Volikogu uus esimees Tõnis Kõiv: rohkem konsensust, vähem vastandumist

Laine Randjärve asemel uueks Rae vallavolikogu esimeheks saanud Tõnis Kõiv soovib uues ametis võtta eeskuju Euroopa Parlamendist, kus hääletuse asemel on kombeks leida erinevate osapoolte vahel ühisosa.

„Volikogu liikmeteks on kirev seltskond inimesi, kes peavad ühe laua taga istudes hakkama saama,“ ütleb Kõiv. „Eesmärk on teha nii, et oleks rohkem otsuseid, kus oleme ühel meelel, ja vähem oleks kahte lehte jagunemist. Isikuvalimistel on hääletamine normaalne protsess, kuid vallaelu puudutavates küsimustes on mõistlik jõuda konsensuseni ja mitte teerulli teha.“

Kell pool üheksa hommikul intervjuud anda pole päris tavapärane. Olete varajane ärkaja?

Üheksa aastat startisin Peetrist kesklinna suunas kell 7.45, et poeg kooli viia. See oli viimane aeg, et ummikuid vältida. Nüüd jätkab ta õpinguid Lõuna-Eestis ja saan kell 8.15 tööle minna.

Olnuks viimastel aastatel palju kõneainet pälvinud trammitee Jürini valmis, saanuks poeg ja ilmselt ka paljud teised inimesed kergema vaevaga kesklinna.

Karmimatel hommikutel ulatub ummik Assakuni. Piisab väikesest kõksust, kui üks sõidurida kinni on. Tõsi, poeg suutnuks iseseisvalt bussiga Tallinna minna ja autoga viimine oli pisut hellitamine. Samas olid need 20 minutit väga väärtuslikud, sest saime rääkida möödunud päevast ja arutada eesseisvaid tegemisi. See pingutus tasus end ära. Lastega koos olemata aega hiljem tagasi ei tee.

Kas trammitee on see võluvits, mis ummikud lahendab?

Ei. Hommikused ja õhtused ummikud on paratamatud. Meie liiklejatena saame teha seda, et ei surfa sõidu ajal telefonis ja hoiame mõistlikku pikivahet. Paremini annaks reguleerida ka fooride tööd, et põhiteedel saaks rohelise lainega normaalselt sõita. Peetri inimesed peavad ummikutega arvestama, sest elame põhimõtteliselt kesklinnas, kus ongi palju inimesi ja autosid.

Paljud tulid Peetrisse kümmekond aastat tagasi külaelu ja privaatsust otsima.

Kodu soetades unustavad inimesed tihtipeale vaadata omavalitsuse arenguplaane ja naaberkruntide detailplaneeringuid. Tänapäeval ei ole infopuudust, pigem on info üleküllus. Peetris on ikkagi linnaline elukeskkond. 

Rae valla põhjaosas käib hoogne kinnisvaraarendus ja elukeskkond läheb järjest linnalikumaks. Kas poleks mõistlik sellele pidurit tõmmata?

Ma ei usu, et Peetri piirkond vajab maaelulikkust. Oleme kesklinnale lähemal kui Tallinna serv Viimsi ja Haabersti poole. Maaelu saame luua oma koduaeda, rohealad ja pargid kuuluvad linnakeskkonda. Karjakasvatust, loomapidamist ja lõkete tegemist ei saa siin olema.

Ometi saab Peetri põllul liikumas näha lehmakarja. Väga lahe minu meelest.

On aja küsimus, kui maaomanik mõtleb ja kalkuleerib, et muud moodi saab pikemat raha teenida. Lehmadest suuremat tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas hakkama saada nii, et eluga oleksid rahul lemmikloomapidajad ja need, kellel pole lemmikloomi. Elame suhteliselt tihedalt üksteise kõrval ja peame teineteisega arvestama.

Kõikidele ei pruugi koera haukumine meeldida.

Kui koer haugub, on tal mingi mure või ta tahab peremehele midagi öelda ning ainult koeraomanik saab seda vajadust rahuldada. Need koerad, kes hauguvad „valvamise“ eesmärgil, on õpetamata. Inimene, kes liigub väljaspool koera territooriumi, ei kujuta endast ohtu ja tema peale ei pea haukuma. Minu populaarsemad blogipostitused puudutavad seda, mida teha haukuva koera ja häiriva naabriga. Need kirjatükid on tehtud kuus-seitse aastat tagasi ning sinna kirjutatakse jätkuvalt kommentaare ja selle põhjal julgen väita, et tegemist on jätkuva probleemiga.

