Tallinna-Jüri trammiliinile otsitakse parimat trassi

Novembri alguses allkirjastasid Rae vald, OÜ Tuulekaru, Stratum ja Sala Terrana OÜ Tallinna-Jüri trammiliini projekteerimise lepingu. Töö tulemusel peaks maikuuks valmima eskiisprojekt, kus on paika pandud kõige optimaalsem trammiteetrass pealinnast Jürini.

Hiljuti esitleti Ülemistele rajatava Rail Balticu ühisterminali hoone eelprojekti. See pole mõeldud kaugeltki ainult Rail Balticu jaoks, tegemist on ühistranspordi sõlmega, millel saab loodetavasti olema oluline roll ka Rae valla elanike jaoks. Kogu terminal koos lähialaga peab olema valmis 2025. aasta lõpuks.

Mitu väljakutset

Rae vallajuhid loodavad, et nimetatud ühisterminali kaudu hakkab toimima ka trammiliiklus Tallinna ja Jüri vahel. Abivallavanem Priit Põldmäe sõnul tuleb asjatundjatel üle vaadata keerulisemad sõlmpunktid ja välja pakkuda võimalikud lahendused, kuidas liin kõige efektiivsemalt tööle panna.

„Oleme Tallinna linna esindajatega kohtunud ja uurinud, kas neil on plaanis panustada kitsa (1067 mm) või laia (1520 mm) rööpmelaiusega trammidele. Samuti oleme arutanud võimalust kasutada nn süstiktramme, mis võimaldab sõita mõlemas suunas. Leppisime kokku, et pakume eskiisprojekti raames välja lahendusi,“ ütleb Põldmäe.

Kõige keerulisem on pikendada praegust trammiliini lennujaamast Peetrini, sest vaba maad napib. Esmalt tuleb trass mööda viia maandumisrajast, arvestades seejuures Ülemiste järve sanitaarkaitsealaga. „Mõigu asumisse trammiteed planeerides tuleb kaaluda ka tunneli rajamise võimalust või teele ette jäävate majade ostmist,“ arutleb Põldmäe. „Seejärel tuleb langetada otsus, kas viia trammitee Peetri Selveri juurest elurajooni või on otstarbekam liikuda paralleelselt Tartu maanteega Jüri suunas.“

Põldmäe ütleb, et võimalik on panustada ka kaasavale projekteerimisele ehk kahele või enamale positiivsele lahendusele võivad hinnangu anda kohalikud elanikud. „Trammiliin on mõeldud eelkõige Rae valla elanikele ja igapäevastel kasutajatel võiks olla suurem otsustusõigus,“ lisab Põldmäe. „Näiteks praegust liikluskorraldust säilitades on väga keeruline trammi Peetri Kooli juurde käima panna. Rahvaküsitlus annaks võimaluse küsida, kas elanikud on nõus piirama autoga sõitmise võimalusi. See aitaks vähendada mürataset ja parandaks oluliselt võimalust kasutada kiiret ühistransporti.“

Peetrist Jüri suunas liikudes on trammile ette nähtud peatus Rail Balticu jaamahoones, mis rajatakse Põrguvälja teel paikneva AS MAAG Grupp kontori lähistele. „Tegemist saab olema kahekorruselise hoonega, kus on lisaks ootepaviljonile kindlasti ka söögikoht. Kose ja Kiili valla elanikele mõeldes tuleks kaaluda ka pargi-ja-reisi-süsteemi arendamist,“ leiab Põldmäe, lisades, et praeguste kavade kohaselt võiks trammiliini lõpp-peatus olla Jüri keskuses rajatava riigigümnaasiumi läheduses.

Kuna kilomeeter trammiliini rajamist maksab hinnanguliselt miljon eurot, on rahastuses vaja riigipoolset tuge. Põldmäe arvab, et kuna energiasäästliku ühistranspordi arendamine haakub Euroopa Liidu prioriteetidega, on lootust ka välisrahastust saada.

„Efektiivsest ühistranspordiühendusest on huvitatud ka Tallinna linnajuhid, sest mõlemas suunas liigub igapäevaselt suur hulk inimesi, kes kasutavad praegu põhiliselt autosid,“ märgib Põldmäe. „Mida vähem on autosid, seda vähem on ka ummikuid ning sel juhul ei ole vajadust ehitada kalleid kahetasandilisi ristmikke. Rajatavast Ülemiste ühisterminalist saaks mugavalt edasi liikuda erinevatesse linnaosadesse.“

Analüüs toetab trammi kasutamist

Eelmise aasta lõpus valminud Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüs näitab, et Harjumaal on sotsiaalmajanduslikult tasuv arendada nii trammiliine kui ka paremini kasutada olemasolevat raudteed, et pealinna ning naabervaldade vahel saaks tulevikus kiiremalt, keskkonnasõbralikumalt ja mugavamalt liigelda.

