Kui mitmetes kohalikes omavalitsustes seistakse silmitsi probleemiga, et elanikkond vananeb, siis seda nähtust Rae vallas kindlasti ei esine. Rae valla elanikkonna keskmine vanus on 32 ning noorte osakaal tõuseb iga aastaga. See ei tähenda ainult seda, et vald peab seisma selle eest, et igal lapsel oleks lasteaiakoht ja võimalus koolis käia, vaid olulist rolli mängib ka mitteformaalne haridus, mida teostatakse läbi huvihariduse ja noorsootöö.
Rae vallas tegutseb hetkel neli noortekeskust, mis asuvad Järvekülas, Jüris, Lagedil ja Vaidas. Iga piirkond on omanäoline ning vastavalt sellele on ka noortekeskused suunanud oma tegevusi. Sellegipoolest on neli noortekeskust ühe katuse all ning tegutsevad ühiselt Rae Noortekeskusena.
Noortevahetusest digipädevuseni
Noortekeskustes ei viida erinevaid tegevusi läbi lihtsalt sellepärast, et oleks lõbus, vaid noorsootöötajad on näinud vaeva ning sõnastanud ühised eesmärgid. Kuna enamikule on teada, et meie keskuste ruumid ei ole suured ning noored, kes keskuseid külastavad, on pigem vanuses 7–14, siis on noortekeskus seadnud prioriteediks kaasata 15+ noori ka noorsootöösse. Seda tehakse läbi mitmete projektide, suursündmuste ja omaalgatuse. Lisaks on noortekeskused teinud korrektuure lahtiolekuaegades, pakkudes vanematele noortele just õhtuseid aegu keskuse külastusteks.
Noorsootöös on võetud käsile ka rahvusvaheline suund, seda läbi mitmete projektide ja välisriikidest vabatahtlikke noortekeskuste töösse kaasates. Hea näide on eelmisel aastal esimest korda toimunud noortevahetus, kus osalesid Rae valla ja Portugali noored ning juba sel aastal olid noored ise agarad ning kirjutasid rahvusvahelise projekti noorsootöötajate abiga, et minna külla Portugali noortele ja ühiselt arutleda inimõiguste teemadel.
Arvestades praeguse aja kiiret tehnoloogia arengut, on noortekeskus seadnud eesmärgiks arendada digipädevusi, mis noori ja nende arengut toetaks. Noorte omaalgatust on igati edasi arendatud läbi riikliku omaalgatuste projektifondi Nopi Üles, mille rahastusel maalisid Peetri kandi noored maalid ja riputasid need üles bussipeatustesse, samuti sai tuge Jüris tegutsev noortekohvik, mille vahendite jaoks noored rahastust taotlesid.
Lisaks on noortekeskuses läbi viidud mitmeid sündmusi: noored on ise korraldanud võistlusi, viinud läbi näiteks noorteka öö ning olnud suureks abiks noortefestivali korraldamisel, mis oli just tänu nende korraldusmeeskonnas kaasalöömisele menukas ja noortepärane.
Igal noortekeskusel oma nägu
Eelnevalt sai mainitud, et eri piirkonna noortekeskused on omanäolised. Selle taga peituvad iga piirkonna noorte huvid, keskuse asukoht ja ümbruskond. Näiteks asub Järveküla noortekeskus elamusspordikeskusega Spot of Tallinna ühes majas ning koostöös nendega saavad Rae valla noored kord nädalas kasutada ka elamusspordikeskuse teisi ruume, näiteks minna akrobaatikaalale hüppama või minna sõitma BMX, tõukeratta vms vahendiga.
Jüri Noortekeskus seisab probleemi ees, kus nende 36ruutmeetrine ruum jääb väikeseks, kui mõni päev küündib noorte arv seal 40–50-ni. See näitab, et kooli lähedus igati toetab noortekeskuse külastatavust ning samuti tehakse järjepidevalt koostööd kooliga. Nii jõuab noortekeskuses toimuv info suurema hulga noorteni. Sama probleemi ees on ka Lagedi Noortekeskus, kus ruumipuuduse tõttu on külastatavus väiksem, kuid täna heale kontaktile noorsootöötajaga käivad vanemad noored oma rõõme ja muresid jagamas ning nõu küsimas. Eriti on noored hakkajad seal erinevaid võistlusi korraldama, nii toimuvad näiteks piljardi- või lauajalgpallivõistlused.
