Uue aasta eelarve keskendub inimestele

Kui eelnevatel aastatel on valla eelarve peamine maht valatud peamiselt betooni, siis 2019. aasta eelarvest tuli suurte investeeringute kõrval leida ressurssi, et jätkuvalt hoida ka neid inimesi, kes igapäevaselt valla elanike heaks töötavad. 

Möödunud aastaga võrreldes ligi 10 miljoni euro suuruse kasvu teinud eelarve ületab taas rekordeid nii oma kogumahu kui investeeringute poolest. Valla 2019. aasta eelarve maht on 48 129 198 eurot. Põhitegevuse tulu on 36,6 miljonit eurot, põhitegevuse kulud 34,3 miljonit eurot ja investeeringute mahuks kujuneb 13,7 miljonit eurot.

Aasta lõpust ametis olnud volikogu esimees Tõnis Kõiv tõi eelarvet kommenteerides välja kolm peamist märksõna.  „Palju uusi elanikke tähendab vajadust uute lasteaedade ja kooli järele ning see on uue eelarve esimene märksõna ehk investeering haridusse. Teise märksõnana toon esile investeerimist inimkapitali ehk meie õpetajatesse ja kõigisse teistesse valla eelarvest palka saavatesse inimestesse. Kolmas märksõna ehk pakutavad teenused on otseselt seotud teisega. Valla eelarves on arvestatud nii Jüri perearstikeskuse ehitamise kui Peetri perearstikeskuse toetamisega, et meie inimesed saaksid paremat teenust,“ võttis Kõiv kolm peamist eelarve suunda lühidalt kokku.

Investeeringud haridusse jätkuvad

Suurimad numbrid vaatavad eelarves vastu ikka haridustaristusse tehtavatest investeeringutest. Kuigi aasta-aastalt kasvab elanikkond ja seeläbi ka tulumaksu laekumine, tuleb investeeringuteks jätkuvalt kasutada ka laenuraha. „Sel aastal võtame investeeringute tarbeks laenu 6,5 miljonit eurot ja sellest ligi pool kulub uue kooli projekteerimiseks ja tänavu ka ehituse alustamiseks. Selle tarbeks oleme hetkel arvestanud umbes 3 miljonit eurot,“ sõnas vallavanem Mart Võrklaev.

„Lisaks on selle aasta eelarvest veel tarvis teha kulutusi nii Järvekülas kevadel avatavate lasteaedade ehituste lõpetamise ja sisustuse tarbeks kui olemasoleva haridustaristu korrashoiuks,“ ütles vallavanem, kellel oli eriti hea meel, et viimasesse etappi on jõudnud ka Vaida kooli rekonstrueerimine. „Oleme Vaida kooli järk-järgult uuendanud alates 2016. aastast, nüüd saab viimase etapiga korda ka spordiosa, kus lisaks sportimisele on tulevikus veelgi parem korraldada ka erinevaid sündmusi, sest oluliselt paraneb saali akustika. Loodame, et kogukond võimalusi ka agaralt kasutama hakkab,“ lisas Võrklaev.

Inimkapital on kõige olulisem

Taristu kõrval aga on ehk veelgi olulisem kvaliteetne sisu. Et seda pakkuda, on vaja häid õpetajaid ja et koolidel oleks neid lihtsam leida, otsustas vald uuest aastast tõsta ka õpetajate riiklikule palgale juurde makstava lisatasu määra seniselt 40-lt 100-le eurole. „Valla põhitegevuse kogukuludest moodustavad haridusvaldkonda suunatud kulud ühtekokku 74,8%. Uuel aastal on fookuses kooliõpetajate palgatõus, mis koolijuhtide sisendi alusel on ajendatud soovist hoida ja leida häid õpetajaid, kelle üle Harjumaal käib tihe rebimine. Lisaks on palgatõusu oodata ka kooli tugipersonalil ja lasteaiaõpetajatel,“ selgitas vallavanem.

Samuti tõusevad palgad ka vallavalitsuse töötajatel, mida vallavanem põhjendab vajadusega hoida tänaseid kogenud töötajaid ja pakkuda motiveeritavat palgataset uute ametnike värbamisel. „Tööjõuturul toimuvad muutused ei lähe mööda ka meist ning seetõttu tõusid palgad tänavu senisest tempost kiiremini. Valla struktuuris töötab täna väga häid spetsialiste ja ametnikke ning eesmärk on neid hoida ja pakkuda elanikele seeläbi kvaliteetset teenust,“ sõnas Võrklaev.

Palgakasvu kõrval suurendab inimkapitalile tehtud kulutusi ka valla struktuuris töötavate inimeste arvu kasv. Näiteks lisandub kahe uue avatava lasteaiamajaga Järvekülas valla palgasaajate hulka üle 70 töötaja ning muutusi tuleb ka vallavalitsuse struktuuris. Uuel aastal on lisandumas üks raamatupidaja ametikoht valla finantsosakonda ja sotsiaalosakond täieneb erivajadustega inimeste spetsialisti ametikoha võrra. Haridus- ja sotsiaalvaldkonna abivallavanem Jens Vendeli sõnul on selle ametikoha loomise tinginud kasvav elanikkond, mis läbi on suurenenud ka abivajajate ja puuetega laste ning täiskasvanute arv.

„Erivajadustega inimestega töötamine on ajakulukas ning nõuab igale juhtumile individuaalset lähenemist ja kõrgemat tähelepanu. Loodava ametikoha eesmärk on puudega laste ja täiskasvanud inimeste teenuste koordineerimine ja võrdseid võimalusi toetava sotsiaalhoolekande abi ladus korraldamine,“ lisas abivallavanem. Erivajadustega inimeste spetsialist asub valda tööle jaanuari kuu jooksul.

Teed

Ükski eelarve aga ei saa ümber teedeehitusega seotud küsimustest ja kuludest. Tänavune mahukaim investeering on seotud Kodala piirkonnaga. „Kodala on valla üks esimesi nö uusarenduspiirkondi, kus tänaseks on amortiseerunud nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustikud ja teed. Koostöös Elvesoga võtab vald ette suure projekti, kus vee-ettevõte rajab Kodalasse uued trassid ning vald uued sõiduteed, jalakäijate tee ja valgustuse ning toimiva sademeveesüsteemi,“ ütles vallavanem.  Tööde tulemusel loodetakse parandada piirkonna inimeste liikumismugavust, turvalisust ja vee- ning kanalisatsiooniteenuse pakkumise kvaliteeti.

2019. aastal planeeritavad tee-ehitustööd

Kodala elamupiirkond    

Aruküla tee (valla omandis olev haru)     

Liiva tee, Lagedil             

Järveküla lasteaia juurdepääsutee            

Küti-Pargi ringristmik      

Kautjala tee tolmuvaba kate

Vana-Järveküla tee tolmuvaba kate

Kergliiklusteede ehitus ja projekteerimine

Allika tee kergliiklustee projekteerimine ja ehitamine      

Jaama tänava kergliiklustee projekteerimine ja ehitamine             

Jüri-Lagedi kergliiklustee              

Lagedi-Tuulevälja kergliiklustee  

Muud hooldusremonditööd

Näkinurga tee   

Muuseumi tee  

Limu tee

Piibelehe tee (Tuuliku-Hoidla tee lõik)    

Tuuliku tee        

Spordi tänav