla IT-juht Hannes Raimetsa soovitused seoses küberrünnakuga

Seoses äreva olukorraga Ukrainas ja maailmas on suur oht sattuda ka Eesti riigiasutustel, töötajatel, aga ka tavakodanikel küberrünnakute alla. Kuna me oleme e-riik, siis oleme selle võrra ka rohkem halvatavamad.

Mida saate teha ja mida tasuks tähele panna?

·        Vaadake üle oma paroolid, et need oleksid nn tugevad (suured tähed, numbrid ja sümbolid).

·        2007. aastal toimunud küberrünnakus Eesti vastu olid maas lisaks riiklikele teenustele ka Sertifitseerimiskeskus ehk ID-kaardiga autentimine ei toiminud. Seega soovitame üle vaadata oma eluksvajalikud teenused – kas sinna on võimalik vajadusel saada parooliga ligi, kui on, siis tugevdada paroole.

·        Vältige igasuguseid linke (interneti avarustes, e-mailides jn), mille päritolus te kindlat ei ole.

·        Internetis maksete tegemisel veenduge alati, et lehekülje aadress hakkaks HTTPS:// (seda tasub ka muul ajal jälgida).

Turvalisus algab meist endist ning seetõttu on oluline, et igaüks hoolitseks nii enda kui ka oma pere kriisideks valmisoleku eest. Samuti on oluline, et kõik inimesed aitaksid teineteist ning pööraksid tähelepanu ka oma lähedaste valmisolekule. Päästeamet on koostanud juhised kriisiolukordadeks ja nendeks valmistumiseks.

Need on leitavad Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee/et/haedaolukorraks-valmisolek-1 . Kriisiinfot tasub vaadata ka valitsuse kommunikatsioonibüroo poolt hallatavalt https://kriis.ee/ lehel.