Kuidas käib kaasamine?

Hoolimata sellest, et tänapäeval vallajuhtimises ja planeerimistegevuses kasutusel olevad digitaalsed lahendused, nagu näiteks avalikud dokumendiregistrid ja kaardirakendused, on info tavainimesele muutnud oluliselt kättesaadavamaks, on siit-sealt ikka kuulda, et inimesed ei tunne, et neid oleks kaasatud.  Mis siis ikkagi kaasamine endast kujutab ja milliste sammude läbi seda tehakse? Proovime seda selgitada valla põhjapiirkonna üldplaneeringu näitel.

2016. aastal asus Rae vald koostama Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringut. Kõige suurema sihtrühma, keda üldplaneering kõige otsesemalt puudutab, moodustab hõlmatava ala elanikkond ja maaomanikud. 2019. aasta seisuga on Peetri kandi elanike arv lähenemas 10 000-le inimesele. Lisaks puudutab see maaomanikke, kelle maa ei ole hoonestatud ja nad ei oma sissekirjutust rahvastikuregistris, ning samuti arendajaid, kes omavad piirkonnas maad ja kes tegelevad arendustegevusega. Lisaks kaasas Rae vald üldplaneeringu koostamise protsessi ka erinevaid eksperte, kes aitasid koostanud alusuuringuid, mis on planeerimisotsuste tegemise protsessi aluseks.

Seadus käsib ja vald soovib

Üldplaneeringu menetlus toimub lähtuvalt planeerimisseadusest, mis reguleerib avalikkuse kaasamist ja inimeste teavitamise põhimõtteid. Teisalt on kaasamine ka valla enda huvides.  Nimelt võimaldab valla hinnangul õigel ajal ja juba varajases planeerimise staadiumis läbiviidud kaasamine hilisemas etapis hoida kokku aega ja ümbertegemise vaeva. Kui mõnele piirkonna probleemile juhitakse rohkem tähelepanu, on oluline seda teemat ka rohkem käsitleda ja täpsustada.

Läbi kaasamise protsessi soovib vallavalistus muuta planeerimist avatumaks ja kasvatada seeläbi ka inimeste usaldust, ilma milleta on spetsialistidel keeruline tööd teha. Kaasamine üldplaneeringu koostamise protsessis tähendab samuti seda, et inimesed saavad rohkem kaasa rääkida oma elukeskkonna paremaks muutmisel, mis on suures pildis ka planeeringu koostamise üheks eesmärgiks.

Millised on kaasamise viisid?

Põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamisel on Rae vald kasutanud kaasamise vormidest info jagamist, konsulteerimist ja koostööd. Erinevatel ajaetappidel oleme andnud teavet valla ajalehes Rae Sõnumid, koostanud küsitlusi, edastanud lähteseisukohad tutvumiseks ametkondadele ning naaberomavalitsusele, konsulteerinud ekspertidega ning korraldanud kolm avalikku arutelu, mille käigus oleme tutvustanud lähteseisukohti, alusuuringute tulemusi ning esmase eskiislahenduse põhimõtteid. Lisaks on tehtud teavitustööd sotsiaalmeedia kanaleid kasutades.

Kõige edukam viis on jätkuvalt otsesuhtlus ning avalik arutelu pakub selleks võimaluse. Avalike arutelude ja tutvustuste mõte on selgitada valla poolseid mõtteid lahenduse kujundamisel ja tutvustada ideed, mis on olnud planeerimisotsuste aluseks. Avalike arutelude toimumise käigus on suurem võimalus jõuda erinevatel osapooltel üksteisemõistmiseni, sest küsimusi saab esitada jooksvalt ning tavaliselt on kohal ka spetsialistid, kes saavad asju laiemale kuulajaskonnale selgitada. Hea on tõdeda, et kodanikud on põhjapiirkonna ruumilise visiooniga kaasa tulnud ja leidnud, et see on pigem positiivne ja edasiviiv, kui liigselt suuri piiranguid seadev. Vald ei tee otsuseid erahuvist lähtuvalt, vaid ikka vaadates suuremat pilti ja et valla üldine areng saaks toimuda keskkonnasõbralikult, elukeskkonda mitmekesistavalt ja üksteist arvestavalt.

Miks kõik ettepanekud töösse ei lähe?

Viimase avaliku tutvustuse käigus palusime valla kodanike ja kõigi teiste puudutatud isikute arvamusi põhjaosa üldplaneeringu esmasele eskiislahendusele. Kokku laekus 55 ettepanekut 29-lt ettevõttelt, kodanikult ja kodanike ühenduselt, millest arvestasime või osaliselt arvestasime 34 ettepanekut. Meile laekus nii kogu valda käsitlevaid põhjalikke analüüse koos kaardimaterjalidega kui ka lihtsaid ettepanekuid enda kinnistut puudutava maakasutuse osas. Kõige rohkem kajastamist ja ettepanekuid tehti planeeritava kergrööbastranspordi osas. Oli ka ettepanekuid, mis olid oma olemuselt vastanduvad, nii et vald pidi leidma erinevate osapoolte vahel tasakaalu ja konsensuse, korraldades täiendavaid kohtumisi ja arutelusid.

Kaasamise puhul on oluline mõista, et see ongi eri osapoolte arvamuste ära kuulamine ja nende vahel kompromissi otsimine ning kokkulepete sõlmimine. Vahel võib siiski kohata pahameelt, et kui ma ei saanud enda poolt soovitud tulemust, siis mind ei ole kaasatud. Planeerimise protsessis, mis on avaliku kokkuleppe otsimine, ei ole võimalik alati täita 100% kõigi osapoolte huve, sest huvid on erinevad elanikel, maaomanikel või arendajatel. Kõigile on seadusega aga ettenähtud oma õigused ja kohustused. Seega tuleb leida läbi kaasamise tasakaalupunkt, üksteise õigusi ning ettepanekuid tuleb austada ja olla valmis kompromisside sõlmimiseks.

Siiski saame tänaseks öelda, et põhjapiirkonna üldplaneeringusse tehti palju asjalikke ja põhjendatud ettepanekuid, mida suuremas osas ka arvestati. Ettepanekutest tulenevalt on kaardimaterjalide pilt veidi muutunud, kuid üldine visioon on säilinud sama.

Kõigi tehtud ettepanekute ja valla poolsete vastustega on võimalik tutvuda valla kodulehel http://www.rae.ee/pohjapiirkond. Saabunud aasta esimeses pooles avalikustame ka muudetud kaardimaterjali koos tekstilise osaga, mille osas ootame järjekordselt aktiivset kaasamõtlemist.