Trammiliini seisukohalt soovitatakse rajada esmalt trassi esimene osa Peetri/Assaku piirkonda, kus leiab eeldatavalt aset kiireim elanikkonna kasv. Seetõttu on vajalik trassi ehitamine juba küllalt varases etapis, et vältida lisanduva elanikkonna süvenevat autostumist. Ülemiste piirkonna ja Tartu maantee juba praegu suhteliselt keerukat liiklusolukorda arvestades võimaldab kõnealune suhteliselt lühike trass ühendada piirkonnaga sealse elanikkonna kaks peamist liikumise sihtpunkti: Ülemiste ja kesklinna.

Trassi kasutatavus sõltub tulevikus oluliselt planeeritavast arendustegevusest ning selle tihedusest. Peetri alevikku läbiva lõigu ümbruses on suured võimalused asustuse tihendamiseks. Trammitee ehitamine Peetri keskusesse toetaks selle arengut ning aitaks suunata kinnisvaraarendust keskusesse ja selle lähialadele.

Suur eesmärk – kogu Eesti ühistranspordi piletimüük ühte kanalisse

Lisaks transpordikorraldusele on oodata suuri muudatusi ka piletisüsteemis. Nimelt tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsi, mis näitab järgmiseks suveks, kuidas panna Tallinnas ning Harju- ja Põhja-Raplamaal rong, buss, troll ning tramm sama sammu käima ning muuta erinevad ühistranspordivahendid üksteise pikendusteks. Laiem eesmärk on soov luua üle-eestiline transpordisüsteem, kus inimene ei osta enam eraldi piletit bussi- ja rongisõiduks, vaid soetab sõiduõiguse sihtkohta jõudmiseks liiklusvahendist olenemata.

Pealinnapiirkonna ühistranspordisüsteemi uurimiseks sõlmiti leping Soome ettevõttega Flou, kes koos Eesti partner Inphysicaga loob esmase nägemuse sidusast ühistranspordi liinivõrgust, mis läheb üle omavalitsuste piiride ja transpordiliikide. Teine lepingupartner on Civitta, kes otsib võimalusi, kuidas Tallinna linn, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Elron peaksid koostööd tegema, et pakkuda inimestele mugavat ja sidusat ühistranspordi kasutust, olgu see rong, buss, tramm või troll. Järgmiseks suveks jõutakse tulemuseni, mis näitab võimalusi, kuidas pakkuda parimat ühistransporditeenust kogu Tallinna regioonis.

Alustatakse Tallinnast ja Harjumaast

Praegu on erinevate ühistranspordiliikide reisiinfo kättesaadav erinevatelt veebilehtedelt, mis ei ole omavahel ühendatud. „Oleme harjunud olemasoleva süsteemiga, aga tegelikult ei ole see mugav ega mõistlik. Saaksime korraldada liikuvust palju paremini ja seejuures pakkuda inimeste vajadustele vastavat teenust. Toetan mõtet kaotada ära mitme kaardi ja mitme erineva veebilehe süsteem. Mõistlik on tuua reisiplaneerimine ja tasumine ühte kanalisse kokku, et teekond punktist A punkti B ümberistumistest olenemata oleks mugav ja kiire,“ selgitab Rae abivallavanem Priit Põldmäe.

Eelmise aasta lõpus loodi majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ning Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti algatusel Tallinna regiooni liikuvusnõukoda, kelle esimeseks ülesandeks sai Tallinna ja Harjumaa ühistranspordisüsteemi ühildamine. Algav analüüs on esimene samm selle suunas.

„Tallinna arengustrateegia 2035 liikuvusteenuste selgrooks on trammidel ja ekspressbussidel põhinev kiire ühistranspordiühendus, mida toetavad bussid, rattaringlus, sõidukite lühirent ja sõidujagamine. Keskmine reisiaeg ühistranspordiga linna keskuse ja tõmbekeskuste vahel ei tohiks kesta üle kahekümne minuti. Hakkame looma koostöös naaberomavalitsuste ja riigiga ühtset regionaalset piletisüsteemi ja liinivõrku, mis tähendab, et Tallinna regiooni piletikandjad on kasutatavad kõikides lähipiirkonna omavalitsustes ning vastupidi,“ räägib Kõlvart.

Sihtkohta jõudmiseks piisab ühest piletist

Veel pole teada, kui kiiresti loodav süsteem on võimalik kasutusele võtta, kuid esialgne nägemus on, et järgmise aasta teises pooles saaks ühistranspordisüsteemi uuendamisega alustada, et järgnevate aastate jooksul uuendus ellu viia. Täpsemad tegevused ja ajakava selguvad pärast analüüsi valmimist.

„Ühise ühistranspordisüsteemi loomine võib küll võtta aega, kuid tahame luua põhjaliku ja töötava lahenduse, mida saaksime tulevikus laiendada kogu Eestile. Tulevikus me ei osta enam üksikut piletit, et sõita rongi või bussiga, vaid ostame sõiduõiguse, et jõuda soovitud sihtkohta, kasutades kõiki ühistranspordi liike, mida täiendavad kommertsteenused,“ selgitab Aas.