Tõnis Kõiv: Rae valda rohkem innovatsiooni!

Rae vallavolikogu esimehe Tõnis Kõivu sõnul võiks vald end identifitseerida kui innovatiivsete ideede testimise piirkond. Esimene samm on tehtud – 2022. aastal on kavas Peetri-Järveküla piirkonnas käima panna viis isejuhtivat väikebussi. Kastist-välja-lahendusi leidub maailmas hulgaliselt ning Rae vald võiks Kõivu arvates olla kohaks, kus neid katsetada esimesena ehk olla teistest sammuke ees ja miks mitte hiljem ka alaliselt rakendada.

Rae valla käesoleva aasta eelarve on 64 miljonit eurot. Milliseid prioriteete ja investeeringuid esile tõstaksite?

Tänavu investeerib vald põhiliselt haridusse ja teedesse. Haridusele kulub 12,4 miljoni euro suurusest investeeringute kogumahust 40%. Valmis saab Kindluse Kool, Järvekülla Sõnajala teele ehitame uue lasteaia, uuendame Peetri kooli sporditaristut ja Jüris alustame põhjalikumat ümberehitust.

Ligi neli miljonit investeerime teedesse. Näiteks saavad korda Vana-Järveküla sõidu- ja kergliiklustee, Veskitaguse sild koos sõidu- ja kergliiklusteega, Tammi tee saab projekteeritud ja ehitatud, rajatakse Pargi tee ning Küti tee ja Pargi tee ringristmik, Lagedil teeme korda Liiva ja Kangilaski teed ning ehitame Jaama tänavale kergliiklustee. Pajupeal ehitame valmis puuduva kergliiklustee lõigu Veskitaguse tee ja Seli tee vahel. Oluline on ka rõhutada, et tolmuvabaks saavad Kautjala tee ja Samblamäe-Seljaküla teed.

Kuigi üldist palgatõusu ei tule, otsustas vald tõsta õpetajate palgalisa 100 euroni.

Peame juba aastaid õpetajatele konkurentsivõimelise palga maksmist väga tähtsaks, et meie lapsed saaksid võimalikult hea hariduse ja ettevalmistuse eluks. Kuna õpetajatele maksab palgaraha riik, siis olemegi otsustanud valla eelarvest maksta õpetajatele palgalisa. Alustasime mõnekümne euroga ja nüüd oleme jõudnud 100 euroni. Kuigi selleks aastaks riik õpetajatele palgatõusu ei võimaldanud, siis Rae vallavolikogu palgalisa ikka maksab. Pean väga tähtsaks, et me seda palgalisa suudaks edaspidi veelgi tõsta, sest meie haridusasutused vajavad häid õpetajaid ning palk on kindlasti üks motivaatoreid, miks valida töökohaks Rae vald.

Üheks märgiliseks sammuks on valmisolek palgata kümne uut töötajat. Millised valdkonnad vajavad uut tõuget ja kuidas jõuab efekt vallaelanikeni?

Rae valla elanikkond kasvab umbes tuhat inimest aastas ning iga uus valla kodanik ja maksumaksja on õigustatud saama vallalt teenuseid, sh võimalust otseselt ametnike poole pöörduda. Mõnda aega on suudetud kasvavat töökoormust täita üha suureneva töö intensiivsusega, aga sellel on ka omad piirid. Volikogu andis vallavalitsusele õiguse leida konkursside teel mitmeid uusi spetsialiste praktiliselt igasse eluvaldkonda, näiteks haridus- ja sotsiaalametisse lastekaitsespetsialist, planeerimis-, ehitus- ja keskkonnametisse järelevalvemenetluse spetsialist, arendus- ja haldusametisse heakorratöötaja, kinnisvarahaldur jne.

Loodan, et uute spetsialistide lisandumine aitab tõsta vallavalitsuse töö kvaliteeti, sh suhelda rohkem inimestega, anda kiiremaid vastuseid pöördumistele ja kokkuvõttes pakkuda paremat avalikku teenust.

Kui palju on koroonakriisiga seonduv mõjutanud Rae vallavolikogu tööd?

Eelmise aasta kevadel kehtestatud eriolukord avaldas otsest mõju, sest märtsikuu volikogu toimus nädal aega hiljem. Suutsime kiiresti reageerida ning kasutada tehnilisi lahendusi ja kuna volikogu istungid toimuvad Rae Kultuurikeskuse suures saalis, siis saime lihtsasti tekitada kahemeetrise distantsi volinike vahel. Pean tähtsaks, et ükski volikogu istung ei ole eriolukorra tõttu toimumata jäänud. Elanike poolt valitud saadikud on teinud oma tööd ja võtnud vastu otsuseid. Kriisiolukord nõuab kiiret reageerimist ja seda on vallavalitsus Madis Sariku juhtimisel ka teinud. Aga kõike ei saa otsustada valitsus, teatud küsimused on ainult volikogu pädevuses.

