Targa linna kõrval võiks rääkida ka arukatest küladest

Kui räägitakse tarkadest linnadest, siis hõlmab see digilahenduste kõrval tihti ka keskkonna jätkusuutlikkust ehk tuuakse rohelust linnadesse. Silme ette võivad kohe kerkida kujutlused kõrghoonete rohefassaadidest ja toidukatustest.

Kui aga toimiks täpselt vastupidi? Selle asemel, et tuua loodus linnadesse, viime hoopis tehnoloogia ja uuendused maapiirkondadesse, luues tõeliselt tervisliku ja võimalusterohke elukeskkonna.

Uuenduseks võib olla näiteks energia iseseisvus, koolilaste parem mobiilsus isesõitvate autode võrgustiku näol, kogukonna virtuaalne keskus, tark toiduvõrgustik, mobiilne hooldekodu, kohalik ringmajanduse teenus. Võimalusi on palju.

Arukate külade eesmärk on ikka üks: elujõulisem, jätkusuutlikum ja atraktiivsem kodupaik. Arukas küla viitab maapiirkonnas välja töötatud kontseptsioonile, mis pakub lahendusi tekkinud probleemidele ja parandab elukvaliteeti.

Lihtne definitsioon arukatele küladele oleks külade digitaliseerimine. Kuid tuleb silmas pidada, et digitaliseerimine on tööriist, mitte eesmärk omaette. Targa küla kontseptsiooni tõukejõuks on see, et tehnoloogia peaks toimima arengu katalüsaatorina, võimaldades haridust ja kohalikke ärivõimalusi, parandades tervist ja heaolu, suurendades demokraatlikku kaasatust ja külaelanike üldist väärtustamist.

Arukas küla ei ole mitte ainult bürokraatia ja teenuste tõhustamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil, vaid ka kogukonna arendamine, muutes IKT toetavateks teguriteks või võimaldajateks.

Arukate külade võtmeteguriteks on aktiivne kohalik kogukond ning liikuvus ja ligipääsetavus. Elanike aktiivne kaasatus – mitte ainult planeerimisprotsesside algatamises, vaid ka kavandatud tegevuste elluviimises – on edukate nutikate külade tuttav tunnusjoon. Kodanike kaasamine varajases staadiumis ehk juba rohujuuretasandil aitab kujundada ühtset arusaama vajadustest ja võimalustest, tagades seeläbi ühisel tulevikuvisioonil põhineva strateegilise plaani väljatöötamise.

Arukate külade puhul on ühendused üliolulised: need võivad olla füüsilised või digitaalsed, kuid need peaksid aitama inimesi ühendada. Mobiilsuse kliimasõbralikuks muutmiseks edendatakse jalgrattasõitu, keskkonnasõbralikku liikuvusjuhtimist ning transpordisüsteemide ja sõidukiparkide muutmist alternatiivsetele sõiduvahenditele ja kütustele, pöörates erilist tähelepanu elektrilisele liikuvusele.

Arukate külade arenguprogramm

2021. aasta juunis käivitus Eestis siseriiklik LEADERi koostööprojekt, mille eesmärk on pakkuda tuge ja koolitustegevusi programmis osalevatele küladele oma piirkonna aruka küla strateegia loomiseks ja innovaatiliste piloottegevuste rakendamiseks. Arukate külade arenguprogrammi viivad LEADER-koostööprojekti raames ellu 13 Eesti tegevusgruppi ning arenguprogrammis osalevad 24 küla/piirkonda üle Eesti.

Koostööprojekti lisandväärtusena luuakse Eesti arukate külade võrgustik, et suurendada kohalikke kogukondade võimekust ja teadlikkust piirkonna arengu võimalustest. Lisaks luuakse seosed Euroopa arukate külade võrgustikuga Smart Rural 21 (www.smartrural21.eu). Lisainfo: leaderliit.eu/arukad-kulad/.