Uus vallavalitsus tahab olla elanikule veel lähemal

Rae vallavalitsus alustas uut, nelja aasta pikkust perioodi neljaliikmelisena: vallavanemaks valiti tagasi Madis Sarik ja abivallavanemana jätkab Tanel Tammela, uuteks abivallavanemateks kinnitas volikogu Anna Õuekallase ja Bärbel Salumäe. Rae Sõnumid oli volikogu istungit oma silmaga kaemas ja haaras vallaelu kujundajatel nööbist.

Esimest korda vallavolikogusse kandideerinud Õuekallas võtab endaga kaasa mitmekülgse kogemustepagasi. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala ning kõrvalerialana riigiteadused. Magistrikraadi omandas 34-aastane naine Tallinna Ülikooli interaktiivse meedia ja teadmuskeskkondade erialal. Õuekallas on töötanud raadios, televisioonis ja kirjutavas meedias ning teinud PR-tööd ja pannud end proovile vabatahtlikuna. Viimati oli ta Riigi Infosüsteemi Ametis portaali eesti.ee ettevõtja vaate tootejuht.

Tähelepanu jäätmeveole

„Otsus abivallavanema pakkumine vastu võtta sündis kiiresti, umbes veerand tunniga,“ meenutas Õuekallas. „Uus väljakutse on põnev ja kuna olen seni tegelenud erinevate valdkondadega, siis on mul päris suur kogemustepagas, mida saan nüüd kodukoha hüvanguks rakendada.“

Õuekallas hakkab koordineerima ehituse, planeerimise ja valla arenguga seotud tegevusi ning keskkonna, avaliku korra ja välireklaamiga seonduvat. „Reformierakond koostas valimistele vastu minnes väga tugeva ja detailse programmi ning nüüd on võimalus see ellu viia,“ ütles Patika küla elanik. „Loomulikult tuleb ruumi jätta ka üllatusteks ja innovatsiooniks ning reageerida vastavalt vajadusele. Lisaks sisulistele teemadele on plaanis luubi alla võtta protsessid ja teenusdisain, et asjaajamiste käik oleks efektiivsem ning kommunikatsioon osapoolte vahel õigeaegne ja adekvaatne. Tahan päriselt aru saada, mis on inimeste mured minule usaldatud valdkondades ja kuidas oleks võimalik neid parimal moel lahendada.“

Keskkonnavaldkonnas soovib Õuekallas suuremat tähelepanu pöörata jäätmeveole. „Liigiti sorteerimine on vaja teha võimalikult mugavaks ning samuti tuleks leida võimalusi kohalike ettevõtete jäätmeid võimalikult palju ringkasutusse suunata. Globaalne rohepööre puudutab paljusid valdkondi, Rae vallas võiks muuhulgas keskenduda elektriautode laadimistaristu väljaehitamisele,“ rääkis Õuekallas.

Kool kui kogukonnakeskus

Samuti esimest korda abivallavanema ülesandeid täitma hakkava Bärbel Salumäe vastutusvaldkondadeks on haridus, sotsiaal, kultuur, sport ja noorsootöö.

„Minu jaoks on väga oluline kogukond kui tervik. Rae vallas on mitmeid koole, mis võiksid töötada ka kogukonnakeskustena, kahjuks kõikjal see hetkel ei toimi. See aga pärsib mõnevõrra külaliikumist, kuid just viimane mängib kogukonna …siseselt ja suhtlusel vallaga väga suurt rolli. Peame suutma pöörata tähelepanu üksikisikutele ja -juhtumitele ning leidma selleks parimaid võimalikke lahendusi igas valdkonnas,“ märkis Salumäe.

Noorsootöö valdkonna taustaga ja hiljuti veel Tallinna Ülikoolis õppespetsialistina töötanud Salumäe kaalus enda sõnul töökohavahetust pikalt. „Järele mõeldes on see asjade loomulik käik, sest olen pikalt olnud kogukonna aktiivne liige, eelmiste valimiste järgselt ka volikoguliige ning sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees ning pälvisin valijate suure usalduse,“ selgitas Salumäe.

Lagedi alevikuvanem – sellest vabatahtlikust kohast tuleb tal huvide konflikti vältimiseks loobuda – tunnistas, et sotsiaal- ja haridusvaldkonnad nõuavad kindlasti kõige enam tähelepanu. "Lasteaiakohtade järjepidev puudus ning sarnane küsimus puudutab piirkonniti ka koolikohtasid. Lisaks on teravalt üleval palgaküsimus, me ei saa alla jääda naaberomavalitsustele!" rõhutas Salumäe.