Teie blogi on väga tänuväärne infoallikas, sest teete seal tavainimesele mõistetaval moel küllaltki põhjaliku ülevaate vallavolikogu istungitest. Ainult heas mõttes friigid viitsivad istungite protokolle lugeda.

Protokoll on õigusaktidest tulenev kohustus ja seal on suhteliselt vähe informatsiooni. Hakkasin istungitest ülevaateid tegema volikogu lihtliikmena. Tavatöö tempo on mul palju kiirem ja volikogus laua taga istudes pidasin paremaks aega otstarbekalt kasutada ning tegin märkmeid. Kuna mul on kirjutamismälu, jäävad mul seeläbi asjad ka paremini meelde. Ja miks mitte seda kõike ka huvilistega jagada. Volikogu esimehel on istungi ajal rohkem tegemist ning ülevaate põhjalikkus võib seeläbi kannatada ja subjektiivsust juurde tulla.

Uus juht tuleb tavaliselt värskete mõtetega. Mida Tõnis Kõiv tahab kiiremas korras ära teha?

Volikogu liikmeteks on kirev seltskond inimesi, kes peavad ühe laua taga istudes hakkama saama. Eesmärk on teha nii, et oleks rohkem otsuseid, kus oleme ühel meelel, ja vähem oleks kahte lehte jagunemist. Isikuvalimistel on hääletamine normaalne protsess, kuid vallaelu puudutavates küsimustes on mõistlik jõuda konsensuseni ja mitte teerulli teha. Lisaks soovin, et komisjonide esimehed saaksid järgmisel aastal valdkonnaalast koolitust, et võimalikult tarku otsuseid langetada. Kuna vallavolikogu ja selle liikmed on infotehnoloogiliselt hästi varustatud, saame pidada väljasõiduistungeid igal pool, kus korralik internetiühendus.

Võru vallavolikogu käis oktoobri alguses Brüsselis, kus arutati muuhulgas ka tselluloositehase küsimust.

Mina teeks esmajoones väljasõiduistungeid valla erinevates asumites. Vald areneb väga kiiresti, aastas tuleb juurde tuhatkond elanikku. See tähendab, et volikogu liikmed ei pruugi kõikide värskete arengutega kursis olla. See võimaldab paremini kogukondi – elanike hulgas on väga palju mujalt Eestist sisserändajaid – ühendada. Valla territoorium on päris suur.

Riigikogu ja Tallinna linnavolikogu istungitest tehakse veebiülekandeid. Kas Rae vald peaks eeskuju võtma? Nii saaks iga huviline ülevaate, mida vallavalitsuse teise korruse ruumis kord kuus tehakse.

Tuleb aru saada, et poliitik käitub erinevalt, kui ta esineb. Asjalikum ja ratsionaalsem on poliitik siis, kui ta ei esine. Kui tahame, et Rae vallavolikogu liige ei esineks, vaid räägiks asjast, siis pole veebiülekannet vaja. Vaatemängulisust tooks otseülekanne juurde, kuid sisulist poolt see paremaks ei muudaks. 

Varsti jõuab volikokku järgmise aasta eelarve. Olete osalenud kolme viimase aasta eelarve läbirääkimistel. Kui palju on asjalikku arutelu ja mil määral toimub kiusu ajamine?

Kehtib universaalne reegel, et miljonite üle on lihtsam otsustada kui tuhande euro üle. Tihtipeale kulub 3000−5000 euro suuruste eraldiste arutamisele liiga palju aega. Ühel istungil juhtisin sellele oma repliigiga ka tähelepanu. Volikogu liikmed peaksid ikka suuremat pilti nägema. Tegelikult on opositsioon eelarve arutamisel olnud keskmisest asjalikum – on hoidutud lauspopulismist. Opositsioonil oleks lihtne hulgaliselt lubadusi jagada, kuid õnneks ei ole seda teed mindud.

Hiljuti võtsime vastu olulise eelarvestruktuuri puudutava otsuse, mis muudab eelarve menetlemise senisest paindlikumaks. See tähendab, et igat pisemat ümbertõstmist eelarvereal ei pea enam volikogu tasandil arutama. Tänavu sügiseni muutsime eelarvet vist igal istungil. Väiksemate summadega peaks vallavalitsus ise jooksvalt tegelema.