Vaida Noortekeskuse pesake meenutab esmapilgul sisse astudes justkui kodu, kus on olemas suur köök, tegevustuba mitmete võimalustega. Nii on ka sealne noorsootöötaja leidnud tee noorte südamesse läbi köögi ning noori õpetatakse professionaalsete juhendajate juuresolekul mitmesuguseid küpsetisi ja toiduaineid valmistama.
Need on kõigest mõned asjad, mis noortekeskuseid omanäoliseks muudavad, parima ülevaate saab neid külastades ja tegevustest osa võttes.
Avatakse uus noortekeskus Peetris
Rääkides noorsootöö tulevikust, on valdkonnas kindlasti suuri arenguvõimalusi. Kui vaadelda rahvaarvu erinevates alevikes, siis on plaanis avada Peetri aleviku keskuses eraldi noortekeskus. Selle otsuse kinnitas veebruarikuus ka Rae vallavolikogu. Uus noortekeskus avatakse veel selle aasta lõpus piirkonda rajatavasse Peetri Keskusesse, mis on asukoha poolest selle piirkonna noortele kõige parem.
Rääkides olemasolevatest noortekeskustest, tegeletakse võimaluste otsimisega Lagedi ja Jüri keskuste laiendamiseks, et pakkuda noortele veelgi rohkem võimalusi. Mõeldes ka pikalt tulevikku, siis näeme, et vähemalt noortetoad peaksid olema nendes alevikes, kus noorte arv iga aastaga tõuseb, et ka neil oleks oma kodukandis koht, kuhu üheskoos minna.
Lisaks on on noorsootöös veel mitmeid valdkondi, mida jõudsalt edasi arendatakse. Näiteks on selleks erinoorsootöö, kus läbi mobiilsete noorsootöötajate soovitakse jõuda suurema hulga noorteni. Mobiilse noorsootöö peamine eesmärk on luua noorega individuaalselt suheldes vastastikune usaldus ja vähendada noorte tõrjutust.
Oluline rahvusvaheline koostöö
Algust on tehtud juba rahvusvahelise noorsootööga, aga selle haaret kindlasti laiendatakse, et saaksime rohkem viia läbi projekte ja kutsuda teiste kultuuride noori meie valda ning samas saata meie noori teistesse riikidesse tutvuma sealse eluoluga ning arutleda noorte jaoks aktuaalsetel teemadel. Tulevikus on kindlasti ka noortekeskusel olemas akrediteering, et olla Rae valla noortele saatvaks organisatsiooniks, minnes teistesse riikidesse vabatahtliku teenistust läbi viima. Seda koordineerib programm Erasmus+.
Vabatahtliku teenistuse kaudu on noorel võimalus minna kas lühi- või pikaajalise projekti (maksimum aasta) kaudu teistesse Euroopa riikidesse tööle just temale huvipakkuvasse valdkonda. Kindlasti ei unustata rahvusvaheliste võimaluste juures ka kohalike võimalusi ning arendatakse edasi noorte omaalgatuslikke ideid ning luuakse paremad võimalused ka nende ideede rahastamiseks. Ära ei tohi unustada ka omavahelist koostööd, mida jätkatakse ja arendatakse edasi Rae vallas tegutsevate koolide, noorteorganisatsioonide ja teiste asutustega, kaasates sellesse ringi ka rohkem ettevõtjaid. Seeläbi soovime arendada noorte töökasvatust ja tõsta teadlikkust selle osas, mis võimalused on noortel oma koduvallas ka peale kooli lõpetamist. Seesugune oli noortekeskus eile, on täna ja saab olema tulevikus.