Rae vald kehtestas põhjapiirkonna üldplaneeringu

Rae Vallavolikogu kinnitas 15. oktoobril valla põhjapiirkonna üldplaneeringu, mis seab suunised piirkonna ruumilisele arengule järgnevateks aastateks. Põhjapiirkond hõlmab ala, mis jääb Tallinna ringteest põhja poole, Vaskjala-Ülemiste kanalist läände ja külgneb Tallinna linnaga. Siia on haaratud Peetri ja Assaku alevik, Järveküla, Uuesalu, Rae, Pildiküla ja Lehmja küla.

Üldplaneering on kohaliku elu strateegilise juhtimise dokument. See määrab, kuidas valla erinevaid alasid arendatakse ja milliseid ruumilisi lahendusi kasutatakse. See on valla arengukava ruumiline vaste, milles sõnastatud eesmärgid ja suundumused jäävad kehtima pikaks ajaks. 

Üldplaneeringut asuti koostama, kuna Rae vallas oli pidev planeerimis- ja ehitussurve. Kiire elanikkonna kasv oli ületanud kohaliku omavalitsuse võimekuse pakkuda vajalikke teenuseid, nagu kooli- ja lasteaiakohade tagamine ning teedevõrk. Ebaühtlane territoriaalne areng oli loonud olukorra, kus teenused ei arenenud samas tempos elamuehitusega, mistõttu jäi valla sõltuvus Tallinnast kui peamisest töö- ja teenuskeskusest jätkuvalt väga tugevaks.

Põhjapiirkonna üldplaneeringu peamised ruumilise arengu põhimõtted on järgmised:

- transpordile suunatud areng – keskendutakse tõhusale ühistranspordile, keskkonnasõbralike liikumisviiside ja sõlmpunktide arendamisele;

- arengu soodustamine keskusaladel – panustatakse piirkondadesse, kus on hea ligipääs ühistranspordile ja teenustele;

- arengu pidurdamine äärealadel, loodusliku keskkonna säilitamine seal ja arengu suunamine järgmisesse etappi;

Üldplaneeringu koostamine algas kaheksa aastat tagasi

Üldplaneeringu koostamine algas 2016. aasta lõpus ehk ligi kaheksa aastat tagasi. Üldplaneeringute arhitekti Stina Metsise koostatud planeeringu lahendusse on panustanud mitmed volikogu ja vallavalitsuse koosseisud, erinevad ametkonnad, ettevõtted ja elanikud. Töö on olnud mahukas ja pidev, kuid ette on tulnud täiendavaid tegevusi. Näiteks korraldati planeeringu eskiisietapis üks lisaarutelu ja planeeringulahenduse teine täiendav avalikustamine seoses autonoomse ühistranspordi koridoriga. Need pikendasid kogu protsessi 1–2 aasta võrra, kuid olid väga vajalikud saamaks sisendit kaasatud elanikelt ja maaomanikelt.

Üldplaneeringu lahenduse avalikustamised toimusid aastatel 2021– 2022. Nende käigus esitati 137 arvamust, mille lahendamise üle teostas järelevalvet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Esitatud arvamuste hulk näitab, et üldplaneeringuga plaanitakse olulisi muudatusi, mis mõjutavad paljusid inimesi. Ministeerium korraldas kokku 11 arutelu nendega, kes avalikustamise käigus oma arvamusi esitasid. Järelevalve ja heakskiitmise protsess ministeeriumis võttis aega üle 1,5 aasta.

Üldplaneeringu eesmärk on luua kvaliteetne elukeskkond kõigile osapooltele

Üldplaneeringu peamine eesmärk on luua hea ja kvaliteetne elukeskkond, mis arvestab tasakaalustatult kõigi osapoolte huve: elanike, maaomanike, ettevõtjate, arendajate, naabrite ja külastajate omi. Hea elukeskkonna loob tasakaalus ja kestlik ruumilahendus, kus on tagatud kõik vajalikud kvaliteetse elukeskkonna osad.

Hea elukeskkonna tagamiseks on vaja esmaseid teenuseid, toimivat ühistransporti, kvaliteetset haridust ning tervishoiu- ja kultuuriasutusi, mis on kättesaadavad kohalikes keskustes ja sõlmpunktides. Oluline on, et keskkond toetaks ka töökohtade loomist kohalikele elanikele, pakkudes näiteks büroo- ja kontoripindu.

Elanike tihedus piirkonnakeskustes peab olema piisav, et tagada ühistranspordi toimimine. Keskustes ja sõlmpunktides on küllaldaselt avalikku ruumi, et inimesed saaksid omavahel suhelda ja tekiks kogukonnatunne, samas toetab keskkond teenindavat ettevõtlust. Need alad on ühendatud kiirete jalgratta- ja jalgteedega, et tagada hea ligipääs. See aitab järk-järgult vähendada sõltuvust Tallinna teenuskeskusest ja igapäevasest pendelrändest ning leevendab koormust taristule. Lisaks aitavad ida- ja läänesuunal paiknevad suured, ehitustegevusest puutumatud rohealad tasakaalustada järjest kasvavat tiheasustust planeeringuala keskel ja toetada rekreatsioonialadena elanike vaimset ja füüsilist tervist.

Üldplaneering annab kindluse ja selguse

Üldplaneeringu eesmärke ei saavutata kohe, kuna nende elluviimine on pikaajaline protsess läbi detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ja ehituslubade. Eesmärkide saavutamiseks on siiski oluline tagada, et valla elanikkonna juurdekasv on sellises tasakaalus, et vald suudaks toime tulla vajalike teenuste tagamisega.

Muutused ei toimu kohe pärast üldplaneeringu kehtestamist, vaid ilmnevad alles aastate jooksul, kuid üldplaneering annab meile kõigile kindluse ja selguse, milliste eesmärkide ja elukeskkonna poole liikuda.

Täpsema info ja kaardid leiab Rae valla veebilehelt: http://rae.ee/pohjapiirkond