Lahendamist vajavad ka perearstindusega seotud küsimused – Lagedi ja Vaida piirkonna elanikud on sunnitud käima Jüris, varasemalt oli perearst aga kohapeal olemas. „Kaks konkurssi uue perearsti leidmiseks ebaõnnestusid kandidaatide puudumise tõttu. Kuid see ei tähenda käega löömist, tuleb leida teisi lahendusi,“ täpsustas Salumäe.

Koostöös erasektoriga on plaanis Rae valda ehitada kaasaegne hooldekodu, et eakatel oleks võimalus vääriliselt vanaduspõlve veeta. Praeguses Jüri alevikus Lehmja tammiku ääres asuvas hooldekodus on probleemiks tänapäevastele ootustele mittevastav maja. "See on väike ning liikumine on piiratud, mistõttu lamavat eakat teisele korrusele paigutada ei saa. Olukord, kus hooldekodu on valiku ees, kas paigutada puhkeruumi diivan teleri vaatamiseks või söögilaud ja toolid, kuna mõlemad ära ei mahu, on täiesti absurdne. Tunduvad pisiasjad, aga igaüks meist tahab vanaduspõlve veeta nii mugavalt kui vähegi võimalik,“ tõi Salumäe välja kitsaskohad.

Spordivaldkonnas soovib Salumäe koostöös erasektoriga laiendada treeninguvõimalusi väiksemates asulates. „Rae vald on tulnud omavalitsuste tali- ja suvemängude võitjaks ning see on paljudele eeskujuks. Vallasisestel mängudel on olnud kogukondadel äärmiselt suur roll. Riigigümnaasiumi juurde kerkiv spordihoone, renoveeritav Jüri staadion ja erasektori poolt rajatav sulgpallihall on lähiajal töösse minevad rajatised, mis kindlasti avardavad võimalusi ja nimekiri ei ole kindlasti lõplik,“ sõnas Salumäe.

Headmeelt valmistab Salumäele asjaolu, et Rae Kultuurikeskus ja Rae Noortekeskus teevad tihedat koostööd kogukondadega ning tänu sellele on nende tegevust palju rohkem märgatud ja võimalusi kasutatud.

Vald peab oma tegevuses olema operatiivsem

Abivallavanema ametikohal jätkab tööd Tanel Tammela, kelle ülesandeks on koordineerida valla arendus- ja haldusameti tegevusi, tegeleda valla vara, rajatiste hooldamisega ning valla uute hoonete ehitustegevuse korraldamisega. „Järgmisel perioodi tuleb meil ressursside planeerimises jõuda uuele tasemele. Vallavalitsus peab eriti tiheasustusalades olema suuteline reageerima elanike muredele operatiivselt, seitsmel päeval nädalas ja olema oma tegevustes paindlik,“ käis Tammela välja ambitsioonika eesmärgi.

„Palju projekte on pooleli ja mõned on neist riikliku tähtsusega ning seetõttu oli keeruline pakkumisest loobuda,“ jätkas Tammela. „Esimesena Eestis võtab Rae vald kasutusele kodanikuportaali, mille vahendusel pakume elanikele ise teenuseid välja. Rae valla elanike arv kasvab aastas rohkem kui tuhande elaniku võrra ja see tähendab, et iga kahe aasta järel tuleb ehitada uus lasteaed ja iga nelja aasta järel uus kool. Töötame selle nimel, et vald ei peaks olema tulekustutaja, vaid me planeerime tegevusi pikemalt ette ja oleme muutusteks valmis.“

2022. aasta alguses valmib Järvekülas Sõnajala lasteaed, järgmine lasteaed on plaanis ehitada Uuesallu. Samuti on planeerimisel Rae külla põhikool, mis soovitakse avada 2024. aastal.

Betooni kõrval tuleb rohkem väärtustada inimest

Kaks aastat tagasi vallavanemaks tõusnud ja nüüd tagasi valitud Madis Sarikul oli haridusvaldkonna kohta jagada värskeid uudiseid. Nimelt ollakse koostöös Kiili, Raasiku, Kose ja Jõelähtme vallaga loomas haridusliku erivajadusega lastele piirkondlikku õppe- ja nõustamiskeskust.

„Nii praegu kui ka tulevikus on tuge vajavaid õpilasi, kes erivajaduse spetsiifikast tulenevalt vajavad teistsugust õpi- ja kasvukeskkonda kui tavakool ja -lastead seda võimaldavad. Meie eesmärgiks on luua keskus, kus on loodud sobiv õpikeskkond koos toetavate teenustega just neile erivajadustega lastele, nende vanematele ja õpetajatele ning kuhu on koondatud spetsialistide võrgustik, kes pakuvad täiendavaid tugiteenuseid piirkonna lastele ja peredele. Koostöös teiste omavalitsustega saame olla efektiivsemad,“ selgitas Sarik.

