Ühistranspordi koridor lennujaamast Jürisse sai paika

Rae vallavalitsus tellis Tallinna lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordiga ühendamise eskiisprojektis välja pakutud trassivaliku analüüsi, et paika panna elanike vajadustele vastav parim võimalik ühistranspordi koridor. Trassikoridori on valitud varasemalt koostatud eskiisprojektiga ning nüüd on seda vähesel määral muudetud uue eksperthinnangu ja muudatusprojektiga. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu alal on trass kantud ka üldplaneeringu kaardile.

Abivallavanem Anna Õuekallase sõnul telliti elanike tagasisidet arvestades kolmes piirkonnas täiendav trassivaliku analüüs. Nimetatud asukohad olid Tallinna ja Rae valla piir Kuldala piirkonnas, Assaku ühendustee Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee vahelisel alal ja Rail Baltica peatuse ala ristumine Järveküla-Jüri teega.

Koolid saavad ühendatud

„Ühistranspordi koridori rajamise eesmärk on vähendada liiklusummikuid ja teha Rae valla elanikele liikumine võimalikult sujuvaks, juurutades samal ajal rohelist mõtteviisi. Elanike ettepanekutele vastu tulles muutsime koridori ootustele vastavaks ning seeläbi loome elukeskkonda uut väärtust. Kiire ja turvaline ühendus Tallinna ning Jüri vahel annab peredele suurema liikumisvabaduse,“ räägib Õuekallas.

Praeguste plaanide kohaselt kulgeks transpordikoridor Tallinna lennujaama juurest paralleelselt Tartu maanteega, ületaks selle Vana-Tartu maantee ristmiku lähedal ning kulgeks Selveri eest mööda kuni Mõigu teeni. „Esialgne trass läks läbi Kuldala pargi, kuid tulles vastu elanike soovile, leidsime alternatiivse lahenduse. Eksperthinnangu koostaja on seisukohal, et ühistranspordi koridor on võimalik Tartu maantee kogujateele ära mahutada, kuid see võib tähendada kogu tänavamaa ümberehitust,“ täpsustab Rae vallavalitsuse üldplaneeringu arhitekt Stina Metsis.

Mööda Mõigu teed jõuab transpordikoridor Peetri Lasteaed-Põhikooli tagant Lepiku teeni. „Kuna tegemist on väikeelamualaga ja Lepiku tee on kitsas, jääb see vaid ühistranspordi kasutada. Autoga juurdepääs tagatakse vaid kohalikele elanikele,“ märgib Metsis.

Seejärel ristub ühistranspordi koridor perspektiivse Tallinna väikese ringteega, mille alla rajatakse tunnel, ning sealt edasi kulgeb tee Järveküla ja Kindluse Koolini. „Meie jaoks on väga oluline tagada kiire ja mugav ühistranspordiühendus erinevate haridusasutuste vahel. Laste jaoks on ühistransport kõige levinum viis pikemaid vahemaid läbida,“ ütleb Õuekallas.

Assaku piirkonnas on planeeritud koridor Tartu maantee alt läbi, siirdudes Rail Baltica peatuseni põhimaantee ääres ning sealt edasi mööda Põrguvälja teed Jürisse. Tallinna ringtee ületab koridor Pildiküla elamurajooni lähistelt, sest Põrguvälja eritasandilise ristmiku kaudu ei ole võimalik uut ühendust rajada. Mööda Aruküla teed kulgeva koridori lõpp-peatus on Jüri kiriku juures.

„Niiviisi saame koridoriga ära ühendada Jüri aleviku keskusalade kaks osa ning rajatava riigigümnaasiumi ja olemasoleva koolihoone. Aruküla teest on plaanis kujundada raskeliiklusele keelatud ja kergliiklust soosiv koridor, kus toimuks sõidujagamine autode ja ühistranspordi vahel,“ tutvustab Õuekallas.

