Rail Baltica Assaku maanteeviadukti avamine

Uut maanteeviadukti, mille alt hakkab kulgema tulevane Rail Baltica raudtee, hakati Rae vallas Assakul Tallinna–Tartu maanteel ehitama tänavu aprillis. Assaku viadukt on teine Rail Baltica maanteeviadukt pärast Saustinõmme viadukti, mis valmis Transpordiameti ja Rail Baltica koostööna. Rail Baltica raudteetrass ristub Tallinna–Tartu maantee ehk Eesti ühe kõige tihedama liikluskoormusega teega. Kuna ehitustööd käisid teelõigu mõlemal sõidusuunal, siis liikluskorralduse muudatusena ehitati ajutine 2 + 1 tee, millel kehtis kiirusepiirang 50 km/h. Ajutisel teel oli muutsuunaline liikluslahendus – hommikusel tipptunnil olid avatud kaks sõidurada Tartu–Tallinna suunal ning õhtusel tipptunnil vastupidisel suunal. 

Maanteeviadukti valmimise lepinguliseks tähtajaks oli 2023. aasta oktoober, ent hea koostöö ja sujuva ehitamise tulemusena olime ajagraafikust pea aastajagu ees – viadukt avati liiklejatele Tallinnasse suunduvatel sõiduradadel tänavu 11. novembril ning Tallinnast väljuval suunal 15. novembril,“ kirjeldab ehituse peatöövõtja AS-i TREV-2 Grupi projektijuht Tanel Tammemägi. Tööd ehitusobjektil algasid ajutise ümbersõidutee rajamisega Tallinna–Tartu maantee kõrvale, misjärel freesiti üles senisel teel olnud asfaltkate ning alustati kaeve- ning vaiatöödega. „Vaiatöödega paralleelselt olid meie ehitajad ametis viadukti kaldasammaste armeerimise ja betoneerimisega,“ räägib Tanel Tammemägi tööde käigust. „Suve keskpaigas, kaldasammaste valmides, alustati ka tekiplaadi raketise ehitamisega ning mõlemad tekiplaadid said betoneeritud septembri keskpaigaks. Seejärel saime alustada maantee teekonstruktsioonide ehitamisega.“ Uus viadukt kaeti asfaldiga oktoobri keskpaigas ja sellega olid Tammemägi sõnul suuremahulisemad tööd Assaku viadukti ehitusel lõpetatud. „Viimasteks töödeks jäid viadukti ja maantee ohutuspiirete paigaldamine, teekatte markeerimistööd ning heakorratööde viimistlemine,“lisas ta.

Liiklusskeem vajas harjumist

Ehituse ajal kehtis ehitataval lõigul muutsuunaline 2 + 1 liikluslahendus ehk hommikul olid avatud kaks Tallinna suunduvat sõidurada ning pärastlõunal ja õhtul omakorda kaks Tallinnast välja suunduvat rada. Küsimusele, kas ümberkaudseid elanikke uue viadukti ehitus kuidagi häiris, vastas Rae vallas elav Maris, et ajutiselt kehtinud liikluskorraldus vajas küll esialgu harjumist, kuid oli sellegipoolest üheselt arusaadav. Marisele teadaolevalt ohtlikke olukordi liikluses viadukti ehitus ei tekitanud, pigem oli seda lõiku läbides lastel autos põnev ehituskäiku möödasõites jälgida. Eriti pakkusid lastele huvi kollane tornkraana ning betoneerimistööd.

Viadukti ehitus tellija ja valla vaatest

„Eelkõige tahaks tellija poolt tänada kõiki projekti osapooli, ehitajat koos tema alltöövõtjatega, inseneri ja RB Estonia OÜ-d,“ ütles Transpordiameti sillainsener Erkki Mikenberg. Tema sõnul on Assaku viadukt olnud hästi läbimõeldud tööde kulgemisega objekt, kus kõik osapooled on andnud oma tugeva panuse, et töövõtja poolt võetud ambitsioonikas eesmärk – saada objekt valmis 2022. aasta lõpuks – täituks. „Protsess on kulgenud koostööõhkkonnas ja eesmärk sai täidetud. Kõik said kindlasti hea kogemuse, kuidas realiseerida Rail Baltica projekti, mis sisaldab endast uusi väljakutseid eelkõige ehitamise digitaliseerimise vallas ning realiseerida projekt, mille on koostanud välismaine projekteerija,“ nentis Mikenberg.

