Milliseid teadmisi annab meile Rae valla ahjusoe liikuvusuuring?

2024. aasta suvel alustasime koos Liikuvusagentuuri ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga Rae valla liikuvusuuringu ja -kava koostamist. Uuringu eesmärk oli kaardistada Rae valla liikuvusvõimaluste- ja probleemide hetkeolukord. Uuringu fookuses olid jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumise võimalused, kuna need liikumisviisid on kestlikud ja võimaldavad igas vanuses elanikel iseseisvalt liikuda. Uuringu raames viisime muuhulgas läbi küsitlused elanike, ettevõtjate ja koolilastega, vaatasime üle jalg- ja jalgrattateede võrgustiku ning vaatasime mobiili positsioneerimisandmetest kust, kuhu ja millal meie vallas liigutakse.  

Sügisel vastas 1295 Rae valla täiskasvanud elanikku liikuvusuuringu küsitlusele. Küsitluse tulemusest saame järeldada, et 80% Rae valla elanikest liigub igapäevaselt tööle ja koju sõiduautoga. Kõige sagedamini liiguvad autoga mehed, 45–64-aastased ning kooliealiste laste vanemad.  Ühistranspordiga liigub 8% elanikest ning kõige rohkem kasutavad ühistranspordi Lagedi elanikud. Jalgrattaga liigub pidevalt tööle ja koju 5% elanikest.  

Lapsevanemad vastasid lisaks ka küsimustele, mis puudutasid nende laste liikumisi. Selle põhjal saime teada, et 37% lapsi viiakse kooli autoga. 15% lapsi liigub kooli jalgsi ning 22% jalgrattaga. Jüris ja Lagedil liigutakse rohkem jalgrattaga, Vaidas ja Peetris rohkem jalgsi. Ühistransporti kasutab kooli jõudmiseks 25% lastest.  

Üks kõige olulisemaid eesmärke liikuvuse arendamisel Rae vallas on laste turvalise ja iseseisva liikumise võimaldamine. Harjumused, mille omandame lapsepõlves, kanduvad tihti üle täiskasvanuikka. See tähendab, et kui lapsed on harjunud jalgsi, rattaga või ühistranspordiga koolis käima, siis võimalusel valivad nad need liikumisviisid ka tööle minekuks. Aktiivne liikumine just kooli ja kodu vahel on lastele äärmiselt oluline, kuna see aitab tagada päevas piisava aktiivse liikumise. Laps jõuab kooli värskema peaga ning tema vastuvõtlikkus uute teadmiste jaoks on tunduvalt parem kui otse autost koolipinki istudes. Kui laps saab iseseisvalt liikuda, on ka lapsevanemal rohkem aega oma tegemistele keskenduda.  

Liikuvusuuringu raames vaatasime ka täpsemalt, kui turvaline on laste koolitee. Selleks kaardistasid eksperdid kõik Rae valla teed ning hindasid, kas teed on laste iseseisvaks liikumiseks sobilikud või mitte. Sellise kaardistuse põhjal selguvad prioriteetsed kohad, kus tuleb eelisjärjekorras rajada eraldiseisvad jalgratta- ja jalgteid, luua ohutuid teedeületuskohti vms. Mida lähemal on probleemne koht koolile, seda olulisem on selle parendamine, kuna seal koonduvad paljude laste kooliteed.  

Liikuvusuuringu põhjal valmib liikuvuskava. See on dokument, milles eksperdid teevad ettepanekuid jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liikumise võimaluste parendamiseks meie vallas. Samuti annab see juhiseid, kuhu võiks Rae vallas elamuid ja teenuseid juurde tulla. Nii saame tuua inimesi lähemale olemasolevatele liikumisvõimalustele, näiteks Lagedi rongijaamale, või rajada teenuseid sinna, kus on inimesed, kuid puuduvad mõned olulised teenused, mille tarbimiseks peavad elanikud täna pikki vahemaid läbima. 2025. aastal töötame liikuvuskava ettepanekud läbi koos kohaliku kogukonnaga, et sellest saaks meie ühine kava, mille alusel lähiaastatel liikuvuse investeeringuid ja tegevusi planeerida.  

Foto: Õnne Kask