Rekordeelarve toob kaks uut lasteaeda ja Jüri tervisekeskuse  

Nagu viimastel aastatel kombeks võib ka Rae valla tänavust eelarvet nimetada ehituseelarveks. Miljoneid eurosid lihtsalt peab betooni ja asfaldisse investeerima, sest jõudsalt paisuv elanikkond toob kaasa uued kohustused ja neile tuleb tagada mõnus elukeskkond.

Esmalt numbritest. Rae valla tänavune eelarve 39 375 199 eurot on aegade suurim. Kulude summa võrreldes lõppenud aastaga on ligi kuus miljonit suurem.  Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on kulud kasvanud 17 miljoni võrra. Põhitegevuse tulu on 31,3 miljonit eurot ja põhitegevuse kulu 27,7 miljonit eurot ning investeeringute mahuks kujuneb 11,6 miljonit eurot. Lõviosa, 68,2% protsenti laekub üksikisiku tulumaksust.

Iga aasta toob ligi tuhat uut elanikku

Suuremad investeeringud on seotud uute lasteaedade ehituse ja koolide laiendamisega. Eelmisel nädalal avatud Lagedi lasteaed ei jää Rae valla viimaseks uueks lasteaiaks. Rae põhjapiirkonda hakatakse tänavu ehitama koguni kaht uut lasteaeda. 180-kohaline lasteaed tuleb Vana-Tartu maantee ja Turu tänava ristumise lähedusse Järvekülas ning 120-kohaline sellest põhja poole Peetri alevikku Kaare teele. Ehitushangetega juba tegeletakse ja kopa maasse löömise aeg sõltub, kui kiiresti ettevalmistava asjaajamisega ühele poole saadakse. Prognoosi kohaselt avatakse Kaare tee lasteaed varem, sest Järvekülas peab riik esmalt vajaliku maa vallale loovutama.

Kui nimetatud lasteaiad valmis saavad, kas siis on selle koha pealt kümneks aastaks rahu majas, uurib siinkirjutaja. Alates 2012. aasta suvest Rae valda juhtiv Mart Võrklaev raputab pead. „Uuesalu vajab veel lasteaiakohti. Arendajal on kohustus rajada 60-kohaline lasteaed, kuid 2006. aastal sõlmitud lepingus pole paika pandud tähtaega. See teeb olukorra keerulisemaks. Praegu on Uuesalus 36-kohaline lasteaed, kuid arvestades Uuesalu rahva arvu kasvu on see tänaseks ilmselgelt väikseks jäänud. Oleme teinud piirkonna arendajale IBE Estoniale  ettepaneku rajada 100-kohaline lasteaed koos vallaga, millest siis 60 % rahastaks tulenevalt 2006 arenduslepingust arendaja ning annaks ka lasteaia ehituseks planeeritud maa ja vald rahastaks ülejäänud 40% “ selgitab Võrklaev, kes lisab, et tänaseks kahjuks arendaja poolt selleks veel nõusolekut pole antud, kuid loodame siiski kiiretele lahendustele, sest lasteaiakohtade põud piirkonnas on juba päris suur. Rae vallas on 1. jaanuari seisuga 17 967 elanikku, viimase aastaga on olnud kasv rohkem kui 1000 elanikku. Abivallavanem Priit Põldmäe sõnul moodustavad kolmandiku elanikkonnast lapsed, kes vajavad lasteaia- ja koolikohta.

„Väga keeruline on prognoosida, kui palju ja millisel ajal Rae valda inimesi juurde tuleb ning peaaegu võimatu on arvestada, kui palju neist uutest peredest vajavad lasteaia ja kooli kohti“ arutleb Põldmäe. „Üks võimalus on ehitada uued lasteaiad selliselt, et neid saab hiljem kohandada mõneks muuks hooneks. Uute lasteaedade ja koolide valmimine paneb aga kinnisvaraarendajaid ümbruskonnas aktiivsemalt tegutsema ning juba varasemalt kehtestatud detailplaneeringuid ellu viima. Uued majad toovad ümbruskonda uusi elanikke, mis jällegi tekitab vajaduse uute koolide ja lasteaedade järele. Ei ole lihtne järjepeale saada.“

Jüri, Vaida ja Lagedi piirkonnas lasteaiakohtadega suuri muresid pole ning soovitud koht on võimalik üpris kiiresti saada. Samas vanuserühmiti on täituvus erinev ja see võib tähendada, et kohta ei ole soovitud ajaks kõige lähemasse lasteaeda. 

