Rae vald tähistab tänavu 160. aastapäeva

Käesoleval aastal tähistab Rae vald oma 160. aastapäeva ja seetõttu on kõik vallas aset leidvad sündmused veidi juubelihõngulised. Kindlasti tavapärasest erilisemal viisil toimub valla taasasutamise 35. aastapäeva tähistamine juulikuus ja valla 160. aastapäeva pidustused novembris. Tulemas on ka mitmeid muid sündmusi ja tähistamisi üle valla – kõigist neist lähemalt juba edas-
pidi valla infokanalites.

Kuidas sai Rae vald alguse?

Tänane Rae vald loeb oma alguse kuupäevaks 23.11.1866.

23. novembril 1866 kogunesid Rae mõisavalla taluperemehed, talurentnikud ning maata meeste esindajad esimest korda valla täiskogule ehk kogukonnaliikmete üldkoosolekule.

Täiskogu ülesandeks oli valida 01.10.1866 kehtima hakanud talurahvaseaduse kohaselt vallale esmakordselt uus esindusorgan: volikogu ehk volimeeste kogu ning selle asendusliikmed. Samuti tuli ametisse valida uus vallatalitaja ja tema abid. Rae vallavolikogu protokolli kohaselt osutusid valituks: peatalitaja (vallavanem) – Jaan Lustvärk; talitaja abid (abivallavanemad) – Hans Tammann, Madis Luikmann ja Jaan Vitismann.

Vallavolikogu liikmeid ehk volimehi valiti kaheksa: Anton Koolberg, Madis Luikmann, Juhan Promann, Tõnu Luikmann, Hans Karmann, Jüri Remmel, Hans Puu, Hans Kingsepp. Asendusliikmeteks valiti: Hans Kööba, Hans Roosmann, Jaan Vitismann, Hans Tammann, Hans Potter, Abram Malsroos, Jüri Pill, Mikk Looperk.

Lisaks oli ametis palgaline vallakirjutaja (tänapäevases mõistes vallasekretär). Tema ülesanne oli kirjaoskajana sisuliselt kogu asjaajamiskorraldus: protokollide ja registrite kirjutamine ning suhtlus riigivõimudega. 23. aprillist 1867 sõlmiti tööleping vallakirjutaja ametikohale Joh. Lud. Mühlbachiga.

Vallavolikogu korraldas aga valla majanduselu: vallamaksude määramine ja kogumine, vajadusel laenude otsustamine, palgaliste värbamine ja ülalpidamine (kooliõpetajad, kooliteenijad, vallakäskjalg), koolide, vallamajade ja muude ühiskondlike hoonete-rajatiste ehitamine, kogukonnaliikmete ja vallavaeste   hoolekanne jne. Samuti toimis volikogu valla-
ametnike töö järelevalve- ja kontrollorganina. Vallaliikmete minimaalne arv oli 200 meeshinge ning soovi korral võisid vallad teineteisega liituda ja vajadusel taas liidust lahkuda.

1891. aastal ühendati Balti vallakohtute seaduse alusel Rae vallaga piirkonna ülejäänud mõisavallad: Lagedi, Aruküla, Arovalla, Kautjala, Vaida ja Jüri kirikumõis. 1919. aastal liideti Rae vallaga Pajupea küla.

II maailmasõja järgselt, aastatel 1945–1950, kaotati vallad ja moodustati külanõukogud, mille all hakkasid tegutsema kolhoosid ja sovhoosid. Haldusorganite nime muutuse kaudu muutusid haldusterritooriumi piirid ning Sommerlingi külanõukogu ala kasvas 1970. aastatel Tšapajevi kolhoosi koosseisu kuulunud Suursoo, Urvaste ja Salu külade ning Mitšurini nimelisse kolhoosi kuulunud Mõigu, Järveküla, Peetri ja Kurna külade võrra. 1991. aastal likvideeriti Sommerlingi külanõukogu järglane Rae külanõukogu ja 11. juulil moodustus Rae vald.

Kasutatud allikad: Rae valla kodulooveeb, Rae Sõnumite erinumber „Rae vald 150“.

Juubeliaastat aitab tähistada ja meeles hoida spetsiaalne logo „Rae vald 160“.

Detail vallavolikogu protokollist. Allikas: Rahvusarhiiv