Suurt tähelepanu on järgnevatel aastatel kavas pöörata ka koostööle Tallinna Ülikooliga. Seda nii koolituste, praktikabaaside, õpetajate järelkasvu kui ka teaduspõhise lähenemise osas. „Ümberkaudsed omavalitsused on haridusvaldkonna töötajate palku meist suuremas mahus tõstnud. Me ei saa jääda sabassörkijateks, sest vastasel juhul ei leia me uutesse lasteaedadesse ja koolidesse piisavalt töötajaid. Oleme demograafilise olukorra – 52% Rae valla elanikest on alla 18-aastased – tõttu heade naabritega võrreldes teistsuguses olukorras. Aga see ei ole vabandus. Betooni kõrval tuleb rohkem väärtustada enda inimesi, edukas omavalitsus peab suutma maksta väärilist palka,“ sõnas Sarik.

Rae valla valimiskomisjon registreeris 9. novembril Rae vallavolikogu liikmed.

Rae vallavolikogu liikmeteks registreeriti:

Evelin Ausmees (Erakond Eesti 200), Mati Sarevet (Erakond Eesti 200), Marek Vahar (Erakond Eesti 200), Alex Kuusk (Erakond Eesti 200), Priit Põldmäe (ISAMAA Erakond), Gerli Lehe (ISAMAA Erakond), Ülo Timuska (ISAMAA Erakond), Ain Böckler (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Madis Sarik (Eesti Reformierakond), Mart Võrklaev (Eesti Reformierakond), Bärbel Salumäe (Eesti Reformierakond), Kaarel Koger (Eesti Reformierakond), Tanel Tammela (Eesti Reformierakond), Tõnis Kõiv (Eesti Reformierakond), Kai Lasn (Eesti Reformierakond), Henri Ausmaa (Eesti Reformierakond), Raili Salvet (Eesti Reformierakond), Anna Õuekallas (Eesti Reformierakond), Indrek Raig (Eesti Reformierakond), Meelis Kasemaa (Eesti Reformierakond), Jens Vendel (Eesti Reformierakond), Helen Kübar (Eesti Reformierakond), Raul Siem (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Leo Kunman (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Meelis Rosenfeld (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).

Fotol: Vasakult abivallavanemad Tanel Tammela, Anna Õuekallas, Bärbel Salumäe ja vallavanem Madis Sarik. Foto autor: Reti Meema

Ain Böckler (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Kahetsusväärne, et Reformierakond ei järginud Rae vallavolikogu uue koosseisu avaistungil head tava ega andnud volikogu aseesimehe kohta opositsioonile. See on poliitilise kultuuri küsimus.

Rae valla särava pealispinna all on tegelikult palju kitsaskohti. Kuna ma ei kasutanud valimiste ajal otseposti, käisin kõik kohad isiklikult läbi. See oli ajamahukas, kuid samas silmaringi avardav kogemus. Näiteks sain enda kurvastuseks teada, et Rae külas ei ole kanalisatsiooni. Patika aiandusühistus puudub kanalisatsioon ja ühine veevärk. Jüri aleviku külje alla on ehitatud uued majad, kuid teed nende ümber on nii kitsad, et talvel on lumelükkamisega suured probleemid ja seal on palju avariisid. Mitmes kohas on probleeme ka valgustusega.

Samuti julgen välja öelda, et Rae vallas toimub ääremaastumine kõige ehedamal kujul. Suurem osa ressursist läheb Peetri ja Järveküla piirkonda ning mingil määral ka Jürisse, kuid ringteest lõunapool olevatele asumitele tähelepanu ei jagu. Näiteks Vaidas ehitati viimane kortermaja 1987. aastal. Vald peaks jõulisemalt kaasa aitama üürimajade ehitamisele – kõrgete kinnisvarahindade juures saavad Rae valda ostmist lubada vähesed ja pealegi on tänapäeva noored liikuva iseloomuga ega soovigi kinnisvara omada. Põhjamaades on üürimine väga populaarne ja seda mõtteviisi võiksime ka siin juurutada. Jah, sotse esindan ma volikogus üksinda, kuid üks kivi kinga sees on oluliselt hullem kui mitu kivi. Usun, et suudan vallajuhte mugavustsoonist välja tuua.