Avalik esitlus 24. mail

Esimene etapp tähendab lennujaama ja Peetri aleviku vahele jääva lõigu projekteerimist, enne seda on elanikel võimalus avalikul väljapanekul oleva ühistranspordi koridori kohta arvamust avaldada. Avalik esitlus koos asjaosaliste kommentaaridega toimub 24. mail Teamsi keskkonnas.

„Võtame lähiajal ühendust kõigi puudutatud kinnistute omanikega Rae vallas asuvas lõigus. Nii palju kui võimalik oleme püüdnud koridori mahutada tänavamaadele või menetluses olevatele detailplaneeringu aladele, kuid kindlasti ootavad ees läbirääkimised eraomanikega,“ lausub Õuekallas. „Lisaks on vajalik asuda koostööd tegema Tallinna linnaga, sest lõik lennujaamast Selverini asub linna territooriumil.“

Seda, kas kõnealuses koridoris hakkab tulevikus liikuma tramm, buss või isesõitev buss, on Õuekallase sõnul veel vara öelda. „Trammitee rajamine on kõige kulukam ja selge on see, et selleks on vaja riigipoolset tuge. Trassi võib kasutada erineval moel, oleme ettepanekutele avatud,“ kinnitab abivallavanem. „Oluline on see, et peatustes oleksid tingimused auto parkimiseks ning elektritõukeratta või jalgratta rendiks. Tahame koondada erinevad liikumisvõimalused olulistesse sõlmpunktidesse kokku.“

Tutvu eksperthinnanguga: rae.ee/transpordikoridor

FAKTE ÜHISTRANSPORDI KORIDORI KOHTA

* Ühistranspordi koridori kogupikkus on 12 km

* Koridor on planeeritud 7–12 m laiusena

* Kavandatud on 13 peatust

* Trammidel on tööpäevadel 80 ja nädalavahetustel 60 väljumist

* Trammi sõidukiiruseks sirgetel on määratud 50 km/h, kui tramm on teistest liiklejatest eraldatud linnalises keskkonnas, mujal 70 km/h. Kui trammitee läbib elamuala sõiduteel, siis on kiiruseks määratud 30 km/h.

* Peatuste ajakuluks on määratud 30 sekundit

* Trammisõit Tallinna lennujaamast Jüri kirikuni võtaks aega 20 minutit

* Trammi liinikilomeetri kulu on umbes 0,32 €/km

MIKS ON TRANSPORDIKORIDORI VAJA?

Transpordikoridori planeerimise peamine eesmärk on eelkõige valla kestliku arengu jätkumine, mida ilma säästlike liikumisviiside parendamiseta pole võimalik saavutada. Erinevate liikumisvõimaluste loomine ja sidumine, ühistranspordi läbilaskevõime suurenemine, liikuvuse ja teenuste kättesaadavuse parandamine teenib eesmärki üldist liikumisvajadust ja sõltuvust erasõidukist oluliselt vähendada.

Ühistranspordi koridor ühendab omavahel mugavalt peamised keskusealad, kus asuvad elamud, äri-, koolide-, lasteaedade- ja vaba aja veetmise alad ning pakub võimalust erinevate transpordiliikide omavaheliseks paremaks sidumiseks (nt pargi & reisi, kergliiklus, ühistransport, rongiliiklus). Autonoomne ühistranspordi koridor tähendab eelkõige, et sellel alal toimib transport iseseisvalt ja eelkõige eraldatuna sõiduteedest. See võib olla näiteks kergliiklejatele ja elektriliikuritele eraldatud rada, isesõitva bussi rada, eraldi rajal liikuv bussiliin või rööbastranspordi liin.

Koridor on projekteeritud eskiisprojektis kergrööbasteena, kuna selle reaalne elluviimine on kõige keerulisemate eeldustega (pikikalle, pöörderaadius, ristumine teedevõrguga) ja ka suurema ruumivajadusega.