Rae valla ettevõtlusele hoogu juurde!

Rae valda võib julgelt nimetada Eesti logistikakeskuseks. Aga milliste ettevõtlusvormidega siin veel tegeletakse, millised on ettevõtjate ootused vallale ja kuidas pakkuda sobivat tööd kohalikele elanikele – nendele küsimustele otsib vastust kolmeks kuuks Rae vallavalitsusse tööle palgatud projektijuht Kalle Sepp. Rae Sõnumid kutsus lisaks temale ühe laua taha ka vallavanema Madis Sariku ja abivallavanema Tanel Tammela, et praegune olukord ära fikseerida.

Kalle Sepp, mis ülesanded on Teile lühikeseks perioodiks pandud?

Omavalitsusel ei ole seadusest tulenevaid suuri kohustusi ega ka võimalusi ettevõtluse arendamiseks. Samalaadne olukord on ka meile eeskujuks olevates Põhjamaades. Samas on edumeelsemad omavalitsused huvitatud, et nende territooriumil tegutseksid võimalikult edukad ettevõtted. Üheltpoolt on elanikel seeläbi võimalus kodu lähedal tööl käia, teisalt tõstavad edukad ettevõtted piirkonna mainet. Seepärast üritavad omavalitsused ettevõtluse arengule kaasa aidata ning nagu toonitati hiljutisel Linnade ja Valdade Päevadel, on Rae vald selles vallas teistele suunanäitajaks.

Minu ülesandeks on kaardistada olemasolev olukord ning püüda välja selgitada, millised on valla territooriumil tegutsevate ettevõtjate ootused omavalitsusele, millised võiksid olla võimalused koostööks, võimalikud vallapoolsed ettevõtluse toetusmehhanismid, samuti kuidas saaksime oma haridusasutustes suurendada õpilastes ettevõtlikku eluhoiakut ning vajadusel neid valla poolt toetada. Minu töö tulemusel võiks tekkida platvorm, kus on ära kirjeldatud tehtu, hetkeseis ja tulevikuperspektiiv.

Madis Sarik: Ettevõtlusega seonduv on Rae valla üks prioriteete ja meie eesmärk on saada valdkonnast veelgi põhjalikum ülevaade. Rae vallas on 1000 elaniku kohta 3500 töökohta ja 350 firmat, kuid hinnanguliselt 15% meie elanikest töötab koduvallas. Praegune trend on selline, et esmalt tulevad inimesed meile tööle ja siis hakkavad siin elukohta otsima. Väga suur osa igapäevaselt Rae vallas tööl käivatest inimestest on sisse kirjutatud teise omavalitsusse, kelle eelarvesse laekub maksutulu. Meie naaberomavalitsused on taolise olukorraga küllaltki rahul. President Kersti Kaljulaid möönis Linnade ja Valdade Päevadel, et olukord vajaks kaasajastamist ning käis välja mõtte, et käibemaksust võiks teatud osa omavalitsuse eelarvesse laekuda.

Tanel Tammela: Liikuvusuuringust selgus, et suurem osa Rae valla elanikest liigub igapäevaselt Tallinna kesklinna ja Kristiine linnaossa. Meie eesmärk on pendelrännet vähendada ja anda omapoolne panus kodulähedaste töökohtade loomisse. Siis oleks ka vähem ummikuid.

Tegelikult on meie suhtlus ettevõtjatega juba praegu tihe, aga kindlasti on rohkem potentsiaali. Näiteks otsime ühiselt koostöökohta rohelise mõtteviisi juurutamises, koolituses ja kutsehariduse võimalustes. Lisaks käivad Rae valla kooliõpilased kohalikes ettevõtetes töövarjuks. Rae valda võib nimetada Eesti logistikapealinnaks – sektori ettevõtetele on meie asukoht lihtsalt sedavõrd soodne. Samas otsime võimalusi, kuidas seda kohalike elanike jaoks veel paremini ära kasutada.

Millised on esimesed tähelepanekud?

