Rae valla põhjapiirkond saab üldplaneeringu

2016. aasta novembris algatas vallavolikogu Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, millega muudetakse kogu valla üldplaneeringut põhjaosas. Protsessi on haaratud suur osa alast alates Tallinna piirist kuni Tallinna ringteeni.

 „Planeeritava ala suurus on ligikaudu 26 300 ha," täpsustas abivallavanem Priit Põldmäe.

 Planeeritavasse alasse jäävad asulatest Peetri, Järveküla, Assaku, Raeküla ja Uuesalu. Lisaks on esitatud vallavolikogule ettepanek laiendada piirkonna elanike ja Harju maavalitsuse taotluste alusel üldplaneeringu ala nii, et muudetav ala hõlmab ka Lehmja ja Pildiküla ning osaliselt Kurna küla. Mahukas ja ajakulukas töö oli vaja ette võtta mitmel põhjusel. Põhjapiirkonnas on surve ehitustegevuseks kõige tugevam ja kui lähtuda arengukava kasvustsenaariumi alusel kirja pandud rahvastikuprognoosist, mille järgi kasvab Rae elanikkond aastaks 2048 ligikaudu 30 000 elanikuni, peab vald omama väga täpset ülevaadet,´kuidas omavalitsuse territooriumil on lahendatud teedevõrk ja kuidas on tagatud vajalikud avalikud teenused kõikide vanuserühmade jaoks. „Põhjapiirkonnale planeeringu koostamist nõuab vajadus minna täna kehtivast ja aastal 2013 vastu võetud üldplaneeringust täpsemaks ning määrata sotsiaalse taristu ning rohe- ja virgestusalade mahud ja asukohad ning maa-alad elamumaade teenindamiseks. Vaja on määrata samuti hoonestatavate alade jaoks täpsemad ehitustingimused, mis on aluseks ruumilisele planeerimisele," loetles abivallavanem Priit Põldmäe olulisi eesmärke. „Täisväärtusliku elukeskkonna seisukohalt on alal tõepoolest puudusi," kõneles arhitekt Stina Metsis. Arhitektina soovib ta leida lahenduse kiiresti arenevate piirkondade keskusalade loomiseks, kus on arvestatud kõikide vajalike teenustega.

Transpordivõrk luubi all

Põhjapiirkonna üldplaneeringu tegemise juures tuuakse suure peatükina välja teedevõrgu teema. Tänane teedevõrgustik ei ole veel kasutajasõbralik, seda leiavad nii abivallavanem kui ka arhitekt, kes nendivad lisaks, et teedevõrku tuleb lahendada terviklikult nii liikumisvajadusi kui ka arenguprognoose arvestavalt. Elamualadega koos tuleb vaadata kogu infrastruktuuri. Arhitektile teeb heameelt, et arendajad on nõus vallaga koostööd tegema. „Meil on kehtivasse üldplaneeringusse planeeritud ulatuslikud elamualad, kuhu pole ette nähtud seda toetavat taristut ja teenuseid." Kui nüüd lasta need monofunktsionaalsed alad arendajatel valmis ehitada ilma igasuguse toetava infrastruktuurita, ei ole seda elamupiirkonda kokkuvõttes kellelgi vaja. Arhitekti sõnul nõuab täpsemat planeerimist praegu väga kiiresti arenev Järveküla, kus on palju üksikuid elamumaa ääremaatükke – siilakaid, mis ei ole ühenduses teedevõrgustikuga. Järvekülale ja teistele veel lõplikult väljakujunemata aladele saab anda ehitustingimuste kaudu ka ühtlasema ilme. Abivallavanem Priit Põldmäe sõnul saab üldplaneeringusse joonobjektidena sisse tuua võimalikud trassikoridorid kergrööbastranspordile, kuhu võiks teha trammitee.

Arhitekt Stina Metsis selgitab, et esmalt tuleb põhjapiirkonna üldplaneeringu protsessi käigus maha märgitud joonobjektide puhul arvestada kui võimalustega nii tehnilises kui ka olustikulises mõttes. Kergrööbastranspordi tee rajamine tiheasutusala kitsastele ja kurvilistele teedele ei ole praktiliselt võimalik ilma tee-maa laienduseta. Praegu nähakse rööbastransporti piki Tallinna-Tartu maanteed, mis on ka esitatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Kuid senikaua kuni joonobjekt pole läbinud kõiki ettenähtud analüüsi ja arutlusfaase, on see tänase päeva seisuga vaid idee. Kuna kokkuvõttes peab Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu heaks kiitma veel riiklik ja kogu maakonna terviku eest vastutav institutsioon, siis rööbastee asukoht nõuab lõpuks heakskiitu n -ö suurelt ringkonnalt.