Jüri Gümnaasiumile korrus juurde

Ruumi tekib juurde Lagedi Põhikoolis ja ilmselt ka Jüri Gümnaasiumis. Kui Lagedi õpilased saavad sügisel end vabamalt tunda koolihoonest lahkuvate lasteaialaste arvelt, siis Jüri Gümnaasiumi uuele osale on kavas ehitada põhikooliõpilaste arvu suurenemise tõttu üks korrus juurde. Võrklaeva sõnul ei ole otsus veel sada protsenti kindel, sest jätkuvalt on lahtine, kas ja millal rajatakse Jürisse riigigümnaasium.

Lähiaastatel on kavas ehitada Järvekülla veel üks kool. Praeguste plaanide kohaselt saab see olema põhikool, kuhu on võimalik vajadusel juurde ehitada ka gümnaasiumiosa. „Riik rahastab riigigümnaasiumi ehitust tingimusel, et vallas ei tegutse paralleelselt munitsipaalgümnaasium. Seega sõltub Rae valla koolivõrgustiku laienemine suuresti riigi hariduspoliitikast,“ täpsustab Võrklaev.

Jüris alustatakse sel aastal tervisekeskuse hoone ehitusega. Asjaajamine on pisut veninud, sest vald ei jõudnud keskusala ja uue tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandi „Kellavärk“ autori Innopolis Insenerid OÜ-ga hinna osas kokkuleppele. Ka ideekavandiga „Üki-kaki-kommi-nommi…“ teise koha saanud Boa OÜ küsis liiga kõrget hinda. „Kahe esimese töö puhul ei olnud nii suurt vauefekti, kuid raha küsiti meeletult,“ nendib Võrklaev.

Koostöövõimaluste osas nähakse perspektiivi Kauss Arhitektuur OÜ-ga, kelle esindajad tegid kolmanda koha auhinna saanud ideekavandi märgusõnaga „Park“. Autoritega alustati eelmise aasta lõpus läbirääkimisi.

Uus hoone rajatakse praegu tegutseva tervisekeskuse kõrvale, tänase korterite asemele, et enne amortiseerunud maja lammutamist saaksid kiirabitugipunkt, perearstikeskus ja apteek uude koju kolida. Tervisekeskusesse tulevad lisaks perearstiruumidele ka apteek, hambaravi, füsioteraapiakabinetid ja nõupidamisruum. Kiirabi ruumid on paigutatud hoone kagunurka, mis võimaldab luua kiirabiautole kiire ning eraldatud sisse- ja väljasõidu. Teisel korrusel on perearstid ja ämmaemanda ruumid. Tervisekeskuse ehitust toetab Ühtekuuluvuspoliitika fondi meede „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused”.

Paralleelselt tervisekeskuse ehitusega hakatakse uuendama ka Jüri keskusala. „Kogu keskväljaku projekt on pikemaajalisem, seda ühe aastaga ei jõua, aga tervisekeskuse ümbruses saab seda juba kujundada,“ kõneleb Võrklaev.

Suuremad teetööd Jüris, Peetris ja Lagedil

2018 saab olema teede ehituse aasta, sest nii rekonstrueerimiste kui rajatavate teede kulu ulatub ligi 4,5 miljoni euroni. Jüri kortermajade ümbruses asuva Ehituse-Rebase-Kasemäe tänavate kolmanda etapi ehituseks on planeeritud 450 000 eurot. Jüri südames saab uue ilme ka Tammiku-Väljaku tänavate ühendus, mille remondiks kulub 100 000 eurot. Kui praegu sõidavad autod garaažide vahelt läbi, siis uus tee läheb garaažide kõrvalt, mis tõstab piirkonna turvalisust.

Suure mahuga (500 000 eurot) teetööde hulka kuulub ka Järvekülas asuva Kodala elamupiirkonna teede remont. Turu tee ja Vana-Tartu maantee ristmiku juurde ehitatava Järveküla lasteaia juurde rajatavate juurdepääsuteede ehituseks on planeeritud 350 000 eurot. Hooldusremonti tehakse Järvekülas Vana-Järveküla teel.

