Küsitlus viidi läbi planeeringuga hõlmatud alal, kus põhja- ja läänepiiriks on Rae valla ja Tallinna vaheline administratiivpiir, lõunapiiriks perspektiivse raudtee Rail Baltic trassikoridori ja sellega külgneva ala piir ning idapiiriks Pirita-Ülemiste kanal. Põhjapiirkonna üldplaneering on algatatud 2016 aasta novembris ja selle lõpliku heakskiitmiseni kulub kokkuvõttes veel vähemalt neli aastat aega.
Üldplaneeringute arhitekt Sitina Metsis tõi küsitluse kokkuvõttes välja, et kõige rohkem vastajaid oli Rae küla elanike hulgas, kuid vastused saadi ka kõikide teiste elamupiirkondade esindajatelt. Kõige vähem aktiivsed vastajad olid Assaku elanikud.
Küsitluse tulemused näitasid, et peamine probleem on suhteliselt hõre ühistranspordivõrgustik, mistõttu kasutatakse peamise liikumisvahendina eratransporti. Vastajad sooviksid enam kergliiklusteid, mis on peamine probleem ennekõike Rae küla vastanute seas. Viimased viitasid ka korduvalt Tartu mnt alt Peetri ja Rae küla vaheliseks ühenduseks vajalikule kergliiklustunnelile.
Olenemata elukohast soovivad elanikud üksmeelselt rohkem haljasalasid, parke, spordirajatisi või –platse ning igapäevaseks eluks vajalike teenuste, nagu näiteks perearstikeskuste või piirkonna kaupluse, olemasolu. Vastajad tõid sageli välja ka selle, et sooviksid logistikaparkide suuremat eraldatust elamualadest, milleks sobib näiteks kõrghaljastuse puhveralade rajamine.
Põhjapiirkonna üldplaneeringu osas on vallavalitsus 2017. aastal tellinud ka erinevad alusmaterjalidena kasutatavad uuringud nagu mürakaart, liikuvusanalüüs, väärtuslike põllumaade ning rohevõrgustiku väärtuste uuring, mis valmivad 2018 aasta esimeses pooles. Elanike küsitluse ja uuringute tulemuste analüüsi alusel on pidevas töös ka planeeringu eskiislahenduse väljatöötamine.
2018. aastal korraldab vallavalitsus kindlasti ka vahepealseid kokkuvõtvaid eskiisitutvusi piirkondade kaupa.
Foto Urmas Tangsoo