Oluline on arvestada ka sellega, et Rae valda on maha joonistatud perspektiivne Rail Balticu trassikoridor ning see läbib valla põhjapiirkonda pikalt. Koostatavas üldplaneeringus tuleb täpsemalt ära kaardistada, milliseid planeeringualasid trassikoridor läbib. „Trassi äärde jäävatele aladele tuleb näha ette kindlasti täna kehtivast üldplaneeringust tunduvalt erinevam lahendus," kõneles Metsis, kes viitab sellele, et trass peab hakkama sobituma loogiliselt vallaruumi. Arhitekt leiab, et Rail Balticu tulemise juures on positiivne see, et Assakule on ette nähtud kohalik rongipeatus. „Kuid peatus tuleb siduda olemasoleva elukeskkonnaga ja kindlasti mitmekesistaks see piirkonna ühistranspordisüsteemi."

Arhitekt viitab veel Rae vallas kahe olulise maantee – Tartu mnt ja Vana- Tartu mnt ühendamise võimalikkusele planeeritava ringtee kaudu, millega on Tartu mnt-le ette nähtud kahetasandiline viadukt. Maanteeameti kureeritavas ja ettevalmistatavas protsessis on räägitud võimalikust ringteest kui väikesest ringteest, mille rajamise võimalikkusega on ka üldplaneeringus arvestatud. Väike ringtee peaks vähendama suurenevast liiklusvoost tulenevaid ummikuid, kuna Peetri-Järveküla piirkonna olulisemad teed ühendatakse Tartu maanteega. Selline lahendus täiendab oluliselt kohalikku teede taristut.

Protsessi kestusena nähakse nelja aastat

Üldplaneeringu tegemise käigus viiakse läbi ka mitmeid analüüse. Esimeste uuringute hulgas on keskkonna strateegiline hindamine, rohevõrgustiku uuring, liikuvusuuring, radooniuuring ja väärtuslike põllumaade uuring. „Ilus ja viljakas põllumaa vajab säilitamist. Analüüsi tulemusel peaks selguma, millist osa tuleb kindlasti säilitada," kõneles Metsis.

Kogu planeerimisprotsess kuni dokumendi lõpliku heakskiitmiseni võtab vähemalt neli aastat aega. Abivallavanem nendib, et üldplaneering tuleb ka viia kooskõlla Rae valla arengukava 2016–2025 suundadega. Kokkuvõttes peab olema valla eesmärk toimida nii, et kõigepealt tuleb ette näha, kui palju võib juurde tulla elanikke, seejärel saab otsustada, kui palju on vaja juurde sotsiaalset ja teedeinfrastruktuuri ning alles siis füüsiliselt tegutsema hakata. Suure tõenäosusega tuleb Rae vallavalitsusel kui planeeringu koostamise korraldajal Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise ajaks kiirema arenguga piirkondadele kehtestada ajutine planeerimis- ja ehituskeeld maksimaalselt kuni neljaks aastaks.

Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu protsessi soovitakse kaasata kõik piirkonna arengust huvitatud isikud ning arendajad, et jõuda korraliku alusdokumendini, mis määrab ära piirkonna keskusalad koos äri- ja sotsiaalmaa kinnistute ning rohealadega ja paneb paika teede infrastruktuuri.

RS

KOMMENTAARID

Peame säilitama hea elukeskkonna

Rae valla põhjapiirkonnast peab saama meie elanike jaoks veel parem elukeskkond, mis tähendab, et ruumiline planeerimine on läbimõeldud ning taristu toimib. Kindlasti peame tulevikus vältima kahte äärmust – vajadusest allapoole jäävat ehitusmahtu ja samuti mahtu, mis ületab võimalused kvaliteetsete teenuste pakkumiseks. Karm tõde on see, et reaalne valla finantsiline olukord ei jõua praegusele ülimalt kiirele arendustempole vastu pidada, mis tähendab, et kui võimaldada kõikide arendusprojektide elluviimist, siis sotsiaalne taristu ja teedevõrk jääb puudulikuks. 2016. aastal uuendatud valla arengukavas oleme ette näinud, et mõistlik rahvastiku juurdekasv on lähikümnendil ca 450 inimest aastas. Hetkel näeme, et nõudlus uute elamute rajamiseks on oluliselt suurem, mis jällegi tähendab seda, et kui eesmärk on tagada tänastele ja tulevastele elanikele hea elukeskkond ja kvaliteetsed teenused, tuleb juurdekasvu paremini juhtida ning hajutada, et säiliks atraktiivne elukeskkond. Artiklis on kirjutatud, et suure tõenäosusega tuleb Rae vallavalitsusel kui planeeringu koostamise algatajal ja korraldajal Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise ajaks kiirema arenguga piirkondadele kehtestada ajutine planeerimis- ja ehituskeeld maksimaalselt kuni neljaks aastaks ehk ajaks, mil planeerimisprotsess käib. Tõepoolest, paraku ei ole mõeldav, et planeerimisprotsessi ajal planeerib iga arendaja oma elamuala ilma terviklahendust arvestamata või mõeldes ainult arendusala sees majade kerkimisele. Eesmärgiks ei saa seada vähem kui muuta meie elukeskkond veel paremaks, mis kokkuvõttes tähendab, et kergliiklusteed ühendavad omavahel suuremad elamualad, teedevõrk toimib ilma suurte ummikuteta, ühistransport on kättesaadav, meie haridusasutused on heal tasemel, meil on piisavalt võimalusi vaba aja veetmiseks, sporditegevuseks, erinevates piirkondades on turvalised mängukohad lastele ning majandusliku turvatunde loovad kodulähedased töökohad.