Tee-ehitustöid on oodata ka Peetri südames. „Kui hakatakse rajama Peetri vabaajakeskuse hoonet Küti tee äärde, siis on arendajal kohustus osaliselt välja ehitada Küti tee lõik koos kergliiklusteega. Valla eelarves on ette nähtud raha ka puudu jääva osa välja ehitamiseks, et rajada uus ja turvaline sõidu- ning kergliikustee kogu Küti tee ulatuses alates Vägeva tee otsast kuni Pargi tee ristmikuni,“ lisab Põldmäe.

Kindlasti saab järgmisel aastal remonditud Peetri tee lõik alates Vana-Tartu maanteest kuni Pargi tee otsani ning ka Peetri pargi kõrval olev pime lõik saab valgustuse. Spot of Tallinna lähedusse Sinilille teele ja Uuesallu Põdra teele ehitatakse bussitaskud. Niinesaare-Kuldala tee Peetris saab teise kihi asfalti.

Lagedil tehakse korda väga halvas seisus Liiva tee. Niipea kui maaomanikega on läbirääkimised peetud ja maaomandiküsimused lahendatud läheb töösse Lagedi-Tuulevälja vaheline kergliiklustee lõik ning samuti Lagedi ja Jüri vaheline kergliiklustee. Mõlemad ehitusprojektid saavad toetust meetmest „Linnaliste piirkondade arendamine“.

Meetme toel valmib lõpuks kauaoodatud Rae küla ja Assaku vaheline kergliiklustee, samuti Patika ja Aaviku vaheline kergliiklustee. Viimase ehitamisega saab alustada juba aasta alguses, sest vajalikud eeltööd on tehtud. Suursoo külas saab asfalti alla möödunud aastal korraliku teepõhja saanud Piiguta tee ja Veskitaguse külas plaanitakse osaliselt tolmust vabaks teha Veskitaguse tee. Juhul, kui maaomandi küsimused lahenevad, plaanib vald hakata tegema ka Veskitaguse silla uut projekti.

Puhkeparkide arendamiseks on ette nähtud 420 500 eurot ning suurematest töödest on loetelus Peetri aleviku keskväljaku arendusprojekt, Ülemiste liikumisradade ja Mõigu terviseradade arendus, Kurna pargi kuivenduskraavide ja tiikide korrastamine, nelja mänguväljaku kordategemine ning Jüri keskväljaku osaline ehitamine.

Suure tööna soovitakse ette võtta Jüri ja Peetri alevike valgustuse uuendamine ehk minna etappide kaupa üle LED-valgustusele. Selleks tarbeks küsitakse ka riiklikku toetust.

Andres Kalvik

 

Jürisse tuleb mehitatud jäätmejaam

Märkimisväärseks investeeringuks on ka Jürisse, Tiptiptapi tootmishoone kõrvale Traavi tänav 5 kinnistule rajatav jäätmejaam, mis hakkab vastu võtma erinevat liiki jäätmeid. Juuli lõpuks valmiv mehitatud jäätmejaam läheb maksma 270 000 eurot, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab ehitust 64 270 euroga. Koos jäätmejaama platsiga ehitatakse välja juurdepääsuteed.

„Järveküla ja Assaku piiril asuv iseteenindav jäätmepunkt on ennast õigustanud. Jüri jäätmejaam tuleb suurem ja laiemate valikuvõimalustega,“ ütleb Võrklaev.

„Tulevikus on plaanis seal avada ka taaskasutuskeskus, kuhu elanikud saavad tuua nende jaoks mittevajalike, kuid veel kasutamiskõlblike asju nagu näiteks mööblit ja riideid ning huvilistel on siis võimalik sealt need asjad jälle uuesti kasutusse võtta!“ lisab Põldmäe.

Leping tööde tegemiseks sõlmiti 20. detsembril 2017 ning hankel parima pakkumise teinud Viaston Infra OÜ- ga.

 

 

Foto Ain Puna

2018. aasta saab juurde kilomeetrite kaupa kergliiklusteid, mis viib taas kord palju lähemale eesmärgile ühendada kõik suuremad elamupiirkonnad omavahel kergliiklusteedega.

Illustratsioon Kauss Arhitektuur OÜ

Jüri tervisekeskus ideekavandi märgusõnaga „PARK“ järgi.

Rae küla ja Assaku kergliiklustee ehitamine 2018