President tunnustas õpetaja Sirje Kuurbergi elutööd teenetemärgiga

President Alar Karis tunnustas iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärgiga teiste seas Rae valla pikaajalist õpetajat ja koduloouurijat Sirje Kuurbergi.

Tartu Ülikoolis omandatud eesti filoloogi haridusega Sirje Kuurberg on täna kultuuriloo õpetaja Rae Gümnaasiumis. Enne seda õpetas ta palju aastaid eesti keelt ja kirjandust ning hiljem ka kultuurilugu Jüri Gümnaasiumis. Ta on pikima staažiga õpetaja Eestis, kes esimest korda astus õpilaste ette juba 1957. aastal ehk 68 aastat tagasi.

Sirje on olnud algusest peale ka riigieksami kirjandite hindamiskomisjonis, samuti tuntud ja tunnustatud õpilaste uurimistööde juhendaja. Jüri Gümnaasiumis oli ta ka mitme noore õpetaja mentor. 

Varasemalt on Sirjet tunnustatud Harjumaa aasta õpetaja aunimetusega aastal 2000. Samuti on ta Rae valla aukodanik ja teeneteplaadi omanik aastast 2013.

Lapsena oli Sirjel kaks unistust ja ta soovis saada kas lastearstiks või õpetajaks. Saatus tahtis nii, et Sirjest sai õpetaja ja õpetamisest kujunes tema elutöö. Nüüd tunnustas president Alar Karis seda Valgetähe V klassi teenetemärgiga, mille eest on Sirje siiralt tänulik: elutöö märkamine puudutas teda sügavalt.

Noore õpetajana töötas Sirje Raasiku Koolis. Tema esimesed õpilased lõpetasid kooli 1965. aastal ja kohtuvad oma endise õpetajaga siiani igal aastal alates sellest ajast, kui jäid pensionile. Koos käiakse koolimaja juures ja kalmistul, kus pannakse küünlaid neile, keda enam meie hulgas pole.

Kultuurilugu tuli eesti keele ja kirjanduse õpetajast Sirje ellu juhuse tõttu. Kuna Jürist ei olnud kirjutatud ühtegi raamatut ja paljudel teistel asulatel oli oma raamat olemas, tehti Sirjele vallavalitsusest ettepanek raamatu koostamiseks. Sellise raamatu kirjutamine on suur ja raske töö, mistõttu pakkus vald võimalust, et Sirje hakkaks eesti keele ja kirjanduse kõrval õpetama koolis ka kultuurilugu ja kasutaks õpilaste abi kohalike lugude kogumisel. Nii ka läks ja 2014. aastal valmis Jüri aleviku lugu „Kahel pool tammikut“.

Kultuuriloo tunde viib Sirje aga läbi tänaseni. Talle teeb rõõmu, kuidas õpilased tulevad kõigega kaasa ja alati on igas klassi neid, kes huviga lugusid kuulavad. 

Sirje suhtumise õpetajaametisse võtab hästi kokku tema vastus Eesti Päevalehe küsimusele mõni aasta tagasi, kui ajakirjanik küsis temalt mõnd head soovitust noortele alustavatele õpetajatele. Sirje vastas tookord nii: „Püüdke teha võimalikult südamega. Lapsed tegelikult saavad sellest aru. Tuleb olla pühendunud, range enesedistsipliiniga.“

Foto: Priit Mürk / ERR

Teksti koostamisel kasutatud artiklid:

Orav, Anna-Teele. Eesti vanim ja noorim õpetaja nõustuvad paljuski: õpilaste naljakad kommentaarid teevad tunnid elavamaks. Eesti Päevaleht 16.09.2022.

Õunmaa, Oliver. Eesti vanim õpetaja: tänapäeva õpilased on julgemad ja täiskasvanumad kui nõukogude aja noored. Maaleht 26.01.2025.