Eelmise aasta suveks täiendas volikogu valla põhimäärust ja sätestas täpsemalt kaugtöö võimaluse, mida oleme olnud sunnitud alates eelmise aasta detsembrist jälle kasutama.

Kriisitingimustes on palju räägitud laenu võtmisest. Kuidas hindate Rae valla laenukoormust?

Rae vald on kiiresti kasvav vald ja seetõttu on meil vaja palju investeerida. Me ei saa oodata, millal uute maksumaksjate lisandumisest koguneb uue lasteaia või kooli ehitamiseks vajalik raha. Peame võtma laenu ja ehitama kohe valmis nii lasteaia kui ka kooli. Rae valla laenukoormus on 2021. aastal 61,5%, mida hindan optimaalseks. Suudame laene teenindada, aga on ka võimalus laenu juurde võtta (seadus lubab kuni 100%). Koroonakriisist tulenevalt on jätkuvalt keeruline hinnata majanduskasvu ja sellest tulenevalt ka maksulaekumist, kuid Rae valla finantsid on hästi juhitud ja seega oleme valmis ka pikemaks kriisiks.

Rae valla lõunapiirkonnast on kosta, et vallavalitsus pöörab neile oluliselt vähem tähelepanu. Kuidas kriitikasse suhtute?

Kriitikasse suhtun üldiselt hästi. Aus tagasiside teeb mulle alati rõõmu ja võimaldab paremaks saada. Kuigi minuni ei ole jõudnud märke, et osa vallast vähem tähelepanu saab, siis tuleb ju tunnistada, et Peetri ja Jüri kandis elab rõhuv enamus Rae valla elanikest. Seetõttu on ka mõistetav, et paljud tegevused toimuvad seal ja sinna ka investeeritakse. Aga sellegipoolest ei ole ei Vaida ega Lagedi kant kuidagi unustusse jäänud, ei varasematel ega käesoleval aastal. Näiteks on volikogu täiendanud perearstide toetamise korda, et perearstiteenus oleks kättesaadav ka Vaidas ja Lagedil ning vallavalitsus püüab koostöös elanike, perearstide ja Terviseametiga olukorrale parimat lahendust leida.

Vallavalitsuses on arutatud, et vallale kuuluvaid kinnistuid ei peaks müüma, vaid andma pikaajalisele rendile. Toetate mõtet?

Teatavasti on üks Rae valla eripära, et vallale kuulub märkimisväärselt maad, mida avalikul enampakkumisel võõrandada ning millest investeeringute rahavajadust katta. Idee maa müügi asemel hoopis hoonestusõigust müüa, tasub kindlasti arutamist – on nii plusse kui ka miinuseid. Elanike kiire kasv nõuab suuri investeeringuid ja selleks vajame korraga palju raha. Kinnistu müügist saadud rahast oleme ehitanud lasteaedu ja koolimaju. Varem või hiljem hoogne areng pidurdub ja saabub stabiilsem faas ning siis sobib paremini nn pikk raha. Hoonestusõiguse võlu ongi selles, et raha laekub väiksemate summadega, aga see-eest pika aja jooksul. Minu arvates väärib idee läbiarvutamist ja riskide hindamist.

Peetri piirkonna elanikud on suvel avatud pargi soojalt vastu võtnud. Tegemist on esimese etapiga, kuidas pargi arendusega edasi minnakse?

Peetri park on suurepärane ja elanike vastuvõtt samuti. Kuid tõesti, park ei ole sugugi lõpuni valmis – kavandamisel on nii teine kui ka kolmas etapp. Käesoleval aastal vajame aga kõigepealt aega elanikega arutamiseks ja ideekorjeks, et kõik head mõtted kokku koguda. Mida rohkem inimesi algatuses kaasa lööb, seda parema tulemuse saame. Isiklikult näen, et Peetri pargis võiks olla tänapäevane liuväli, nagu me Tallinnast Harju tänavalt teame. Usun, et nii Peetri kooli õpilased kui ka täiskasvanud vajaksid liuvälja, kus saaks novembrist märtsini uisutada ja lõbusasti aega veeta. Ka valla eelarves oleme arvestanud, et 2022. aastal võiks Peetri pargi teise etapi valmis ehitada.

Samm on edasi astutud ka Ülemiste promenaadi rajamisel. Palun rääkige täpsemalt!