Mart Võrklaev

Vallavanem

 Et tekiks terviklik elukeskkond

Rae küla elanikke on viimase viie aasta jooksul teinud murelikuks olukord, kus maju ehitatakse järjest juurde, kuid kogu muu elukeskkonna areng on jäänud kängu. Elamute puhul võiks üldplaneeringus määratleda väikeelamute piirkonnad ja kortermajade piirkonnad. Kogukonna liikumisvõimaluste parendamiseks peaks tänavate planeerimisel vältima tupiktänavaid. Vähem oluline ei ole ka see, et Rae valla põhjapiirkonnas oleks võimalik ühest piirkonnast teise liikuda ka autot kasutamata. Rae küla ja Peetri piirkond vajab Tartu maantee ületuskohti jalakäijatele vähemalt iga kilomeetri tagant, eelistatuna siis tunnelite näol.

Rae külas vajaks Raeküla tee liigendust: Assaku viadukti alt oleks vajalik ehitada Graniidi tee pikendus koos kergliiklusteega. Lisaks võiks veel lisada Tartu maantee suunalt Rae külla erinevaid ühendusteid. Näiteks Tammi tee võiks olla planeeritud pigem kui linnatänav, mitte maantee. Rae küla vajab oma keskuse ala, kuhu saaks planeerida nii elanikele teenuseid pakkuvaid ärihooneid kui ka sotsiaalvaldkonna rajatisi.

Oluline puudus on praegu külas noortekeskusest, miks ka mitte lasteaiast, mis võiks toimida õhtuti kohalikele sportimisvõimalusi pakkuva kohana.

Rae küla näitel leiame, et oluline on, et iga 1000 inimesega asustusüksuse kohta oleks planeeritud näiteks terviserada, kelgumägi, palliplats või uisuväljak jm ning iga 3–4 tänava peale väikeste laste mänguväljak.

Margit Kaitsa

Rae küla külavanem

Uuesalu peab oluliseks küla kui terviku säilimist ja piirkonda ühistranspordi jõudmist

Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringult ootavad Uuesalu elanikud seetõttu eelkõige seda, et arvestataks muutunud demograafilise situatsiooniga ja teede võrgustik kujundatakse vastavalt elanike paiknemisele ja peamistele liikumissuundadele. Kuigi Uuesalu teedevõrk on täna hea ja võimaldab ühendusi nii Tartu kui ka Viljandi maantee suunal, on elanike suurimaks probleemiks juba aastaid puuduv ühistransport.

Teine oluline teema on võimalikud kaasnevad mõjud, mis tekivad Rail Balticu projekti käivitumisel. Et kõik planeeritud ristumised on eritasandilised, on oluline, et nii ehitusperioodil kui ka pärast seda oleksid arvesse võetud elanike liikumisvajadused ja sellega seotud taristu nagu bussipeatuste asukohad, kergliiklusteed jne, et ei halveneks inimeste juurdepääs peamistele tõmbekeskustele, milleks on täna eelkõige Tallinna linn ja Peetri alevik.

Samuti on väga oluline võimalike raudteega kaasnevate kahjulike mõjude leevendamine nagu müratõkked jms. Oleme Uuesalu küla poolt saatnud Rae vallavalitsusele ettepaneku muuta põhjapiirkonna planeeritava ala piire selliselt, et planeeritav ala hõlmaks kogu küla.

Toomas Metsaots

Uuesalu külavanem

9. märtsil 2017 toimub koosolek põhjapiirkonna üldplaneeringu eesmärkide ja protsessi tutvustamiseks

09.03.2017 kell 18.00 toimub Peetri koolis Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu lähteseisukohti tutvustav koosolek, kus räägitakse eesmärkidest, protsessist ja taustainfost. Viiakse läbi küsitlus, kus elanikud saavad avaldada soovi olla protsessi rohkem kaasatud ja esitada ettepanekuid üldplaneeringu eskiisi koostamiseks. Küsitlusvormi tehakse kättesaadavaks ka elektrooniliselt aadressil www.rae.ee. Küsitluse tulemused ning selle raames antavat tagasisidet tutvustatakse edasistel aruteludel ja kajastatakse aadressil www.rae.ee.

Fotod: Marko Leppik

aerovaated-

Rae küla, Peetri, Järveküla