Kui kaua jätkub Rae valda elanike sissevool suurusjärgus tuhat inimest aastas?

Terve mõistus ütleb, et inimesed peaksid otsa saama, kuid tervet Eestit silmas pidades on tuhat siiski väike arv. Pigem on küsimus selles, kas Rae vallas on varsti kohta, kuhu tulla. Peetri on suhteliselt täis ehitatud, kuid ülejäänud piirkondades ruumi jagub. Rahvastikuprognoose vaadates tuleb 20 000 elanikku varsti täis. Pakun, et aastaks 2030 kasvab elanike arv 25 000-ni. Ehitamist ja elukeskkonna kujundamist jagub meile veel pikaks ajaks.

Kas Jüri või Peetri peaks kaaluma linnastaatuse taotlemist?

Peetris arutati mõni aasta tagasi, kas jääda külaks või tõusta alevikuks. Tegelikult on asi elanike mõtteviisis – kus me tahame elada? Linnas on teed talvel lumest puhtad, tänavavalgustus põleb ehk elukeskkonna kvaliteedi vastu on linnas kõrgemad nõudmised kui külas. Linnas on ka elanike tihedus suurem ja rohkem anonüümsust. Peetri liigub linnaliku keskkonna suunas, olles unikaalses asukohas. Läheduses on Tallinn oma lauluväljaku ja teisel pool Järveküla Laasi küüniga.

Teie olite Ülemiste promenaadi idee algataja. Kaugel see projekt on?

2015. aastal sai selgeks, et veeseaduse muudatust ei tule ja peame piirangutega arvestama. Seejärel kutsusime appi tunnustatud maastikuarhitekti Kersti Lootuse. Tegime Ülemiste promenaadi eskiisprojekti valmis selliselt, et see algab Peetri aleviku tagaservast ja jõuab laudteede süsteemina välja Kurna oja suubumiskohani. Sinna on võimalik ehitada vaatetorn, kust saab heita pilgu Tallinna panoraamile. Oleme staadiumis, kus on vaja jõuda kokkuleppeni maaomanikega ja seejärel tuleb teha keskkonnamõjude hindamine. Projekteerimisel tuleb arvestada ka Tallinna väikese ringteega, kuhu juurde tuleb teha parkimisala.

Järjest rohkem omavalitsusi läheb üle kaasavale eelarvele ehk küsib teatud summa ulatuses elanike arvamust. Eelmine volikogu esimees Laine Randjärv ütles aasta tagasi Rae Sõnumitele antud intervjuus, et Rae valla viis suuremat asumit paiknevad hajutatud territooriumil ning valdavat osa elanikke korraga puudutavaid investeeringuid on keeruline välja pakkuda. Olete temaga sama meelt?

Rae vald on suur ja kiiresti kasvav. Julgen arvata, et uued elanikud ei tea valla teises otsas toimuvast suurt midagi. Kaasavat eelarvet oleks ehk mõistlik rakendada asumipõhiselt. Kaasava eelarvega lahendatakse valukohti ehk seatakse üles teatud hulk ideid ja üks neist lahendatakse ära. Minu meelest on efektiivsem püüda kõik probleemid võimalikult kiiresti korda ajada.

Teie endist elukohta Paidet tuntakse Eestimaa südamena ja Viimsit rannarahva koduna. Rae vallal puudub laiemale avalikusele teada identiteet, tunnuslause. Tuleks selle nimel vaeva näha?

Minu hinnangul ei ole rannarahva kodu erinevalt Paide kaubamärgist viimsilaste seas väga levinud tunnuslause. Slogan peab väljendama seda, kellena elanikud tahavad end identifitseerida. Viimsilastel on kombeks öelda, et nad elavad Viimsis. Rae valla elanikud lisavad tavaliselt ka asumi nime. Leian, et Rae vald ja suuremad asumid on piisavalt kõvad nimed ning midagi juurde pole vaja välja mõelda.

Riigikogust lahkumise järel töötasite Reformierakonna peasekretärina, kus Teie aeg sai otsa tänavu märtsis. Kuidas olete pärast seda leiva lauale toonud?

Töötan Ülemiste Citys asuvas osaühingus Your Office, mis pakub erinevaid õigusalaseid teenuseid, juristina. Üheks minu valdkonnaks on andmekaitse. Tegelikult kehtis minu leping Your Office'iga ka peasekretärina töötamise ajal, kuid maht oli vähendatud minimaalseks.