„Tööd on kulgenud tempokalt ja töövõtja sai töödega valmis lõplikust tähtajast pea aasta varem. See sai võimalikuks tänu töövõtja ehitustehnoloogia valikule, kvaliteedi arvelt tagasi ei ole hoitud. Tellijaks oli objektil Transpordiamet, kellega koostöö on olnud äärmiselt meeldiv ja konstruktiivne,“ sõnas Rail Baltic Estonia vanemprojektijuht Vahur Loo. Objekti töödes tagasilööke ei esinenud, kuid väljakutseid oli. „Sellel objektil otseselt tagasilööke ei ole esinenud, küll aga oli hästi see, et Assaku on esimene Rail Baltica riste, kus said paika erilise disainiga sinised servaprussid. Suurim väljakutse ehitajale oli kindlasti seotud sõjast tingitud materjalide kättesaadavus, kuid need saadi õigeaegselt kätte ja tööd sellest tingituna viibima ei jäänud. Tööde edukat lõpuleviimist soosisid ka soodsad ilmastikuolud,“ võttis Loo protsessi kokku.

„Rae valla ja Rail Baltica koostöö on kulgenud ladusalt. Alustasime suhtlust ning plaanide jagamist võimalikult varajases etapis ning seeläbi oleme saanud ühendada erinevaid taristuprojekte, transpordiskeeme ja üleüldiseid Rae valla arengusuundi nii, et need omavahel kokku sobiksid ning koos toimiksid,“ kirjeldab koostööd Rae abivallavanem Anna Õuekallas. „Assaku viadukti ehitustööd möödusid kiirelt ja kui nii suure taristuobjekti saab valmis ilma liigse tähelepanu ja kärata, on see suur tunnustus tegijatele. Tegemist on põhimagistraaliga, mida mööda liigub igapäevaselt väga palju nii Rae valla elanikke kui ka tuhanded teisi inimesi ning see on positiivne näide sellest, kuidas ehitustööd saavad olla sujuvad ja mitte valmistada liigseid ebamugavusi,“ sõnas
Õuekallas.

„Meie visioon on luua Rae valda funktsionaalsed transpordikeskused, mis koondavad erinevaid transpordiliike, näiteks oleks mõnus sõites Riiast Assakule rongiga ning jätkata liikumist kas trammi, rendiauto või tõukerattaga. Kõiki Rae valla olulisi punkte hakkab ühendama kergliiklusteede võrgustik. Mina kui elektriauto omanik mõtlen kindlasti ka siinse auto laadimisvõimaluse peale, mis oleks väga vajalik ja mugav,“ rääkis abivallavanem valla plaanidest. 

Assaku viadukt arvudes

• Raudteetrassi ja maantee ristumiskoht on Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (riigitee nr 2, E263) lõigul, mis asub kilomeetritel 9,8–10,1.
• Viadukti kogupikkus on 64 meetrit, viadukti kandevaiad on 11 meetri sügavusel maapinnas.
• Viadukt koosneb kahest võrdse laiusega eraldiasetsevast sillatekist.
• Ühel sillatekil on kaks sõidurada laiusega 3,75 meetrit, ühe sõidusuuna tekiplaadi rajamiseks valati 3600 tonni betooni.
• Viadukti kandekonstruktsiooni rajamiseks kulus 7200 tonni betooni.
• Assaku maanteeviadukti ehitusel tee kõrgust ei muudetud, tulevane Rail Baltica raudteetrass rajatakse viadukti alusesse süvendisse.

Foto: Mihkel Notta