Kalle Sepp: Mõistagi ei jõua valla ametnikud suhelda kõikide ettevõtjatega. Üheks võimaluseks võiks olla Rae valla ettevõtjate ühenduse tekkimine, kellega saaks arutada koostöövõimalusi ja erinevaid väljakutseid. Tean, et paljudes omavalitsustes ei ole ettevõtjatel vallajuhtidele suuri ootusi – ettevõtjate põhiline soov on, et saaks rahus oma tööd teha. Samas pean tihedat suhtlust valla ja ettevõtjate vahel oluliseks, sest see aitab näha suuremat pilti ning olla kursis piirkonna arengutega. Arenenud ühiskondades on ettevõtjad aktiivselt kaasatud kogukonna tegemistesse. Tähtsal kohal võiks olla ka ettevõtjate side valla haridusasutustega. See annab võimaluse teha koostööd Rae valla noortega ja korraldada täiendkoolitusi täiskasvanutele. Näiteks võiksid siinsed õpilasfirmad olla seotud kohalike ettevõtetega. Kuna Rae vald on alustanud koostööd Tallinna Ülikooliga, võiks vald koos oma õppeasutustega siin olla vahendajaks või isegi koolituste korraldajaks valla ettevõtjatele vajaliku töötjate täienduskoolituse organiseerimisel ning TLÜ akadeemilise potentsiaali ärakasutamisel.

Statistikaameti andmetel oli Rae valla elanike keskmine kuupalk eelmisel aastal 1958 eurot. Seega, kui tahame, et kohalik inimene kodu lähedal töötaks, tuleb talle pakkuda 2000+ euro suurust kuupalka. Kui palju saab vald seda mõjutada?

Tanel Tammela: Arvan, et logistikasektoris on selline palk normaalsus. Tegelikult on kinnisvara ja maa hind Rae vallas nii palju tõusnud, et odavaid töökohti luues ei ole tegevus jätkusuutlik. Näiteks Kurna külas on rajatava IKEA kinnistu kõrval maa hind seitsmekordistunud. Rae vald on niivõrd kiires arengufaasis, et meid võiks nimetada gasellvallaks. Eesmärk on olla uute lahenduste osas alati sammuke ees ja meid on selle eest juba ka tunnustatud.

Kalle Sepp: Vald saab toetada eelkõige ettevõtluse suhtes sõbraliku ja toetava keskkonna ning õhustiku loomisega. Oluline on pakkuda ettevõtjatele tuge ja kiireid vastuseid. Seadusest tulenevalt on omavalitsustel kohustus päringutele vastata 30 päeva jooksul, meie töötajad pingutavad, et Rae vallas saaksid ettevõtjad vastuse oma küsimustele või lahenduse oma probleemile mõne päevaga.

Madis Sarik: Mida paremaid koole ja lasteaedasid me ehitame, seda atraktiivsem on vald ettevõtjatele, sest see sisendab kindlust, et töötajate lapsed on heades kätes ja saavad tänapäevase hariduse.

Ettevõtjate jaoks on aastaid olnud murekohaks ebapiisav ühistranspordiühendus Tallinna ja Jüri vahel. Seetõttu on suured firmad ise töötajate transpordi korraldanud. Kas selles osas on näha arenguid?

Madis Sarik: Rae vald üksinda seda muret ei lahenda. Siin on vaja omavalitsuste ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tugevat tahet. Juttu on sellest palju olnud, kuid tegudeni ei ole veel jõutud.

Tanel Tammela: Oleme ühistranspordi vajakajäämistest ettevõtjatega rääkinud. Näiteks ABB-sse tuleb kolm korda päevas mitu bussitäit töötajaid kolmest ilmakaarest. Ühistransport pisut leevendaks seda probleemi, kuid ettevõtete oma transport jääks ikka alles, sest hommikuse tipptunni ajal tuleb Rae valda sadu töölisi.

Koostöö teiste omavalitsustega on äärmiselt oluline mitte ainult transpordi osas. Praegu on meil käsil Praxise poolt veetav kohalike omavalitsuste teenuste korraldamist toetav arendusprogramm Viimsi vallaga, mis on mõeldud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele ning mille eesmärgiks on pakkuda tooteid ja teenuseid ka naabervallas.