Ülemiste promenaadi rajamiseks vajalik detailplaneering on kehtestatud ning siinkohal tänan ametnikke ja maaomanikke tänu kelle tööle ning mõistlikkusele planeering valmis sai. Nüüd järgneb projekteerimine ja seejärel asjaõiguslikud kokkulepped maaomanikega ning siis tuleb leida ka rahalised vahendid. Suvel meediast läbi käinud Tallinna Vee plaanid Ülemiste järve sisse „uue järve“ ehitamiseks lennujaama juurde aitavad pikemas perspektiivis kaasa järve lõunakülje avamisele elanike juurdepääsuks. Varume kannatust!

Rae vald pälvis 1,2 miljoni euro suuruse rahastuse nõudepõhise ühistranspordi rakendamiseks. Plaan on panna 2022. aastal Peetri-Järveküla piirkonnas käima viis isejuhtivat väikebussi. Millist kasu annab see kohalikele elanikele?

Rae vald on alati püüdnud olla uuendusmeelne ja vastuvõtlik uutele võimalustele. Nõudepõhine ühistranspordilahendus on just midagi sellist, mida veel kuskil maailmas olemas ei ole. Kui meeskonnas on Helsingi ja Tallinna ülikoolid ning Tallinna linn, siis on väga mõistlik, et ka Rae vald selles projektis kaasa lööb. Tänu eelmisel suvel volikogu poolt loodud innovatsioonikomisjonile olime selleks projektiks valmis ning nii õnnestuski 71 kandidaadi seast esile kerkida. Kohalike elanike põhiline kasu saab olema liikumisvõimaluste parandamine kogu maailmas uudsel moel ja kaudselt kasvatab see Rae valla kui elukeskkonna kvaliteeti, et just meil sellised võimalused on.

Teie kui jurist olete õige inimene vastama küsimusele, kes on süüdi, kui isejuhtiv buss peaks põhjustama avarii?

Praegu seda vastust veel ei ole, aga ka see on osa pilootprojektist, et lisaks tehnilisele poolele peab selge olema ka juriidiline pool. Siinkohal on väga oluline Rae vallavolikogu innovatsioonikomisjoni esimehe ja riigikogu liikme Mart Võrklaeva panus, et aidata viia teadmine ka seadusandjani, sest juriidilist poolt saab aidata lahendada riigikogu. Värskelt moodustatud uus koalitsioon riigis suurendab neid võimalusi veelgi.

Milliseid targa linna lahendusi võiks veel Rae vallas testida?

Suures plaanis võiks kohad, kus targa linna lahendusi kasutada oleks vaja, jagada kolmeks: transpordikorraldus, energiasääst ja avalike teenuste kättesaadavus. Minu ettepanek on, et kõik Rae valla hooned võiksid olla „targad“, kus elektri, kütte ja ventilatsiooni tarbimine oleks juhitud tulenevalt kasutajatest. See annaks märkimisväärse kokkuhoiu. Võimatu on üles loetleda kõiki uuendusi, mis võiksid meile tulevikus kasulikud ja seega kasutatavad olla. Põhiline on omada avatud meelt ja loomingulist mõtlemist, et olla valmis pidevateks uuendusteks.

Jaanuarikuu on olnud lumerikas ka Harjumaal. Paraku ei ole Rae vallas ülemäära palju võimalusi kelgutada ja suusaspordiga tegeleda. Kuidas edeneb Aaviku küla suusakeskuse rajamine?

Eks neid talverõõmude nautimise kohti ikka on. Peetri pargis saab kelgutada ja suusatada, sealsamas kõrval on kohe ka kelgumägi ja neid on Peetris veel. Jüri terviseradadel on suusarada ja kohe kõrval kelgumägi. Aaviku suusamägi kasvab jõudsalt ja saab ilmselt täismõõtmetesse varemgi, kui algul arvatud. Juba on arutusel ka ideed piirkonna laiema kasutusele võtu suunas ning praegu ongi hea aeg erinevate ideede kogumiseks. Mõistlik oleks kaasata erapartner, kellel oleks hea idee ja ka võimekus seda ellu viia. Üks huvi ja idee juba on, aga teisedki oodatud. Eesmärk on ikka sama – luua atraktiivne puhkeala, mis kasutab loodavat suusamäge parimal moel, eelistatult aastaringseks tegevuseks ja kuhu oleks põhjust tulla nii Rae valla elanikel kui kõigil teistel huvilistel. Asukoht on soodne ja seetõttu kujuneb Aaviku suusamäest kindlasti tugev tõmbenumber.

 Fotol: Rae vallavolikogu esimees Tõnis Kõiv. Autor: Andres Kalvik