Mati Sarevet (Eesti 200)

Demokraatlikus ühiskonnas peab võim vahetuma, kuid Rae vallas ei ole seda juhtunud väga pikka aega. Kui üks erakond teeb valitsuse, siis mis mõte on ülejäänutel? Loomulikult valiku teeb valija ja rahva soov on püha, kuid kui üks erakond on liiga kaua võimul, tekivad tal eelised oma võimu tsementeerida.

Vajakajäämisi on Rae vallas mitmeid. Näiteks lasteaiakohtade puhul on tekitatud kunstlik patiseis ja soovimatus probleemi lahendada. Tänasel päeval suudame lasteaiakoha tagada kõigest pooltele soovijatele, kuid seda saaks efektiivselt lahendada erinevate PPP-skeemidega ehk avaliku ja erasektori koostöös. Vald ei pea kõiki lasteaedu ise ehitama ja omama – erasektoris on palju vaba raha ja tahet investeerida. Eestis toodetakse palju moodulmaju ja Rae vallas saaksime poliitilise tahte olemasolul lasteaiakohtade probleemi ära lahendada poole aastaga. Eesti 200-l on konkreetne plaan olemas.

Teedeehituses on see kurb asi, et vald tahab hästi palju kohustusi veeretada erasektori kaela. Omavalitsustel on kohustused teha investeeringuid ja võtta vajadusel selle tarbeks laenu. Ei ole normaalne, kui üht maja ehitada sooviv füüsiline isik peab ehitama kilomeeter Tallinn-Tartu maanteed. Niimoodi uputatakse planeeringud 10–15 aastaks selle taha kinni, sest inimene ei suuda vallale ehitada kilomeeter maanteed.

 Priit Põldmäe (Isamaa)

Vallavalitsuse uues koosseisus on palju vanu tuttavaid ja liikmed on Rae valda ilmestavad. Samas oleme Tallinna linna näitel näinud, et ühe erakonna ainuvõim ei pruugi olla vallale kõige optimaalsem. Ka naabervaldades on mindud laiapõhjalise koalitsiooni teed – näiteks Jõelähtme vallas kutsus absoluutse enamuse saanud erakond enda kõrvale kaks partnerit. Ka Sakus kaasas ülekaalukas võitja koalitsiooni kaks osapoolt. Euroopalik poliitika väärtustab kaasamist ja laiapõhist ühisosa otsimist ning seda võinuks arvesse võtta ka Rae vallas. Teades seda, milliseid läbirääkimisi pidas Reformierakond teiste erakondadega, siis saanuks sõlmida mõistlikud kokkulepped. Näiteks Isamaa ja Reformierakonna valimisplatvormid olid väga sarnased.

Tänane ehitusbuum on Rae valda tugevasti mõjutanud ja arendajad tahavad siin ehitada. See on toonud kaasa olukorra, kus meil on tekkinud probleeme tehniliste kommunikatsioonidega. Lisaks on vallal tükk tegemist, et luua vajalikul hulgal lasteaia- ja koolikohti. Uute arenduste seisukohalt soovitan tempot pisut maha võtta, et jõuda selgusele, kuhu ja kui palju on otstarbekas ehitada. Ei ole mõistlik, kui Rae valda koliv pere peab hakkama lapsi teiste omavalitsuste lasteaedadesse või koolidesse sõidutama.

Raul Siem (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)

Reformierakond moodustab küll üksinda vallavalitsuse, kuid kuna erakondade valimisplatvormid olid üsna sarnased, siis see loob positiivse tunde, et mitmed murekohaks olevad asjad saavad tehtud. Planeeringute valdkonnas võiks vallavalitsus selgelt välja öelda, kas liigume linnastumise suunas või võtame ehituses hoogu maha. Selles osas peab elanike ja vallavalitsuse vahel tekkima dialoog. Mul on hea meel, et isegi Reformierakond nägi oma programmis ette uue hooldekodu rajamist. Samuti tuleks hea seista selle eest, et valla kõikides tõmbekeskustes oleksid sarnased elukeskkonnainstrumendid nagu Peetris.

Kindlasti on vaja parandada ühistranspordiühendusi nii valla sees kui ka naaberomavalitsustega. Küsimus on, kuidas seda teha? Ma ei ole nii kindel, kas tramm sellisel kujul katab selle vajaduse. Olukorda võiks analüüsida ja ehk tulevad paremad lahendused. Ka marsruutide osas. Leian, et Rae valla põhja- ja lõunapiirkonna vahel tuleks tekitada mõnus sünergia, et keegi ei tunneks end mahajäetuna nii arengus kui ka elukvaliteedis.